Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
04.07.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-22357
Tsiviilasi
AS MI hagi GGOÜ ja RB vastu võla saamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS MI(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja MV Hageja lepinguline esindaja Raivo Salumäe (Juhkentali 3021, 10132 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I GGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva (e-post [email protected]) Kostja II RB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II lepinguline esindaja Irina Bušujeva (e-post [email protected])
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 383.46 eurot ja menetlusosaliste esindajate kulud 225 eurot. Avaldusele on lisatud esindaja Raivo Salumäe 18.06.2012 arve nr 12/115, mis on adresseeritud AS-le MI. Arve sisaldab õigusabiteenuse kirjeldust: • GG OÜ ja RB vastu tsiviilasjas nr 2-12-22357, ajakulu 1,25 tundi, maksumus 65 eurot; Avaldusele on lisatud ka esindaja Raivo Salumäe 11.09.2012 arve nr 12/125, mis on adresseeritud AS-le MI. Arve sisaldab õigusabiteenuse kirjeldust: • Harju Maakohtule AS MI hagis GGOÜ ja RB vastu hagiavalduse koostamine ja asjaajamine esimese astme kohtus, ajakulu 3 tundi, maksumus 160 eurot. Kostja vastuväited 29.06.2013 esitas kostjate esindaja avaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt vaidlevad kostjad menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hageja väidetavad õigusabikulud on 225 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kuludeks on 20 eurot, mitte 65 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 09.05.2013. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostjad on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulude osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Kostja esindaja vastuväite kohaselt ei kuulu hageja esindajale väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad kulud 65 euro ulatuses vaid 20 euro ulatuses. Kohus selgitab kostja esindajale, et TsMS § 1741 lg 2 tuleb kohaldamisele juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse menetlus lõpetatakse võla tasumise või kui kohus teeb maksekäsu. Antud juhul läks maksekäsu kiirmenetlus hagimenetluseks üle. Seega kohalduvad käesoleval juhul TsMS § 144 lg 7 ja § 172 lg 9 ning kostja esindaja viidatud 20 euro piirang ei rakendu. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega kuuluvad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses kohtuväliste kuludena väljamõistmisele ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus peab hageja esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse mahtu ja maksumust maksekäsu kiirmenetluse raames summas 65 eurot mõistlikuks ja vajalikuks. Ka ülejäänud avalduse osas leiab kohus, et hageja esindaja menetluskulud antud kohtuasja raames on põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja keerukust ja mahtu ning hageja esindaja poolt 3 tunni vältel tehtud tööd tunnihinnaga 53.33 eurot. Järgnevalt annab kohus oma hinnangu avalduse osas, mis puudutab riigilõivu väljamõistmist. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383.46 eurot. Riigilõivu tasumine on
nähtav tsiviilasja toimikust (tl 3, 55, 62). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatelt hageja kasuks taotletud ulatuses summas 383.46 eurot välja mõista. Seega kohus rahuldab AS MI avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 608.46 eurot ning lähtudes Harju Maakohtu 08.04.2013 otsusega määratud menetluskulude jaotusest mõistab solidaarselt GGOÜ-lt ja RB välja menetluskulud summas 442.23 eurot (608.4627,32%) ja täiendavalt GGOÜ-lt menetluskulud summas 166.23 eurot (608.46-72,68%). TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.