Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kostja vastuväidetele ei pidanud hageja vajalikuks vastata (t lk 131). Vastuses seoses kostja vastuväidetega esitatud kirjalikule tõendile (t lk 161-163)märkis hageja esindaja, et tal puuduvad insener-tehnilised teadmised eksperdiarvamuse vaidlustamiseks ja samas vaidles vastu kostja poolt tõstatatud vastuväidetele esitatud arvamuse puudujääkide osas. Hageja esitas 20.02.2013.a järgmised seisukohad (t lk 182-183). Hageja eraldumine küttesüsteemist on kajastatud MTÜ Lillevere juhatuse 14.09.1993.a koosoleku protokollis ja MTÜ Lillevere 20.10.1998.a kirjas Põltsamaa Soojusele, kus teatatakse, et hageja korter on elektriküttel. Samuti on elamu xxxxxxxxx korteriomanikud pöördunud MTÜ Lillevere poole 18.02.2010.a järelpärimisega oma majas asuvate keskküttest eraldunud korterite küsimuses, milles mööndakse, et hageja on eraldunud kesküttesüsteemist 1993.aastal. 22.03.2011.a on Põltsamaa linnvalitsuse ehitusjärelevalveametnik koostanud kasutatava ehitise ülevaatuse akti, milles on tuvastanud, et korterisx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx on eemaldatud radiaatorid. Hageja leidis, et eeltoodu alusel olid korteriomanikud teadlikud, et hageja on eraldunud keskküttesüsteemist 1993.aastal. Hageja lõplikes seisukohtades uusi asjakohaseid väiteid ja asjaolusid ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu (t lk 77-82). KÜ-l on võimalik küttekulude arvestust teostada vaid KÜ põhikirja alusel. Põhikiri on ilma vaieteta jõustunud. Hageja vastuväited ja palve tuvastada küttekulude arvestamise ebaõigsus, ei muuda põhikirja kehtetuks ega muuda ka küttekulude arvestamise põhimõtteid. Põhikirja ja sellega küttekulude arvestuse aluseid muutma on pädev vaid KÜ üldkoosolek. Kostja märkis, et hageja osales üldkoosolekul, kus võeti vastu põhikiri ja oli selle sisust ja üldkoosoleku otsusest teadlik. Hageja ei ole kasutanud õigust põhikiri või üldkoosoleku otsust vaidlustada. Kostja leidis ka, et ei ole tõendatud hageja väide üldisest küttesüsteemist eraldumise kohta ja väidetava elektrikütte vastavus ehitusnormidele. Küttekulude koefitsendi muutmine on võimalik alles siis, kui küttesüsteemist eraldumine on leidnud faktilist tõendamist ning samuti kontrollitud eraldumise vastavust kehtivale seadusandlusele. Kostja viitas ehitusseaduse § 2 lg 6 p 4, mille kohaselt on tehnosüsteemide muutmiseks vajalik projekt ja ehitusluba. Kostjal, kes on elamu valdaja on kohustus tagada elamu projektijärgne säilimine ja korrashoid. Põhikirja p 4.2.12 nõuab vaid projektile mittevastavate erisuste faktilist tõendamist dokumentide esitamise näol. Kostja märkis, et küttekulu koefitsiendi määramine ei ole kohtu pädevuses. Hageja ei ole täitnud põhikirjas määratud kohustust ja esitanud 01. septembriks 2011.a seadusest tulenevad tõendid alternatiivküttele ülemineku kohta või taastama elamu projektijärgse küttesüsteemi. Kostja järeldas, et kui väidetav kaasomandi rikkumine hageja poolt ka kunagi aset leidis, siis see on nüüdseks likvideeritud. Kostja kinnitas, et hagejaga on püütud saavutada kompromissi ja olukorda lahendada, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja otsustas 2011.a detsembris kasutada KOS § 11 sätestatud õigust kaasomandi kontrolliks siseneda hageja korterisse, et veenduda keskküttesüsteemist