08. aprill 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-22357
Tsiviilasja hind
1758,30 eurot Hageja AS MI(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja MV, lepinguline esindaja Raivo S (XXX) Kostja I GGOÜ (registrikood XXX, asukoht
XXX),
lepinguline esindaja Irina B (XXX) Kostja II RB(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina B (XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Ärakuulamine Ärakuulamisel osalenud isikud
AS MI hagi GGOÜ ja RB vastu võla saamiseks
Lihtmenetluses 28.02.2013 Kostjate lepinguline esindaja Irina B Kostja RB
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista GGOÜ-lt võlgnevus summas 1758,30 (üks tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa eurot ja 30 senti) eurot, millest solidaarselt RB a (B ) summas 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot AS MI kasuks.
Välja mõista GGOÜ-lt viivis 543,31 (viissada nelikümmend kolm eurot ja 31 senti) eurot ja viivis 0,5% päevas põhinõudest (1758,30 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 08.09.2012, kuni põhinõude täitmiseni ulatuses, mis ei ületa põhinõuet AS MI kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista menetluskulud 100% ulatuses GGOÜ-lt, millest 72,68% ulatuses solidaarselt RBga (B ) AS MI kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus
2-12-22357 täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub välja mõista võlgnevuse summas 1758,30 eurot kostjalt I ja ühtlasi solidaarselt 1278 euro ulatuses kostjalt II, kostjalt I viivise 543,31 eurot ja lisaks viivise 0,5% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o 08.09.2012, kuni põhinõude täitmiseni, kuid vaid selles osas, mis ei ületa põhinõuet. Samuti palub hageja solidaarselt kostjatelt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113, § 142 ja § 145. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 28.02.2013.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-12-22357
7.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
8.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.02.2011 äriruumide üürilepingu (tl 32-40), millega hageja andis Tallinnas XXX teisel korrusel asuva ruumi nr 11 suurusega 25 m2 kostjale I üürile alates 01.02.2011 kuni 31.01.2016. Lepingu punkti 3.3 kohaselt oli üürniku poolt igakuiselt makstava üüri suurus lepingu sõlmimisel 4 eurot/m2 kuus, mis oli terve ruumi pealt kogusummas 100 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (20%). Lepingu punkti 3.4 kohaselt lisandusid üürile kommunaalkulud 3,13 eurot/m2 kuus, millele lisandus käibemaks (20%). Kommunaalteenuste hind kuulus lähtuvalt lepingu punktist 3.4 korrigeerimisele teenuste hinna muutumise tõttu ning oli seetõttu 84,25 eurot kuus. Punkti 3.4 kohaselt kohustus üürnik maksma ühe interneti püsiühenduse eest 25,60 eurot kuus + käibemaks, mööbli eest 51,20 eurot kuus + käibemaks. Lisaks tellis kostja I 01.02.2011 avaldusega (tl 43) eraldi uksevõtme tasu eest 12,80 eurot ja sissepääsukaardi tasu eest 19,20 eurot kuus. Üürilepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma garantiisumma 200 eurot. Vastavalt üürilepingu punktile 4.3.28 tagas üürilepingu allakirjutanud juhatuse liige RB lepingu täitmise 1278 euro ulatuses oma isikliku varaga. 01.02.2011 on koostatud lepingu objektiks olevate ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt andis AS M isikus üle ja GGOÜ RB isikus võttis vastu ruumi nr 11 aadressil XXXsuurusega 25 m2 koos ruumi võtme, kolme sissepääsukaardi ja ruumis oleva mööbliga (tl 42).
9.AS MI esitas kostjale I üürilepingu alusel ajavahemikul 02.05.2012-01.09.2012 arved nr 312191, 01062012/8, 02072012/2, 01082012/4 ja 01092012/2 (tl 48-52) kokku summas 1758,30 eurot. Kostja I on jätnud arved tasumata. Hageja esitas 07.09.2012 viivise arve nr 312291 perioodil 01.05.2012-07.09.2012 esitatud arvete tasumata jätmise eest summas 543,31 eurot (tl 53). Kostja I ei ole viivise nõuet tasunud.
