Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
08.07.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-3315
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi SEB Liising hagi BJR Osaühingu, MO ja RO vastu 30 577,67 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine Hageja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Martin Kalberg (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I: BJR Osaühing (registrikood XXX; asukoht XX) Kostja II: MO (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: RO (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus, e-post: [email protected])
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohus rahuldas 30.04.2013 otsusega osaliselt Aktsiaseltsi SEB Liising hagi BJR Osaühingu vastu 30 577,67 euro ja viiviste väljamõistmiseks, jättis hagi MO ja RO suhtes
rahuldamata ning jättis kostjate MO ja RO menetluskulud hageja kanda ning muud menetluskulud 71% ulatuses hageja kanda ja 29% ulatuses kostja BJR Osaühingu kanda. Otsus jõustus 31.05.2013. MO esitas 03.06.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 14.06.2013 esitas Aktsiaselts SEB Liising kohtule avalduse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks MO esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust summas 2220 eurot (tlk 208-213). MO kinnitab, et nimetatud kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus edastas 14.06.2013 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega hagejale. Dokumendid tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks 25.06.2013. Avaldusele hageja poolt vastuväidet ei esitatud. Hageja menetluskulud Aktsiaselts SEB Liising esitas 14.06.2013 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv summas 6391,13 eurot (tlk 57). Nimetatud summa palub hageja välja mõista BJR Osaühingult. Hageja kinnitab, et nimetatud kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus edastas 20.06.2013 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjale, BJR Osaühingule. Kostja BJR Osaühingu vastuväited BJR Osaühing leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine 6391,13 euro ulatuses ei ole põhjendatud, kuna menetluskulud jäeti 71% ulatuses hageja kanda, mistõttu ei saa hagejal olla õigust enamale kui 71 %-le tasutud riigilõivust, s.o 1853,42 eurole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on tähtaegsed. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et Aktsiaseltsi SEB Liising menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. MO menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täielikult. Esmalt käsitleb kohus Aktsiaseltsi SEB Liising menetluskulude kindlaksmääramist.
Hageja palub kostjalt BJR Osaühingult välja mõista menetluskulud seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 6391,13 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on Aktsiaselts SEB Liising käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 6391,16 eurot (tlk 57). Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega on kostjate MO ja RO menetluskulud jäetud hageja kanda ning muud menetluskulud 71% ulatuses jäetud hageja kanda ja 29% ulatuses kostja BJR Osaühingu kanda. Seega on hagejal õigus üksnes menetluskulude hüvitamisele 29% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal BJR Osaühingul tasutud riigilõivust hagejale Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada 29% ehk 1853,43 eurot. Järgmisena käsitleb kohus kostja MO menetluskulude kindlaksmääramist. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Hageja ei ole esitanud vastuväidet MO menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kohus rahuldab MO avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täielikult. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul ei ole MO menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu. Samuti ei ole MO lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Seoses Aktsiaseltsi SEB Liising ja MO sooviga kanda menetluskulud konkreetsele pangaarvele, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele pangaarvele. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.