eraldumises. Hageja kostja juhatuse liikmeid oma korterisse ei lubanud. Kostja oli seisukohal, et hageja keeldumine oma korteris kontrolli teostada on faktiline tõend hageja väidete ebaõigsusest ja lubab kostjal küttekulude arvestamisel tugineda lisaks ka põhikirja p 4.2.11.4. Kostja teatas, et on tõendamata hageja väide 1993.a toimunud küttesüsteemist eraldumiseks omanike nõusoleku omamise kohta. Korteris majas erastati 14.05.1993.a ja seega oli küttesüsteem 1993.a sügisel juba korteriomanike kaasomandis. Seega peaks hageja esitama tõendid selle kohta, et tal oli küttesüsteemist eraldumiseks kõigi korteriomandike nõusolek ja akt, et radiaatorid on küttesüsteemist välja lülitatud ja nende tagasilülitamine on välistatud. Hageja ei ole ka tõendanud, millal ta täpselt teostas kaasomandi õigusvastase rikkumise

(eraldus küttesüsteemist). Kostja Lxxxx, et kostja nõuded ei ole aegunud ja viitas AÕS RS § 6 ja TsÜs § 155 lg 2. Kostja märkis ka, et korteriomanikud ei olnud teadlikud väidetavast küttesüsteemist eraldumisest ja sega ei saa neile kohaldada aegumise algust. Võimalik küttesüsteemist eraldumine oli teada vaid MTÜ-le Tuluke. Ehitisregistris (endine hooneregister) on hageja koerteri osa märgitud kaugküte, kuigi muudatuste tegemine registris oli eluruumi omaniku (st hageja) kohustus. Kõike arvestades ei saanud kaasomanikud kasutada seadusest tulenevat õigust nõuda hagejalt väidetava rikkumise lõpetamist või rikkumist kohtus vaidlustada, sest nad ei olnud õigusvastasest teost ega teo toimumise algusajast teadlikud. Kaasomanikud olid heas usus, et nende kaasomandiga on kõik korras nii juriidilises kui tehnilises seisukohast. Kostja leidis, et ka hageja väide küttesüsteemist eraldumise õiguspärasuse kohta on tõendamata. Kostja esitas vastuväited hageja poolt tellitud kirjalikule tõendile, millega määrati hageja korteri keskküttekulude määraks 2,07% ja leidis, et see protsent ei ole õige (t lk 127, 147148). Kostja teatas, et küttekulude määra arvestamisel tuleb lähtuda võimalikult täpsetest algandmatest, mida käesolevalt ei ole tehtud. Kõik kasutatud andmed on kallutatud hageja kasuks ega vasta elamu projektile. Näiteks ei vasta tegelikkusele ja projektile andmed küttetorude kohta, kütteperioodi pikkuse kohta, elamu keskmise aastase küttekulu kohta jne. Samuti ei nähtu, et oleks arvestatud seda kas korterit üldse köetakse, kui, siis millega, kas köetakse kõiki ruume, millist sisetemperatuuri hoitakse jne. 31.01.2013.a teatas kostja, et püüdis hagejaga kooskõlastada maja küttesüsteemi (torustiku pikkus) algandmeid, kuid hageja keeldus aktsepteerimast maja projekti, kuigi selle tiitellehel on elamu aadress, töö number ja muu vajalik info, ja seda ka olukorras, kus tegemist on tüüpprojekti järgi ehitatud elamugaseega sobiks iga sarnase maja projekt. 05.04.2013.a seisukohas (II kd t lk 7, 9-10) märkis kostja esindaja, et hageja esitatud korteriomanike 26.02.2010.a kiri MTÜ-le Lillevere oli ajendatud just soovist, et elamu haldaja selgitaks, kas korteriomaniku väite, et ta on korteri keskküttest välja lülitanud ja läinud üle elektriküttele, vastab tõele või mitte. MTÜ Lillelevere juhatus ei ole suutnud lahendada korteriomanike poolt tõstatatud küsimusi, mis sai ajendiks KÜ loomisel. MTÜ Lillevere poolt kasutatav kulumäär küttesüsteemist eraldunud korteritele on