lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-53925/11

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-53925/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-53925

Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2013. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

OÜ Alumira Baltic avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

Võlgnik:

OÜ Alumira Baltic (RK xxx; asukoht: Kaare 7-409, Jõhvi, Jõhvi vald, 41534 Ida-Virumaa, juhatuse liige A. G.)

Ajutine haldur:

Tiia Kalaus, [email protected]

ja

nende

e-post:

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Alumira Baltic pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
2.Kohustada ajutist haldurit OÜ Alumira Baltic juriidilise isikuna likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ning kustutada äriregistrist.
3.Vabastada ajutine haldur Tiia Kalaus OÜ Alumira Baltic pankrotimenetluses ajutise halduri kohustustest alates OÜ Iluproff äriregistrist kustutamise päevast.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata OÜ Alumira Baltic dokumentide hoidjaks juhatuse liige A. G. (IK xxx; elukoht: xxx).
5.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 397 eurot. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu kanda üle Tiia Kalause arvelduskontole nr 1100897293 Swedbank.
6.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata kohtumääruse ärakiri võlgnikule, ajutisele haldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale (Pikk 32, 44307 Rakvere).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

1.OÜ Alumira Baltic esitas 17.12.2012. a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, põhjendusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seletuse kohaselt soetas juhatuse liige ettevõtte, olles sõltuvusainete mõju all.
2.Võlgnik on pankrotiavalduses kinnitanud, et ta ei suuda oma kohustusi täita, sest võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 3 597,31 eurot.
3.Võlgnik palub kuulutada välja võlgniku pankrot.
4.Kohus võttis 04.01.2013. a määrusega OÜ Alumira Baltic pankrotiavalduse menetlusse ja algatas OÜ Alumira Baltic pankrotimenetluse, ajutiseks halduriks nimetas kohus Tiia Kalause.
5.Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande.
6.Ajutise halduri aruanne.
6.1.Võlgniku üldandmed. OÜ Alumira Baltic, äriregistri kood 10906598, juriidiline aadress: Kaare tn 7-409, Jõhvi. Võlgniku esindaja on juhatuse liige A. G. (IK 37005262253). Viimane on saanud juhatuse liikmeks ja osanikuks 31.03.2010. a. Enne seda kogu eelneva tegevusperioodi vältel olid nii osanikeks kui ka juhatuse liikmeteks D. M. (IK xxx) perioodil 28.06.2004 – 31.03.2010. a ja V.G. (IK xxx) perioodil 28.06.2004 – 31.03.2010. a. Ajutisele haldurile selgitas juhatuse liige A.G., et omandas äriühingu perioodil kui oli sõltlane ning vajas pidevalt rahalisi vahendeid sõltuvusainete ostmiseks. Tänaval pakkus keegi talle raha tehingu eest, kus ta pidi ainult mõned allkirjad andma Eelduslikult keeldus notar Tiit Juse osa müügitehingut vormistamast, kuivõrd oli kahtlus, et ostjana esitletud isik ei ole teovõimeline. Küll aga leidub teisi notareid, kes vastavad tehingud siiski tõendavad. Kuivõrd A.G.l puuduvad igasugused dokumendid ja informatsioon ettevõtte kohta tegelikkuses, siis esitas ajutine haldur kirjaliku päringu endisele juhatuse liikmele ja osanikule D. M.. Viimane vastas ajutisele haldurile ning esitas ka osa ostu-müügi lepingu. Lepingu kohaselt oli osade müügihinnaks kokku 40 000 krooni, mis oli enne lepingu sõlmimist tasutud müüjatele sularahas. On ilmne, et A.G.l sellised vahendid puudusid ning tegelikult maksid müüjad ostjale osaühingu omandamise eest. Põhitegevusalana äriregistri kohaselt vastavalt viimasele esitatud majandusaasta aruandele (2008. aasta eest) oli veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldamine. Käesoleval ajal juhatuse liikmena tegutsenud A.G. ajal mingit tegevust toimunud ei ole, s.t äriühingus puudub reaalne tegevus vähemalt alates märtsist 2010, kuid võib eeldada, et tegelik tegevus oli lõpetatud juba varem.
6.2.Andmed võlgniku vara kohta. Võlgnikul kinnisvara puudub. Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Osa võõrandamisel on Deniss Meieri kinnitusel üle antud uuele omanikule ka põhivara. Ajutisele haldurile esitati põhivara nimekiri, mille koosseisus on 4 arvutikomplekti ja mobiiltelefon, kokku jääkväärtusega 31 348,30 krooni. Samuti on D.M. esitanud ajutisele haldurile põhivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt põhivara on üle antud A.G.le. Tegelikult mingit põhivara ilmselt üle ei antud. Arvestades vara koosseisu, on ajutine haldur seisukohal, et käesoleval ajal on see väärtusetu, sest arvutid ja nende tehnoloogia uueneb ja areneb nii kiiresti, et nende realiseerimine ilmselgelt ei anna pankrotivarasse rahalisi vahendeid. Võlgnik omab arvelduskontot nr 221022863224, mille saldo 11.01.2013. a seisuga on 11,33 eurot (konto broneeritud summas 27,84 kaardi hooldustasudest). Krediidiasutuse andmetel omavad k.a. konto kasutusõigust endised juhatuse liikmed D.M., V.G. ja D.G.. Seega A.G. ei ole oma juhatuse liikmeks oleku ajal pangakontol kasutusõigusi ümber teinud ega ole ka