10.Poolte vahel on vaidlus, kas 01.02.2011 sõlmitud üürileping on kostja I poolt ülesöeldud ja kas kostja on kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved nr 312191, 01062012/8, 02072012/2, 01082012/4 ja 01092012/2.
11.Kostja I leiab, et ta lõpetas üürilepingu, kuna 2011.a sügisel saatis hageja meilile teate, et ei soovi ega saa äriruume kasutada ning soovib üürilepingut lõpetada. Kohtule sellekohast tõendit esitatud ei ole. Kostja I väitel ütles hageja, et kostja tooks enda asemele teise firma, kes on nõus maksma. Kostja leidis hageja jaoks teise üürniku ja kolis äriruumidest välja 31.10.2011 ning alates 01.11.2012 kasutas ruume äriühing OÜ M . Hageja jätkas arvete esitamist kostjale I ning keeldus lepingut lõpetamast. Kostja I tasus 2012.a veebruari, märtsi, aprilli kuude eest arved, vaatamata sellele, et ta ruume ega arvetel toodud kommunaalteenuseid pole kasutanud. Kostja I on tasunud tagatisraha summas 200 eurot. Kostja soovib esitada tasaarvestuse.
12.Üürilepingu punkti 12.4 kohaselt on lepingu poolel õigus anda käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üksikuna või tervikuna üle kolmandale isikule ainult teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, va kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti (tl 39). Üürilepingu punkti 10.2 kohaselt kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui need teated on poolele edastatud telefaksi teel, kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodud või poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil või faksinumbril (tl 39). VÕS § 325 lg-st 1 tulenevalt võivad üürileandja ja üürnik äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2-12-22357
13.Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I esitas hagejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürilepingu ülesütlemisavalduse. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks andnud lepingu punktis 12.4 nimetatud kirjaliku nõusoleku lepingust tulenevate kostja I õiguste ja kohustuste üleminekuks kolmandale isikule. Tõendamata on kostja I poolt hagejale lepingu objektiks oleva äriruumi tagastamine. Kohus leiab, et saades äriruumi üleandmis-vastuvõtmise aktiga, oleks tulnud see samal viisil tagasi anda. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel 01.02.2011 sõlmitud üürileping oleks kehtivalt ennetähtaegselt üles öeldud või lepingust tulenevad õigused ja kohustused oleksid üle läinud kolmandale isikule. Järelikult oli kostjal I jätkuvalt kohustus tasuda hageja poolt perioodil 02.05.2012-01.09.2012 üürilepingu alusel esitatud arveid summas 1758,30 eurot. Eeltoodu tõttu on asjakohatud ka kostjate väited 2012.a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu eest tasutud arvete tasaarvestamise võimalikkuse osas.
14.Üürilepingu punkti 3.5 kohaselt üür algava kuu eest ja kommunaalkulude eest tasutakse 5. kuupäevaks (tl 33). Juhindudes üürilepingu punktist 5.2 kohustub lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamise korral selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 35). Hagiavaldusele on lisatud viivisearvestus kostja I poolt tasumata arvete eest (tl 54). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist tasumata arvete nr 312191, 01062012/8, 02072012/2, 01082012/4 ja 01092012/2 eest kokku summas 543,31 eurot.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt I kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 1758,30 eurot, viivis 543,31 eurot ja viivis 0,5% päevas põhinõudelt (1758,30 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 08.09.2012, kuni põhinõude täitmiseni ulatuses, mis ei ületa põhinõuet.
16.Vastavalt üürilepingu punktile 4.3.28 tagab üürilepingu allakirjutanud üürniku juhatus käesoleva üürilepingu täitmise 1278 euro ulatuses enda isikliku varaga. Vastavalt äriregistri väljavõttele (tl 18) on GGOÜ juhatuse liikmeks RB, kes on poolte vahel sõlmitud üürilepingu allkirjastanud (tl 40). Võttes arvesse üürilepingu punktis 4.3.28 sätestatud kostja II piiratud kaasvastutust, kuulub võlgnevus summas 1758,30 eurot solidaarselt välja mõistmisele kostjaga II 1278 euro ulatuses. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja I kanda, millest 72,68 % ulatuses solidaarselt kostjaga II. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.