kokkuleppeline, mitte arvutuse või analüüsi alusel saadud. Kostja seadus kahtluse alla, kas hageja kütab oma korterit elektriga nagu ta väidab ja toetus oma kahtlustuses andmetele elamu xxxxxxxxx elektritarbimise muutusest aasta lõikes ja elektriküttel oleva sama suure korteri, elektritarbimisele: elektriküttel oleva korteri elektritarbimine okt-dets 2009.a oli suurem kui kogu elamu xxxxxxxxx korterite elektritarbimine. See viitab, et hageja korterit köetakse keskküttega, ei köeta üldse või siis vaid osaliselt. Kostja lõplikes seisukohtades uusi seisukohti ei esitanud. Kostja viitas vaid, et hageja ei ole tõendanud enda korteri küttesüsteemist eraldumise seaduslikkust 1993.aastal- kas see viidi läbi nõuetele vastavalt ja ka dokumenteeriti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu on juriidiline isik, kes tegutseb seaduse, põhikirja, korteriomanike üldkoosoleku ning juhatuse otsuste alusel (TsÜS § 25 lg 1, 28 lg 1, 31 lg 1; KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 1 lg 2, 7, 18, 19, 26, KÜS § 4, 13 lg 1 ja 2). Käesolevalt puudub pooltel vaidlus, et kostja, KÜ xxxxxxxxx, on asutatud 22.05.2011.a asutamiskoosolekul, millel kinnitati ka KÜ põhikiri (I kd t lk 16-20, 21-30). Samuti puudub vaidlus, et põhikirja ei ole vaidlustatud ja seega on see kehtiv.

Asutamiskoosolekul võeti kuue poolt häälega vastus ka otsus, mis puudutab hageja korterit nr x: koosoleku otsuse p 11.2 kohaselt peab üldisest küttesüsteemist välja lülitanud korteri nr x omanik hiljemalt 01. septembriks 2011.a taastama maja projektijärgse küttesüsteemi või esitama juhatusele maja küttesüsteemi muudatuste projekti, alternatiivküttele ülemineku projekti ja kasutusloa. Otsus jõustus KÜ mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise hetkest. Vastavalt registrikaardile (I kd t lk 12) kanti KÜ xxxxxxxxx registrisse 06.06.2011.a. Pooltel puudub vaidlus, et hageja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Hageja on omaks võtnud, et ta ei ole nimetatud otsust täitnud. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtuhinnangul on asutamiskoosolekul tehtud otsuse näol tegemist elamu säilitamiseks vajaliku toiminguga. Nimelt on küttesüsteem vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 2 ja § 2 lg 2 kaasomandi ese, mida vastavalt AÕS § 72 lg 1 võib vallata ja kasutada kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna korteriühistu üldkoosolekul hääletasid p 11.2 vastu võtmise poolt 6 korteriomanikku üheksast, on kaasomanikud võtnud vastuotsuse, et hageja peab taastama kaasomandi nii nagu see elamu projektis ette on nähtud või siis viima dokumentatsiooni vastavusse reaalse olukorraga. Nagu kohus eelpool tuvastas ei ole hageja nimetatud otsust täitnud ega ka vaidlustanud. Hageja on sitanud mitmeid vastuväiteid nimetatud otsusele: et üldisest küttesüsteemist eraldumiseks oli tal olemas maja haldaja nõusolek, et kaasomanike nõue on aegunud, et korteriühistul puudub õigus teostada omanikuõigusi. Kuigi nimetatud vastuväited ei muuda käesoleva lahendi tulemust, peab kohus lähtudes 442 lg 8 põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Seoses vastuväitega nõusoleku olemasolu kohta küttesüsteemist eraldumiseks leiab kohus, et hageja ei ole nimetatud nõusolekut tõendanud. Esiteks ei nähtu esitatud tõenditest, millal täpselt hageja