mingeid tehinguid teinud. Samuti omab võlgnik kontot nr 334270730009 Danske Bank’is (end. Sampo), kus saldo on 0,41 eurot. Kontol käesoleva ajani kasutusõigused D.M.i ja V.G.i kasuks. Tehinguid perioodil 2011 – k.a. tehtud ei ole. Teistes krediidiasutustes võlgnikul konto puudub. Kassa väljavõtet esitatud ei ole. Eelduslikult pole seda olemas arvestades, et A.G. ajal tegevust ei toimunud. Kuid raamatupidamisdokumente eelmisest perioodist talle ilmselt tegelikult üle antud ei ole. Nõuded kolmandate isikute vastu pole tuvastatud. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid.

6.3.Võlgniku kohustused. Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevus kokku 2 210,47 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 1 458,10 eurot, kokku seega 3 668,57 eurot. Maksuhalduri kinnitusel on võlgnikul tekkinud kohustused alates märtsist 2009. a. Seega on võlgnevus eelmise juhatuse tegevuse perioodist ning praeguse juhatuse liikme ajal on see kasvanud viiviste võrra. Võlgnik ei ole avalduses teatanud muudest kohustustest peale Maksu- ja Tolliameti. Ajutisele haldurile on esitanud andmed täitemenetluses olevate nõuete kohta kohtutäitur N. M.. Viimase menetluses on võlgniku vastu algatatud: - täitemenetlus AS Silbet nõudes (Pärnu MK määrus 15.12.2009. a määruse 2-0957677 alusel) summas 2 472,86 eurot (s.h. täituri tasu ja kulud; - täitemenetlus AS EMT nõudes (Pärnu MK 01.02.2011. a määruse 2-10-47876 alusel) summas 315,69 eurot (s.h.täituri tasud ja kulud). Lähtudes täituri poolt esitatud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et mõlemad täitemenetluse aluseks olevad nõuded on tekkinud eelmise juhatuse tegevuse tulemusena. Swedbank Liising AS teatest selgub, et liisinglepingute lõpetamisel liisingvara müügist saadud kahju osas esitas liisinguandja nõude summas 9 584,45 eurot äriühingu vastu 17.06.2010. a ning loomulikult on see nõue rahuldamata, sest selleks puuduvad ja puudusid ka siis rahalised vahendid. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Alumira Baltic on teadaolevaid rahalisi kohustusi summas vähemalt 16 041,57 euro ulatuses.
6.4.Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest. Äriühing on kantud registrisse 2002. a. Eelmised osanikud on äriühingu omandanud 2003. a jaanuaris. Äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanded kuni 2008. aastani. 2009. aasta eest aruannet esitatud ei ole ning D.M.i vastuse kohaselt leiab ta, et selle esitamise kohustus oli uuel juhatuse liikmel. Ajutine haldur on võtnud äriregistrist võlgniku majandusaasta aruande 2008. a lõpu seisuga, mille esitas veel eelmine juhatus ning selle bilansi ja kasumiaruande kohaselt võib öelda, et äriühing vähemalt raamatupidamislikult maksejõuetu ei olnud. Samas on ajutisel halduril kahtlusi nimetatud finantsnäitajate tõele vastatuse osas.

