Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused 21.07.2011 toimus Saku vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorratast Kawasaki (XXX) ja omamata vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust (A-kategooria), sõitis teelt välja ning tekitas enesele tervisekahjustusi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas kostja vaid Bkategooria sõidukijuhtimise õigust. Kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EISE-s liikluskindlustuse tavalepinguga XXX, kindlustuspoliis nr XXX. Selle tõttu tekkis EISE-l kostja tervisekahju hüvitamise kohustus. Hageja poolt on hüvitatud raviteenuste arveid kokku 41 255,51 eurot vastavalt EISE liikluskahju väljamakse otsustele. Sellele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 800 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt kokku 42 055,51 eurot, kuna kostja vabatahtkult märgitud summat hagejale ei tagasta. Hageja tagasinõude õigus kostja vastu on lubatav LKS § 48 lg 2 p 4 ja lg 3 järgi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud on õiged, kuid kostja hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud. Õige on hageja väide, et 1.1.21.07.2011 toimus Saku vallas liiklusõnnetus. Kostja juhtides mootorratast Kawasaki (XXX) omamata seejuures A-kategooria sõidukijuhtimise õigust, sõitis teelt välja ning tekitas enesele tervisekahjustusi. Õnnetuse toimumise hetkel omas kostja B-kategooria sõidukijuhtimise õigust. Hageja poolt esitatud kindlustuspoliisist nr XXX selgub, et lepingu tüübiks on maksekohustuseta leping. Kostja hinnangul on tegemist LKS § 19 sätestatud maksevaba lepinguga. LKS § 19 lg 3'1 sätestab, et maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtjale väljastatakse uus poliis. Eeltoodust võib järeldada, et kindlustuspoliisi väljastamisega lõppes maksevaba periood. Hageja on hagile lisanud väljatrüki Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt, millest nähtub, et hagejal on võimalik tuvastada isikute vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse olemasolu/selle puudumine. Selline võimalus oli hagejal ka olemas maksevaba lepingu maksevaba perioodi lõpetava kindlustuspoliisi väljastamisel või pidi hageja sellise võimaluse olemasolu tagama. Poliisi väljastades pidi hageja teadma, et kostjal ei ole mootorratta juhtimiseks õigust (A-kategooria). Hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja tagasinõudeõiguse esitamisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et LKS § 27 lg 2 ja 3 on käsitletavad erisättena LKS § 48 lg 2 p 4 suhtes. Sellist tõlgendust toetab § 27 pealkiri – kahju hüvitamine olenemata vastusest. Juhul kui ei esine § 27 lg 3 nimetatud asjaolusid, hüvitatakse isikukahju ning põhjendatud ei ole kindlustusandja tagasinõue. Juhul kui kindlustusandjal oleks tagasinõue, ei oleks enam sisuliselt tegemist kahju hüvitamisega. Kostja leiab, et regulatsiooni eesmärgiks on kahju hüvitamine, mida ei ole võimalik temalt tagasi nõuda. Kohtu põhjendused Pooled soovisid vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse/põhjendamatuse kohta, vältimaks kulusid kahju ulatuse kindlakstegemiseks. Kooskõlas TsMS § 449 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas vaheotsuse nõude põhjendatuse/põhjendamatuse kohta. VÕS § 422 lg 2 alusel on seadusega sätestatud juhtudel kindlustusvõtja kohustatud sõlmima kindlustuslepingu (kohustuslik kindlustus).

