Vjatšeslav Gorbunov ́i hagi Sergey Mikhalchenko vastu 115 955 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. märtsi 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vjatšeslav Gorbunovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Vjatšeslav Gorbunov (ik: XXX), lepinguline esindaja Jana Tanissaar Vastustaja (kostja) – Sergey Mikhalchenko (ik: XXX), lepinguline esindaja Aleksei Naumkin
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2013. a määruste põhjendused muutmata. Muuta määruste resolutsioone ja lugeda käesoleva määruse resolutsioon kahe tsiviilasjas nr 2-08-21914 tehtud määruse resolutsiooniks.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Teha 14. märtsil tsiviilasjas nr 2-08-21914 üks määrus ja
lugeda määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Mõista Vjatšeslav Gorbunov ́ilt 935,78 € (üheksasada kolmkümmend viis eurot ja 78 senti) Sergey Michalchenko kasuks menetluskulude katteks.
3.2.Mõista Sergey Michalchenkolt 370,92 € (kolmsada seitsekümmend eurot ja 92 senti) Vjatšeslav Gorbunovi kasuks menetluskulude katteks.
3.3.Teha väljamõistetud summade osas tasaarvestus ja mõista Vjatšeslav Gorbunovilt Sergey Michalchenko kasuks 564,86 € (viissada kuuskümmend neli eurot ja 86 senti). Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Vjatšeslav Gorbunovi hagi Sergey Mikhalchenko vastu 115 955 krooni väljamõistmiseks. Viru Maakohus tegi 05.01.2009 otsuse, millega rahuldati Vjatšeslav Gorbunovi hagi Sergey Mikhalchenko vastu osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühe kuu renditasu võlgnevuse 2000 krooni. Hagejale osutati riigi õigusabi. Hageja esindaja vandeadvokaat Eduard Bulattšik esitas 24.10.2008 taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks 31 pooltunni eest summas 7681, 80 krooni ning 11.12.2008 riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks 9 pooltunni eest summas 2230,2 krooni, mille maakohus rahuldas. Maakohus mõistis hagejalt riigiõigusabi kulud välja 75 % ulatuses, kokku 7434 krooni väärtuses. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi 29.12.2011 otsuse, millega rahuldas hagi 1783,13 euro ulatuses ning vabastas hageja riigi õigusabikulude tasumisest maakohtus. Kuna hagi rahuldati 24,06 % ulatuses, jäeti menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 24,06 % Sergey Mikhalchenko kanda ning 75, 94 % ulatuses Vjatšeslav Gorbunovi kanda.
2.Hageja esitas avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, paludes kohtul lugeda põhjendatuks kulutused 4926,47 euro ulatuses. Sealjuures pidas hageja põhjendatuks 822 eurot tsiviilasjas 2-08-21914 pretensiooni dokumentatsiooni valmistamise ja koostamise eest; 1198,35 eurot riigilõivu (399,45 I astmes ning 798,90 II astmes); 25,56 eurot tagatise tasumise eest; 1164,79 eurot juriidiliste dokumentide tõlkimise eest; 233,08 eurot transpordikulusid (I astmes 83,08 ning teises 150 eurot), 95 eurot tõlgi kohtuistungil osalemise tasustamise eest, 1012,49 eurot lepingulise esindaja ja juriidilise konsultandi tasu dokumentide ettevalmistamisel ning 375,20 eurot muude kulutust eest (sealjuures postikviitungid, printimiskulu). Viru Maakohus rahuldas 14.03.2013 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1541, 64 euro ulatuses. Maakohtu määrusega kohustus kostja tasuma hageja menetluskulud kokku summas 370,92 eurot (1541,64 x 24,06 %).
