Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt leidis hageja 2012 juunis City24 portaali kaudu oma perele sobiva korteri Tallinnas, Haabersti linnaosas, XXX ning avaldas soovi korteri algatada eelnimetatud korteri ostu-müügi protsessi. Müügiprotsessi korraldas kostja. Hageja kontrollis üle võõrandatava korteri olukorra ning nõustus pakkumisega. Kostja ja hageja vahel sõlmiti broneerimisleping ning hageja kandis kostjale 06.06.2012 üle 2000 euro suuruse korteri broneerimistasu. Hageja tellis pangast laenu saamiseks kõnealuse korteri hindamisakti kostja soovitusel OHHOÜ-lt ja tasus selle eest OHHOÜ-le 09.06.2012 85 eurot. Peale maksekorralduse tegemist ja raha kostjale üle kandmist hakkas kostja ilma mõjuva põhjuseta korteri ostu- müügi protsessi edasi lükkama, keeldudes tehingut sooritamist, põhjendades seda kas notari töö pingelisuse, müüja hõivatuse või kostja enda tegevuse pingelisusega. Hageja pakkus omapoolselt notari- ja kohtumisajad välja, kuid kostjale ja väidetavalt korteri müüjale need ei sobinud. Hagejal oli vaja pere suurenemise (laps sündis 2012 septembris) tõttu soetatav korter kiiresti kätte saada ja oma elamistingimusi enne lapse sündi parandada. Hageja selgitas korduvalt kostjale korteri võõrandamistehingu kiiruse olulisust. Korteri ostu-müügiprotsess venis ilma mõjuva põhjuseta kuni 2012 augustini, mistõttu soovis hageja broneerimislepingu lõpetada ja broneerimistasu tagastamist. Hageja oli sunnitud otsima teise soetatava korteri ja põhjendas kostjale broneerimislepingu lõpetamise vajalikkust. Kostja keeldus nõudest, broneerimislepingut ei lõpetanud ja broneerimistasu ei tagastanud, samuti hakkas kostja hageja pöördumisi vältima. Hageja palub kostjalt välja mõista 2085 eurot. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt selgitab kostja, et on nõus hagejale tagastama 2000 eurot siis, kui on leidnud korterile uue ostja. Hindamisakti ja õigusteenuse eest kostja maksma ei nõustu. Hagejal oli võimalus korter osta, kuid ta keeldus. Hindamisakti ei olnud vaja ei kostjale ega korteriomanikule. Õigusteenuse vajalikkus hagejal samuti puudus, sest hageja oli teadlik, et kostja tagastab 2000 eurot. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, mille kohaselt kostja ilma põhjuseta hakkas venitama vaidlusaluse korteri ostu-müügi protsessi. Peale broneerimislepingu sõlmimist hakkas korteriomanik koheselt otsima omale uut elamispinda, kahe päeva jooksul oli sobiv pind leitud ning notaribüroos aeg broneeritud. Hageja teatas viimasel hetkel, et ei saa kokkulepitud ajal tulla, mistõttu müüdi korter kolmandale isikule. Hiljem pakkus hageja kostjale uue notariaja, aga vaidlusaluse korteri omanikul ei olnud enam kohta kuhu kolida ja ta alustas uuesti endale sobiva korteri otsimist, mille leidis augustis, kuid siis ei nõustunud enam hageja notari juurde minema. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) 2012 juunis City24 portaalis pakkus kostja müügiks ja hageja avaldas ostusoovi korterile asukohaga: XXX, Tallinn; 2) kostja ja hageja vahel sõlmiti broneerimisleping ning hageja kandis kostjale 06.06.2012 üle 2000 euro suuruse korteri broneerimistasu (tl 26); 3) hageja tellis pangast laenu saamiseks kõnealuse korteri hindamisakti kostja soovitusel OHHOÜ-lt ja tasus selle eest OHHOÜ-le 09.06.2012 85 eurot (tl 27-50). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu hagi 07.01.2010 sõlmitud korteri broneerimislepingust tuleneva ettemaksu 2000 euro ja korteri ostmiseks vajaliku pangalaenu saamiseks OHHOÜ-le hindamisteenuse eest tasutud 85 euro nõudes. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et pooled sõlmisid korteri broneerimislepingu kirjaliku teate alusel ning hageja kandis kostjale 06.06.2012 üle 2000 euro suuruse korteri broneerimistasu. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtule tõendina esitatud poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejat teavitanud, broneeritud korterile ettemaksu sooritamise vajadusest. Ettemaksu saajaks oli EKOÜ, konto number: XXXXXXXXXXXX, summa: 2000 eurot, selgitus: Järveotsa 37, korteri broneering. Samuti nähtub kohtule, et kostja teavitas hagejat ettemaksu tagastamisest juhul, kui pank ei anna korteri ostmiseks laenu (tl 108). Rohkem tõendeid kohtule broneerimislepingu sõlmimise tingimuste kohta esitatud ei ole. Kohtu arvates on antud juhul poolte tahe 2000 euro maksmisel olnud suunatud lepingu sõlmimisel korteri broneerimisel ettemaksu tegemisele. Alternatiivse võimalusena saab asuda seisukohale, et vaidlusaluses lepingus võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping, sel juhul tuleb kontrollida, kas tehing on osadeks jagatav. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Sellisel juhul on võimalik, et vaatamata lepingu ühe osa tühisusele ei pruugi alati kaasneda sellega kogu lepingu tühisust TsÜS § 85 järgi. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete tühisuse ( vt lahend nr 3-2-1-79-04 p-d 20-21; nr 3-2-1-70-07 p-d 12-15). Kohtu arvates on antud tsiviilasjas tuvastatud, et pooled ei oleks broneerimislepingut sõlminud ilma ostu-müügilepingu sõlmimise eesmärgita, seega on leping suunatud kinnisasja omandamisele, leping ei ole osadeks jagatav ja on tervikuna tühine. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejale ettemaksuna saadud 2000 eurot tagastanud ning on asunud seisukohale, et tagastab raha alles siis, kui korterile on leitud uus ostja (tl 108-112). VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu sajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Koostoimes AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg-ga 2 on poolte vahel sõlmitud leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine, seega õiguslikku alust raha maksmiseks ei olnud olemas (VÕS § 1028 lg 1 esimene alternatiiv), mistõttu tuleb kostjal 2000 eurot hagejale tagastada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude ka hindamisteenuse eest tasutud 85 euro osas VÕS § 1029 alusel. Hageja selgitustest nähtuvalt sooritas ta toimingu kostja nõudmisel. Hageja on seisukohal, et kuna kohustust ei ole olemas (VÕS § 1028 lg 1 järgi), siis on tal õigus nõuda kostjalt kolmandale isikule makstud summa tagastamist vastavalt VÕS § 1030 lg 1 alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal oli eesmärk ja kavatsus osta kõnealune korter. Lisaks nähtub kohtule, et kostja kavatsuseks oli korteri soetamine pangalaenuga (tl 108-109). Seega oli hindamisakti tellimine hageja huvides, sest tegemist on pangalaenu saamise eeldusega. Hageja on asunud seisukohale, et hindamisakt telliti kostja korraldusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja hagejale selgitanud, et nad teevad koostööd OHHOÜ-ga (tl 108). Kostja on tasunud talle osutatud korteri hindamisteenuse eest OHHOÜ-le (tl 27). Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist VÕS § 1029 ja VÕS § 1030 lg 1 alusel kvalifitseeritava olukorraga. Hageja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, millest nähtuks hindamisteenuse tellimine kostja korraldusel, pigem oli tegemist juhendiga, millised toimingud peaks pangalaenu saamisel tegema ning võimaliku hindajana on soovituslikult esitatud OHHOÜ-d. Ka ei ole tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga VÕS § 1030 mõttes. Tegemist oli siiski ennekõike hageja poolt tema enda huvides tehtud sooritustega. Kohus märgib, et tehingu tegemisega seonduvad asjaolud jäävad esitatud materjalide pinnalt selgusetuks (tl 51-52), hageja ja kostja selgitused on vastuolulised. Kohus ei saa võtta seisukohta, kas tegemist oli antud juhul kostja- või hagejapoolse tegevuse/ tegevusetuse tagajärjel ärajäänud tehinguga m.h puudub selgus kostjapoolse võimaliku kahju tekitava tegevuse osas. Seetõttu asub kohus seiskohale, et hageja 85 euro nõue hindamisteenuse eest tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt s.o 2000 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 85 eurot ulatuses. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 2085 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel.

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 95,93 % ulatuses kostja kanda ja 4,07 % ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.