2-09-3841/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu 08.04.2009.a. määrusega on välja kuulutatud MS pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Liina Nõmmik. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.07.2009, koosolekul tunnustati nõudeid kogusummas 221 289,75 krooni (14 143 eurot). Kohus kinnitas 09.11.2009 määrusega jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 21.06.2013 kohtule ettekande võlgniku pankrotivara kohta ja taotluse MS pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse lõpetada ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara kohta Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul rahalisi vahendeid 19,65 eurot. Pankrotimenetluse käigus on pankrotipessa laekunud 2 567,12 eurot, millest võlgnikult ja tema lähikondsetelt 2 564,07 eurot, intressi 3,05 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses esitatud ei ole. Masskohustustused: Riigilõiv Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest 6,39 Riigimaksud Maksu- ja Tolliametile 592,91 Pangateenus 1,90 Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Pannkrotimenetluse kulud Ajutise halduri kulutused - 218,90 Ajutise halduri tasu - 1 246,28 Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 68,39, sh: - riigilõiv Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest 6,39 - telefoni kasutamine 30,00 - postiteenused 12,00 - transport, parkimine 20,00 Pankrotihalduri tasu 513,42 (lisandub sotsiaalmaks, mis on näidatud masskulutuste all). Andmed jaotise alusel väljamaksmisele kuuluva raha kohta Pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur jaotise alusel väljamakseid teha ei saa, sest pankrotipesas puuduvad selleks vahendid. Võlgnevuste kustutamine toimub võlgniku sissetulekutest kohustustest vabastamise protsessi käigus. Andmed iga võlausaldaja nõude osas, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud Raha 24 OÜ 313,17 2,2% Kagu Invest AS 2 427,41 17,2% Bigbank AS 8 429,21 59,6% SMS Laen AS 527,27 3,7% Acme Finants OÜ 2 445,93 17,3%

Tsiviilasi nr 2-09-3841 Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pankrotimenetluses on pandiese puudunud, seega ei ole pandieseme müügist raha saadud. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul rahalisi vahendeid 19,65 eurot. Pankrotimenetluse käigus on laekunud 2 567,12 eurot. Võlgnikul arveldusarvel olevast rahast ei jätku kõigi masskulutuste ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega väljamakseid võlausaldajatele jaotise alusel teha ei ole võimalik. Andmed müümata pankrotivara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Andmed tasaarvelduste kohta Pankrotimenetluse käigus tasaarveldusi tehtud ei ole. Andmed käimasolevate ja toimunud kohtuvaidluste kohta Pankrotimenetluses on kohtuvaidlused puudunud Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on suur võlakoormus, ebaõnnestunud ettevõtlustegevus ja valitsev tööpuudus. Viimane ei võimalda võlgnikul leida ka praegu tasuvat tööd (kuigi ta on seda pidevalt otsinud), et kustutada võlausaldajate nõudeid. Arvamus pankrotiga seotud kuriteotunnuste kohta Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Arvamus võimalike tagasivõidetavate ja tagasinõutavate tehingute kohta Tagasivõidetavad ja tagasinõutavad tehingud puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluses Haldur on pankrotimenetluse käigus läbi viinud esimese võlausaldajate koosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku, võlausaldajate üldkoosoleku usaldusisiku valimiseks, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Haldur on pidevalt suhelnud võlgnikuga, et välja selgitada tema töötamine ja sissetulekud. Samuti on haldur esitanud kohtule perioodilisi aruandeid halduri tegevuse kohta pankrotimenetluses. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud MS(pankrotis) on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. MS(pankrotis) on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Saamaks teada, kas MS(pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur korduvalt võlgniku poole vastavate järelpärimistega. Neile on haldur saanud pidevalt vastuseks, et võlgnik otsib tulutoovat tööd, kuid vajaliku sissetulekuga tööd ei ole tal siiani leida õnnestunud. Käesoleval ajal töötab võlgnik VP OÜ-s, kuid ta jätkab tulusama töökoha otsinguid. Samas on ta võimaluste piires kandnud raha pankrotipessa – kogusummas 1 003,03 eurolt. Võlgniku isa on toetanud teda summas 1 561,04 eurot kandes nimetatud summa pankrotipessa. Teadaanne MS(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 19.03.2013.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Koosoleku ajaks oli määratud 25.03.2013.a. Usaldusisikuks valiti RN, isikukood XXX, elukoht XXX. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik MS(pankrotis) on pankrotimenetluse ajal otsinud

Tsiviilasi nr 2-09-3841 mõistlikku tulutoovat tegevust, kuid seda ei ole tal käesoleva ajani õnnestunud leida. Sellest tulenevalt toetab pankrotihaldur võlgniku võlgadest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Liina Nõmmik on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt MS maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on MS maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ebaõnnestunud ettevõtlustegevus ning kergekäeliselt võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Liina Nõmmik tuleb vabastada tema kohustustest MS pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Jaotusettepaneku kinnitamisel 09.11.2009 määrusega kohus ei hinnanud ega kinnitanud pankrotimenetluse kulutusi. Lõpparuandest nähtuvalt pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste summa ajavahemikus 09.04.2009 kuni 10.04.2013 moodustab kokku 68.39 eurot. Kohtu hinnangul on tehtud kulutused mõistlikud ja põhjendatud, ning need tuleb kinnitada. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada varasema kohtumääruse alusel väljamakstud ajutise halduri tasule ja kuludele ning nendega seotud maksudele tehtud kulutusi.

Tsiviilasi nr 2-09-3841 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Liina Nõmmik on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Lõpparuande järgi on MS pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 2 567.12 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 513.42 eurot, mis on võrdne PankrS § 651 lg 1 toodud alammääraga. Haldur on esitanud kohtule MS võlausaldajate 25.03.2013 üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et võlgnik on nõustunud pankrotimenetluse kulude ja halduri tasuga. Ükski võlausaldaja nimetatud koosolekul ei osalenud. Samas on pankrotitoimkond lisaks haldurile allkirjastanud ka kohtule esitatud lõpparuande. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et Liina Nõmmiku tasuks tuleb määrata 513.42 eurot, millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks eurot ja muud seadusega ettenähtud maksud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. MS esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses

Tsiviilasi nr 2-09-3841 täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid MS kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab MS kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks RN. Kohus teeb usaldusisikule RN ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab MS, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. MS tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitada kohtule aruande kord aastas.