2-12-13183/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

PankrS § 146 lg 1 p 3 nimetatud väljamaksed - massikohustused (pankrotimenetluse käigus halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused) Kokku massikohustused summas 39.30 eurot, sh teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 38.34 eurot (6 x 6.39), pangakulud 0.96 eurot (6 x 0.16). PankrS § 146 lg 1 p 4 nimetatud väljamaksed – pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused Ajutise halduri tasu ja kulude välja maksmise aluseks pankrotivarast on Harju Maakohtu 12.07.2012.a määrus tsiviilasjas nr 2-12-13183, millega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 123.32 eurot, millele lisandus käibemaks summas 224.66 eurot ning kulutuste hüvitis 96.07 eurot. Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks Kokku kulud 560.93 eurot. Vara müügikulud 448.20 eurot, sh transpordikulud 417 eurot, müügikuulutus kohalikus lehes 31.20 eurot. Maamaks 106.35 eurot. Registripäring 3 eurot. Pangakulud 3.38 eurot. Kohtukulud Jaotusettepaneku koostamise seisuga ei ole kohtukulusid kantud ega ole ka tulevikus ette näha kohtukulude kandmist. Küsimused on lahendatud kohtuväliselt. Halduri tasu Halduri tegevuse tulemusel laekus pankrotivara müügist 4 205 eurot, millelt on PankrS § 651 lg 1 järgi halduri tasu alammääras 841 eurot, millelt sotsiaalmaks 277.53 eurot, kokku halduri tasu alammääras koos maksudega 1 118.53 eurot. Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotimenetluse kulud 560.93 eurot ja massikohustused 39.30 eurot, kogusummas kulud 600.23 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt omavad võlausaldajad PankrS § 153 lg 2 rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid kogusummas 77 850.62 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ei esitatud ega tunnustatud. PankrS § 153 lg 2 rahuldamisjärgus nõuet omavate võlausaldajate nõuded kuuluvad rahuldamisele järgmiselt: Jrk. nr

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud kujunesid järgmiselt: ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused Ajutise halduri tasu ja kulude välja maksmise aluseks pankrotivarast on Harju Maakohtu 12.07.2012.a määrus tsiviilasjas nr 2-12-13183, millega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 123.32 eurot, millele lisandus käibemaks summas 224.66 eurot ning kulutuste hüvitis 96.07 eurot. halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks Kokku kulud 560,93 eurot. Vara müügikulud 448.20 eurot, sh transpordikulud 417 eurot, müügikuulutus kohalikus lehes 31.20 eurot. Maamaks 106.35 eurot. Registripäring 3 eurot. Pangakulud 3.38 eurot. Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotimenetluse kulud 560.93 eurot ja massikohustused 39.30 eurot, kogusummas kulud 600.23 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Seoses asjaoluga, et halduril ei ole õnnestunud tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentidega, siis on arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitatud halduri poolt pankrotimenetluses kogutud teabe alusel. Pankrotiavalduses on võlgniku likvideerija märkinud maksejõuetuse põhjuseks üldist majanduslangust, mille tõttu osaühingul puudusid käibevahendeid tegevuse jätkamiseks. Täpsemaid põhjuseid ei osanud võlgniku esindajaks olev likvideerija nimetada. Pankrotiavaldusele lisatud võlausaldajate poolt likvideerimismenetluses esitatud nõuetest nähtub: 1) AS SEB Liising poolt esitatud nõudeavaldusest selgub, et võlgnikuga sõlmitud leping lõpetati ennetähtaegselt võlausaldaja initsiatiivil 30.06.2009 võlgnikupoolse suutmatuse tõttu täita lepingujärgseid kohustusi võlausaldaja ees; 2) AS SEB Pank nõudest ja selles lisadest tuleneb, et võlgnikuga sõlmitud laenuleping lõpetati võlausaldaja poolt 06.08.2009 erakorralise ülesütlemisega võlgnikupoolse suutmatuse tõttu täita lepingujärgseid kohustusi võlausaldaja ees; 3) Riigi Tugiteenuste Keskuse nõudest ja selle lisadest tuleneb, et võlgnikule on määratud trahv 2008. majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Täitemenetluse registri andmetest tulenevalt tekkisid võlgnikul probleemid kohustuste täitmisega hiljemalt 2009.a, kuna esimesed täitemenetlused alustati võlgniku suhtes 24.04.2009, tegemist oli trahviga summas 15.34 ees, sissenõudjaks Tallinna Transpordiamet. Võlgniku poolt on viimati koostatud ja esitatud registriosakonnale majandusaasta aruanne 2007.a kohta. 2007. majandusaasta konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande järgi lõpetati majandusaasta kasumiga summas 1 841 586 krooni. Märkimist väärib sularaha suurus kassas, mis oli seisuga 31.12.2007 846 631 krooni ja seisuga 31.12.2006 summas 1 227 214 krooni. Võlgniku enda majandustulemustest nähtub, et seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku

väärtuses 14 868 061 krooni, sh käibevara väärtuses 12 266 235 krooni ja põhivara väärtuses 2 601 826 krooni. Kohustusi oli samal ajal kokku summas 11 840 611 krooni, sh lühiajalised kohustused summas 11 155 603 krooni ja pikaajalisi kohustusi summas 685 008 krooni. Omakapital vastas nõuetele, oli summas 3 027 450 krooni. 2007. majandusaasta lõpetati kasumiga summas 716 670 krooni, ärikasum 996 018 krooni, finantskulud -242 681 krooni. Võlgnikule kuulus osalus OÜ-s KL (100% osakapitalist) ja osalus OÜ-s KIE (osalus 75%). OÜ KL(uus ärinimi A ) pankrot kuulutati välja 03.11.2005 ja ühing kustutati äriregistrist 03.08.2007. OÜ KIE uueks ärinimeks on TIE ja ühingule on tehtud registripidaja poolt tehtud 26.04.2010 kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise eest, 14.05.2013 on ühing äriregistrist kustutatud. Võlgniku pangakonto väljavõtetest selgub, et aktiivne majandustegevus lõppes aprillis 2009.a, millal maksti töötajatele välja lõpparved ja maksuhaldur arestis maksuvõlgnevuse tõttu võlgniku pangakontod. Vaatamata sellele, et nii likvideerija kui ajutine haldur ei ole saanud tutvuda raamatupidamise algdokumentidega on üheselt selge, et võlgniku juhatuse liige oleks pidanud astuma samme äriühingu lõpetamiseks ning võlgniku juhatuse liikme MJ pankroti välja kuulutamist ei saa pidada vabandatavaks asjaoluks. Halduri tööperioodil ja haldurile esitatud ning kättesaadava teabe alusel on leidnud tuvastamist, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud nõuetekohaselt. Äriregistrile on esitamata 2008., 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta aruanded, eeldatavasti on aruanded ka koostamata ning võlgniku raamatupidamise algdokumentide asukoht on teadmata. Raamatupidamise korraldamine on ÄS § 183 järgi juhatuse kohustuseks. Seega leidis tuvastamist pankrotimenetluses võlgniku juhatuse liikme MJ poolt juhtimisvigade toimepanemine. Puuduvad aga andmed selle kohta, et raskete juhtimisvigade toime panemisest tingituna tekkisid alalised makseraskused. Eelkõige olid alaliste makseraskuste tekkimine tingitud erimeelsustest võlgniku endiste osanike, juhatuse liikmete (KK, AT, MJ) vahel ja osanike endi makseraskuste tekkimisest. Harju Maakohtu 14.06.2010 määrusega kuulutati välja KK pankrot. Võlgniku juhatuse liikme MJ pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrusega, tsiviilasi nr 2-09-47686. Väga olulist mõju omas ka ühe osaniku OÜ WT lõppemine (kustutati äriregistrist 08.10.2011). Seega saab halduri hinnangul pidada võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet või -kaebust. Võlausaldajatel puudub aktiivne huvi antud pankrotimenetluses, kokku on pankrotimenetluses kokku kutsutud 4 võlausaldajate üldkoosolekut (I üldkoosolek, nõuete kaitsmise koosolek ja 05.03.2013, 30.05.2013 üldkoosolekud), kuhu ei ole mitte ükski võlausaldaja kordagi ilmunud ning sellest tulenevalt ei osutunud võimalikuks ka pankrotitoimkonna moodustamine. Eeltoodust võib mõista, et võlausaldajatel puudub igasugune huvi pankrotimenetlust finantseerida ning kõik kulude, sh halduri tasuga seonduvad küsimused on jäetud kohtu otsustada.

PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KK osaühing (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku alaliste makseraskuste tekkimine tingitud erimeelsustest võlgniku endiste osanike, juhatuse liikmete (KK, AT, MJ) vahel ja osanike endi makseraskuste tekkimisest. Harju Maakohtu 14.06.2010 määrusega kuulutati välja KK pankrot. Võlgniku juhatuse liikme MJ pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrusega, tsiviilasi nr 2-09-47686. Väga olulist mõju omas ka ühe osaniku OÜ WT lõppemine (kustutati äriregistrist 08.10.2011). Seega saab halduri hinnangul pidada võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et KK osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on äriühingu juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole olnud äriühingule lojaalsed, kuna on erimeelsuste lahendamisel lähtunud isiklikest huvidest, mitte äriühingu huvidest. Kuna võlgniku juhatuse liikmete erimeelsuste tõttu muutus äriühing maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine raske juhtimisviga.

4.Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Lõpparuande järgi on KKosaühing (pankrotis) pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 4 205 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 841 eurot, mis on võrdne PankrS § 651 lg 1 toodud alammääraga. Lõpparuandes toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et halduri taotlus tasu suuruse osas tuleb rahuldada ning määrata Ene Ahase tasuks 841 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277.53 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1