2 (4)

Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 1 järgi sätestatakse liikluskindlustus kohustusliku kindlustusena, § 2 järgi on liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKS § 27 lg 2 kohaselt hüvitatakse liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulud olenemata tema vastutusest, va juhul kui poliisi välja andnud kindlustusandja asukohariigi seaduse või kindlustuslepingu tingimuste kohaselt sellist ravikulu ei hüvitada ning lg 3 kohaselt ei kohaldata lg 2 sätestatut, kui lõikes 2 nimetatud sõidukijuht põhjustas liikluskahju seoses enesevigastamise või enesetapuga või oli liikluskahju toimumise hetkel alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 44 lg 1 järgi on kannatanu isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku-või varakahju. Isikukahju on LKS § 28 lg 1, lg 2 p 3 järgi füüsilise isiku tervisele tekitatud kahju, sh ravikulud. Vaidlus puudus selles, et 21.07.2011 toimus Saku vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorratast Kawasaki (XXX), sõitis teelt välja ning tekitas enesele tervisekahjustusi, kostjal ei olnud õnnetuse ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust (A-kategooria). Samuti puudus vaidlus selles, et kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EISE-s ja EISE hüvitas kostja ravikulud. Seega on hageja hüvitanud kostja ravikulud LKS § 2 ja § 27 lg 2, § 28 lg 1, 2 p 3 järgi ning asjas ei esinenud hüvitamisest keeldumise alust § 27 lg 3 järgi. Kuna kostja oli sõiduki juht (kindlustatu), kes põhjustas õnnetusjuhtumiga vaidlusaluse sõidukiga kahju enda tervisele, siis on õnnetuse tagajärjena isikukahju (tervisekahju) saanud isik (kannatanu) ja kahju tekitaja üks ja sama isik - kostja. Käesoleval juhul ei omanud kostja vaidlusaluse sõiduki juhtumiseks vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Liikluskindlustusseadus § 48 sätestab tagasinõudeõiguse. Nimelt on § 48 lg 2 p 4 alusel kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ning lg 3 alusel nõutakse sisse ka juhtumi põhjendatud käsitluskulud. Kohtu arvates ei ole LKS § 48 lg 2 p 4 sätestatu eesmärk reguleerida LKS § 27 lg 2 tulenevat ja juhtumiga seotud ravikulude tagastamist kindlustusandjale. LKS § 27 lg 2 puhul on tegemist erisättega LKS § 48 lg 2 p 4 mõttes. LKS § 27 reguleerib sama seaduse § 2 lause teises pooles märgitud juhtumit ehk õnnetusjuhtumi kindlustamist. LKS § 48 lg 2 p 4 reguleerib neid juhtumeid, kui sõidukit juhtinud isik, kellel tekkis kahju tekitamisel tsiviilvastutus, põhjustas kahju teisele isikule ehk LKS § 44 lg 1 kannatanule mitte endale, st kannatanu isik ei lange kokku kahju tekitajaga (LKS § 2 1. lauses minetatud suurema ohu allika valdaja tsiviilvastus). Kui kostja põhjustas endale tervisekahju kahju, mille hageja hüvitas LKS § 2 lause viimase poole ja LKS § 27 lg 2 alusel (õnnetusjuhtumi kindlustus), peaks selle tagasi hüvitama hagejale, ei ole LKS § 2, § 27 lg 2 mõttes kostjale tervisekahju tegelikult hüvitatud ning LKS § 27 lg 2 eesmärk kaotaks igasuguse mõtte ega erine olemuslikult LKS § 27 lg 3 sätestatust. Nimelt välistab LKS § 27 lg 3 igal juhul teatud tingimustel õnnetuse põhjustanud juhi tervisekahju hüvitamise. Käesoleval juhul ei ole tegemist juhtumiga LKS § 27 lg 3 järgi, kus hageja oleks nn alusetult hüvitanud kostja ravikulud.

3 (4)

Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhtumil ei ole kohaldatav LKS § 48 lg 2 p 4 ning hagejal ei ole märgitud alusel õigus nõuda kostjalt tagasi kostja tervisekahju hüvitamiseks kantud ravikulusid ega seetõttu ka lg 3 alusel käsitluskulusid. Hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi jääb vaheotsuse kui lõppotsusena rahuldamata.

Menetluskulud, asja hind TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitataks maakohtule koos kulu tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul arvates asjas tehtava lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 42055,51 eurot.

/digitaalne allkiri/ Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.