3.Kostja esitas avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja 75, 94 % kostja menetluskuludest summas 2 733,87 eurot ehk 2076,10 eurot. Viru Maakohus rahuldas 14.03.2013 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud 1232,26 euro ulatuses. Maakohtu määrusega kohustus hageja tasuma kostja menetluskulud kokku summas 935,78 eurot (1232,2 x 75,95 %). Hageja esitas määruskaebuse 04.04.2013 ja täiendavad seisukohad 05.04.2013 elektronpostiga ning originaalid 14.03.2013. Määruskaebuses ja täiendustes vaidlustas hageja mõlemad Viru Maakohtu 14.03.2013 koostatud menetluskulude kindlaksmääramise määrused. Maakohus võttis 11.04.2013 määruskaebuse menetlusse ning saatis kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja seisukoht saabus kohtule 24.04.2013. Viru Maakohus edastas määruskaebused tsiviilasjas 2-08-21914 Tartu Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 04.04.2013 määruskaebuse ning 05.04.2013 määruskaebuse täienduse, millega vaidlustas Viru Maakohtu 14.04.2013 määrused, millega kohus rahuldas osaliselt menetlusosaliste taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuses palus hageja mõista välja ka menetluskulud, mis tekkisid hagejale seoses menetluskulude kindlaksmääramise vaidlusega väärtuses 195 eurot (määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 145 eurot). Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja tõendanud esitatud arve nr 252 summas 2733,87 kr tasumist. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on kostjal tõendamiskoormis. Kostja on küll esitanud arve, kuid pole seejuures esitanud pangadokumente; 2) moodustavad kostja faktilised õigusabikulud maakohtus 2800 krooni ehk 180 eurot ning Ringkonnakohtus 5600 krooni ehk 360 eurot + 237,5 eurot. Kokku kuulub hageja poolt tasumisele kostja menetluskulusid summas 590,43 eurot ( 777,5 x 75,94%); 3) on kostja asetatud paremasse positsiooni kui hageja, kuna kostjale mõistetud menetluskulud on praktiliselt sama suured kui hageja kasuks mõistetud summa 1655,31 eurot ning sellega on loodud ebaõiglane olukord; 4) on kohtumäärus ebaõiglane, sest hageja on kandnud tegelikkuses menetluses kulutusi, mis ületavad kostja menetluskulud kahekordselt; 5) on kohus jätnud ebaõigesti arvamata menetluskulude hulka hageja poolt tehtud lisakulutused õigusabile, mis hageja tegi lisaks riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi teenustele; 6) on põhjendamatult jäetud välja mõistmata tõlkimisele tehtud kulutused. Hagejale õigusabi osutanud vandeadvokaat ei olnud võimeline eesti keeles dokumente lugema ning hageja oli pidevalt sunnitud pöörduma tõlkija poole. Hageja kutsutud tõlgi osalemine kohtuistungitel oli samuti vajalik, kuna vandeadvokaat E.Bulattšik ei olnud võimeline hagejat kohtuistungil esindama ning ta kõrvaldati ringkonnakohtus asja arutamise edasisest osalemisest. 7) kuulub kohaldamisele enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 144 p1 ja TsMS § 175 lg 1, mille kohaselt hüvitati kohtuvälise kuluna ka menetlusosaliste nõustajate kulud, kuna kahju
hüvitamise nõude aluseks olnud sündmused leidsid aset 1998. aastal, kui see seadus kehtis. Kõik hageja poolt esitatud menetlusdokumendid, sh hagiavaldus olid ettevalmistatud hageja esindaja Veera Gorbunova ja nõustaja poolt. Asjaolu, et need isikud ei ole FIE-d ega juriidilised isikud, ei oma tähtsust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Sergey Mikhalchenko vaidleb määruskaebusele, millega hageja vaidlustas Viru Maakohtu 14.03.2013 kohtumäärused, vastu ning taotleb nende rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 14.03.2013 määrused seaduslikud ja põhjendatud. Kohus on õigesti võtnud arvesse menetluskulude põhjendust ning vajalikku ulatust. 2) võetakse menetluskulude põhjendamisel arvesse nende põhjendust ning vajalikku ulatust. Kulude kindlaksmääramise avalduse esitajal ei ole kohustust esitada teadmiseks sissetuleku orderid. Oluline on see, et avaldaja kinnitab, et on kandnud kõik kulud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-08-21914. Kohus omalt poolt kontrollib kulude põhjendust, õigsust ning vajalikku ulatust ning teeb põhjendatud otsuse. 3) ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega seoses osutatud õigusteenuste kulu TsMS § 175 lg 1 kohaselt õigusabikulude hulka ning tuleb jätta menetluskuluna arvestamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14.03.2013. a määrused põhjenduste osas muutmata. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja esitas määruskaebuse ja selle täiendused. Ka ringkonnakohus käsitleb hageja kahte menetlusdokumenti ühtse määruskaebusena ning otstarbekusest lähtudes lahendab kahe maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ühe, s.o käesoleva määrusega. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu kahte määrust, teeb asjas ühe määruse, millega muudab maakohtu määruste resolutsioone ning täitmise kuuluvaks on käesoleva määruse resolutsioon, kus ringkonnakohus teeb tasaarvestuse TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel. Maakohus on õigesti määranud kindlaks kostja menetluskulude suuruse summas 1232,26 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostja peab olema tõendanud enda poolt esitatud arve nr 252 tasumist. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 5 ei pea pooled kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Samuti pole asjakohane hageja viide TsMS §-st 230 tulenevale tõendamiskoormisele, kuna TsMS § 230 käsitleb poolte tõendamiskoormist hagimenetluses. Käesoleval juhul on kostja esitanud lepingulise esindaja arve nr 252. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et määravaks on asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-0821914, mida kostja ka tegi (II kd, lk 57). Sealjuures on määruses õigesti lähtutud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks piirmäärad“ ning jõutud järeldusele, et hagi esitamise seisuga kehtinud piirmäärade kohaselt ei saa kostja menetluskulud 75,94 % ulatuses olla rohkem kui 1533,10 eurot. Kohus on pidanud põhjendatuks kostja kulutusi 1232, 26 euro ulatuses, mis jääb allapoole määrusega
kehtestatud piirmäära. Kohus on ammendavalt analüüsinud kostja kulude põhjendatust ning vajalikkust. Maakohus on õigesti määranud kindlaks ka hageja menetluskulude suuruse summas 1541, 64 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kohus on ebaõigesti jätnud arvamata hageja poolt tehtud lisakulutused õigusabile. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtus vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kellel on riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud tasu maakohtus 9912 krooni (25.11.2008 maakohtu määrusega 7681,80 krooni ning 23.12.2008 maakohtu määrusega 2230,20 krooni), ning ringkonnakohtus 230.08 eurot 04.01.2012 kohtumäärusega. Hageja on 29.12.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega vabastatud riigi õigusabikulude kandmisest. Viru Maakohtu määruses on õigesti leitud, et hageja nõuded teistele õigusabikuludele (mh 822 eurot pretensiooni dokumentatsiooni valmistamise ja koostamise eest ning 1012, 49 eurot lepingulise esindaja ja juriidilise konsultandi tasu dokumentide ettevalmistamiseks) on põhjendamatud. TsMS § 175 lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud menetlustoiminguid ja osalenud menetluses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks maakohtu menetluses olnud lisaks riigi poolt määratud esindajale veel mõni esindaja, kes vastab TsMS § 218 nõuetele. TsMS § 175 lg 2 lause 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleks kohaldada enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS-i, mis nägi ette ka nõustajatele tehtavate kulutuste hüvitamise. TsMS §-i 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Juhul kui kohaldamisele kuuluks enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 175 redaktsioon, mis võimaldas nõustaja vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist, siis ei oleks hageja poolt nõustaja osalemise kulud põhjendatud, kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Asjaolu, et vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu ei vaidlustanud hageja menetluskulude jaotust vastavalt ringkonnakohtu otsusele, ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses arutamisele. Seoses tõlkekuludega märgib ringkonnakohus, et tegemist on asja läbivaatamise kuludega TsMS § 143 p 1 järgi. TsMS § 174 lg-st 3 nähtuvalt peavad hüvitatavad menetluskulud olema kantud seoses kohtumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et valdav enamus dokumentidest, mille tõlkimise eest hageja kulude hüvitamist nõuab, ei seostu käesoleva kohtuasjaga ning nendele tõlgetele tehtud kulutused pole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib et kulutuste tegemine dokumentide tõlkimiseks vene keelde pole ka põhjendatud, kuna vandeadvokaadi staatus eeldab vajalikul tasemel eesti keele oskust ning hagejat esindas vandeadvokaat. Juhul, kui vandeadvokaadi ebapiisav keeleoskus põhjustas hagejale lisakulutusi, võib tulla kõne alla hageja nõue vandeadvokaadi vastu AdvS § 47 alusel.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja peab hüvitama kostjale 935,78 € ja kostja peab hüvitama 370, 92 € hagejale. Ringkonnakohus teeb kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 tasaarvestuse ja mõistab hagejalt välja 564,86 € kostja kasuks.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, mistõttu tuleb määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.