Esmalt on ebatõenäoline, et rahalisi vahendeid kassas ja pangakontodel esitatud summas ka reaalselt tuli. Pangakonto saldo seisuga 01.01.2009. a oli 7 140 krooni ning seega pidi kassas olema rahalisi vahendeid üle 130 000 krooni. Selline rahaliste vahendite jääk kassas on kindlasti tõele mittevastav ning sellise puudujäägi tekitasid justnimelt eelmise juhatuse liikmed. Samuti moodustab enamuse varast debitoorne võlgnevus. Arvestades, et 2008. a oli juba alanud kogu vabariigis majanduslanguse periood, siis ilmselgelt polnud need reaalsed nõuded või vähemalt polnud neid võimalik sisse nõuda. Kasumiaruande kohaselt 2008. aastal võrreldes eelmise perioodiga on tõusnud äriühingu tegevuskulud ca 3 korda, kui käive on vähenenud peaaegu 50% eelmise perioodiga võrreldes. Arvestades liisinglepingute ülesütlemist liisinguandja poolt on ajutine haldur siiski arvamusel, et tegelikult oli äriühing osade võõrandamise hetkel maksejõuetu ning reaalselt ka tegevuse lõpetanud. Samuti on maksuhaldur kinnitanud, et maksuvõlad tekkisid ja jäeti tasumata 2009. aastal. Endise juhatuse liikme seletused äriühingu kohta ei ole eelduslikult tõesed. Lähtudes eeltoodust ja asjas kogutud materjalidele tuginedes, tuleb asuda seisukohale, et OÜ Alumira Baltic oli osade võõrandamise ajal tegevuse lõpetanud ning muutunud tegelikult maksejõuetuks. Seega, maksejõuetuse tekkimise aeg 2009. aasta. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kõik OÜ Alumira Baltic võlad on tekkinud eelmise juhatuse tegutsemise perioodil. Praegune juhatuse liige on eelduslikult isik, kes ei ole kunagi soovinud ettevõtlusega tegelda ning eelduslikult vastavad tõele juhatuse liikme A.G. selgitused tema seisundile osa omandamisel. Osa võõrandamise hetkeks oli äriühing ilmselt muutunud juba püsivalt maksejõuetuks ning Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on juhatuse liikmetel oli kohustus esitada pankrotiavaldus. Osa müügiga soovisid D.M. ja V.G. vabaneda juhatuse liikme vastutusest. Kuna käesoleval ajal on tuvastatud, et kõik äriühingu kohustused on tekkinud just nende tegutsemise ajal, siis vastavalt ÄS § 187 kohaselt vastutab oma kohustuste rikkumise eest äriühingule kahju tekitamisega 5 aastat. Lähtudes eeltoodust, võib asuda seisukohale, et tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga (hoolsuskohustuse rikkumisega), mis võib olla ka maksejõuetuse põhjuseks. Eelmiste juhatuse liikmete vastu võiks olla aluseid kahjuhüvitise nõude esitamiseks, kuid nõude tõendamiseks puuduvad raamatupidamise dokumendid ning neid ei ole eelduslikult võimalik ka saada. Samuti on eelmiste juhtorganite liikmete poolt kahju aluseks olevad teod tehtud arvatavalt juba aastatel 2009. a ja sellest varem. Seega võivad osad teod olla juba võimaliku nõude esitamise ajaks aegunud. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Alumira Baltic juhatuse liikmetena tegutsenud Deniss M. ja Vladimir G. on äriühingu maksejõuetuse põhjustamises süüdi, nende poolt on täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustus pankrotiavalduse esitamisel. Tuleb lugeda vastutustundetuks käitumist, et tekitatud olukorras võõrandati äriühing oma tegelike kavatsuste ja tehingute varjamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ-l Alumira Baltic puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui edaspidi pankrotimenetlust läbi viia, siis on vajalik selleks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid vähemalt 3000 euro ulatuses. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et pankrotimenetluse läbiviimine oleks otstarbekohane ainult siis, kui oleks reaalne

võimalus pankrotivara suurendada nii palju, et selle arvelt oleks võimaliik tasuda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Antud juhul on ajutine haldur tuvastanud, et sellised võimalused võivad küll teoreetiliselt esineda, kuid reaalselt nende esitamine on väga ebatõenäoline nõude tõendamatuse tõttu.

7.PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.
8.Kohus tegi 03.06.2013. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 3 000 eurot hiljemalt 21.06.2013. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 03.06.2013. a Ametlikes Teadaannetes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel.
10.Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.
11.Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
12.Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Alates 01.01.2010. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (PankrS § 30 lg 1 ja § 29 lg 3). Ajutise halduri tasu
14.Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses

tööd 10 tundi, tasu kokku 477,47 eurot ning on kandnud kulutusi 50,54 eurot (koos käibemaksuga).

15.Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt PankrS §
16.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot, sest võlgnikul vara puudub.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja