Muud › Muud hagiasjad

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(4)

2-12-32453 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 13. märtsil 2008 sõlmitud käenduslepingust nr 08-036516-KÄ tulenev võlgnevus kokku 12 782 eurot. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 13. märtsil 2008 käenduslepingu nr 08-036516-KÄ, mille alusel kostja kohustus tagama OÜ Corporation Invest laenulepingust nr 08-036516-JI tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti käenduslepingus kokku 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot. Hageja ja OÜ Corporation Invest vahel 13. märtsil 2008 sõlmitud laenulepingu nr 08-036516-JI alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 31 955,82 eurot, laenu intress moodustas euro 6 kuu EURIBOR + 5,000% aastas. Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning laenusaajal tekkis hageja ees võlgnevus. Hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul laenusaaja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles laenulepingu 26. septembril 2012 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustab laenusaaja põhivõlgnevus 31 924,57 eurot, intressivõlgnevus 1054,86 eurot, leppetrahv 2006,98 eurot ja viivised 68 478,20 eurot, kokku 103 464,61 eurot. Hageja nõuab kostjalt kui laenulepingu käendajalt võlgnevuse osalist tasumist põhivõlgnevuse 6391 euro ja viiviste 6391 euro ulatuses. Hageja teatas kostjale 26. septembril 2008 ja 16. novembril 2011 võlgnevusest ja andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja hagi esitamise ajaks võlgnevust tasunud ei ole. Kostja sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud. Vastuses hagiavaldusele 05. septembrist 2012 (t.l.-36) teatas kostja, et viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu ei ole tal võimalik esitada omapoolseid seisukohti ega tõendeid, kuna tõenäoliselt vajab ta juriidilist abi dokumentide koostamisel ja vormistamisel. Kostja palus pikendada vastuse esitamise tähtaega kuni 02. veebruarini 2013 põhjusel, et kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 02. jaanuaril 2013. Kohtuistungil 30. oktoobril 2012 (t.l.-46,49) teatas kostja, et müüs firma 2007. või 2008. aastal koos kohustustega. Laenu tagatiseks olid kinnistud. Kostja väitel on tal vaja aega, et asjast aru saada ja konsulteerida juristiga, kuna kostjal puuduvad dokumendid. Kohus selgitas kostjale riigi õigusabi saamise võimalust ja edastas kostjale riigi õigusabi taotluse blanketid. Kostja kohtu määratud tähtajaks riigi õigusabi taotlust kohtule ei esitanud. Viru Maakohtu 11. märtsi 2013 kohtunõudega (t.l.-74) andis kohus kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks ning veelkord selgitas kostjale riigi õigusabi saamise võimalust ja edastas kostjale ka riigi õigusabi taotluse blanketid. Kostja nõuetekohast vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungile 12. juunil 2013 (t.l.-87) kostja ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus asus kohtuistungil seisukohale, et kostja vastuväiteid hageja nõudele esitada ei soovi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2(4)

2-12-32453 Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 13. märtsil 2008 sõlmitud käenduslepingust nr 08-036516-KÄ tulenev võlgnevus kokku 12 782 eurot, millest põhivõlgnevus on 6391 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivised 6391 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta. Hageja väitel andis ta hageja ja laenusaaja vahel 13. märtsil 2008 sõlmitud laenulepingu nr 08036516-JI alusel laenusaajale laenu summas 31 955,82 eurot, laenu intress moodustas euro 6 kuu EURIBOR + 5,000% aastas. Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning hageja ütles laenulepingu üles 26. septembril 2012. Lepingu ülesütlemise seisuga on laenusaajal täitmata laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku 103 464,61 eurot. Laenusaaja põhivõlg on 31 924,57 eurot, intressivõlg on 1054,86 eurot, leppetrahv 2006,98 eurot ja viivised 68 478,20 eurot. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 13. märtsil 2008 käenduslepingu nr 08-036516-KÄ, mille alusel kostja kohustus tagama laenulepingust nr 08-036516-JI tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti käenduslepingus kokku 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot. Kohus leiab, et hageja väited on tõendatud laenulepinguga (t.l.-8-14), laenu tagastamise graafikuga (t.l.-15-16), lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega (t.l.-17-18) ning käenduslepinguga (t.l.-6-7). Hageja on andnud laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (t.l.-19) ning samuti on antud kostjale kui käendajale täiendavad tähtajad laenu tasumiseks (t.l.-21,23). Kostja hageja väidete osas vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid ei esitanud. Et kostja kui käendaja on füüsiline isik, on käenduslepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäenduslepingud. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule (t.l.-6) on kostja vastutuse piirmäär 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot. Kuna laenusaaja on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6; VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist lepingus kokku lepitud määras 0,150% päevas laenujäägilt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuigi laenusaaja võlgnevus moodustab kokku 103 464,61 eurot, millest põhivõlgnevus 31 924,57 eurot, intressivõlgnevus 1054,86 eurot, leppetrahv 2006,98 eurot ja viivised 68 478,20 eurot, on hageja esitanud käendaja vastu nõude vaid põhivõlgnevuse osas 6391 euro ja põhivõlalt arvestatud viiviste osas 6391 euro saamiseks. Kokku hageja nõue 12 782 eurot jääb käendaja vastutuse (31 955,82 eurot) piiridesse. 3(4)

2-12-32453 Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda raha maksmise kohustuse täitmist ning VÕS § 145 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja ja kostja vahel 13. märtsil 2008 sõlmitud käenduslepingust nr 08-036516-KÄ tulenev võlgnevus kokku 12 782 eurot. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjalt võlgnevus 12 782 eurot, millest põhivõlgnevus on 6391 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivised 6391 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 22. augustil 2012 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõude ja kõrvalnõude summa 12 782 eurot. Hagihind on 12 782 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.