küttesüstemist väidetavalt eraldus ja seega on rakendatud ka kehtiva õigus kindlaks määramine. Vastavalt Hooneregistri õiendile (I kd tl 112-113) on majas korterid erastatud 14.05.1993.a. Seega kuulus maja nimetatud kuupäevast kõigile korteriomanikele (igale tema reaalosa ja muud ruumid ja konstruktsioonid, seadmed ja rajatised ühisomandis). Ainus tõend, millest nähtub hageja soov eralduda küttesüsteemist on maja küttega varustava ettevõtte (poolte ühisel kinnitusele on tegemist MTÜ-ga Lillevere, kuigi protokollist see ei nähtu) juhatuse protokoll 14.09.1993.a (I kd t lk 110-11). Kas eraldumine siis ka aset leidis või mitte, ei ole tõendantud. Samas on hageja teinud oma tahteavalduse valele isikule- teade küttesüsteemist eraldumise soovi kohta tulnuks esitada teistele korteriomanikele. Enne Asjaõigusseaduse jõustumist 01.12.1993.a kehtinud Eesti Vabariigi Omandiseaduse § 42 lg 1 sätestas, et ühises omandis oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra määravad omanikud kindlaks ühiselt. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli teiste korteriomanike (kes olid vallasasjaks oleva elamu kaasomanikud osas, mis ei moodustanud reaalosa, sh ka küttesüsteem) luba või nõusolekut, et tal võiks oma korteri küttesüsteemi eraldada üldisest küttesüsteemist. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks eraldumise ka mingilgi moel vormistanudehitiste registri väljatrükist (I kd t lk 149-151) nähtub, et xxxxxxxxx ehitise osa nrxx (s.o korter nr 4) on kaugküttel; 22.03.2011.a koostatud ehitise osa ülevaatuse aktist nähtub, et puuduvad andmed nii ehitusloa, projekti, tehniliste dokumentide jne kohta (I kd t lk 15); järelpärmisele on hageja vastanud, et tal projekt jne puudub (I kd lk 83-84). Kuna nimetatud

asjaolu ei ole iseenesest käesoleva vaidluse ese ja kohus vastab vaid hageja vastuväitele, siis kohus nimetatud tõendeid sisulisemalt ei analüüsi. Muud hageja esitatud tõendid ei lükka ümber asjaolu, et tal puudus kaasomanike nõusolek ühises omandis oleva küttesüsteemi ümber ehitamiseks ja seega jätab kohus nimetatud tõendid (I kd t lk 187, 191, 193, 195) hindamata. Kaasomanikud on ka püüdnud hageja küttesüsteemist eraldumise seaduspärasust välja selgitada, tehes vastavaid järelepärimisi (II kd t lk 8, I kd t lk 193). Kostja väitel ei ole nad eraldumise seaduslikkusele ega ka faktilisele olukorrale kinnistust saanud. Hageja on muuseas keeldunud järjepidevalt lubamast asjaomaseid isikuid oma korterisse, et kontrollida, kas küttesüsteemist eraldumine on tõepoolest toimunud ja on püsiv (I kd t lk 195, 104-107), mistõttu on jällegi kaheldav, kas ja millal on hageja küttesüsteemist faktiliselt eraldunud, et määrata, kuidas tuleks eraldumist vormistada (st milliseid õiguskate kohaldada). Ka kohtu eelistungil keeldus hageja kostja esindajat olukorra fikseerimiseks oma korterisse lubamast ja oma keeldumist sisuliselt ei põhjendanud. Seoses hageja vastuväitega, et kostjal puudub õigus esitada nõudeid, millega teostatakse omanikuõigusi märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-18-12 käsitlenud korteriühistute õigusi teostada omanikuõigusi. Muuhulgas on lahendi p 10 leitud: „Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ning märgib, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist.“. Seega on riigikohus selgelt andnud juhise, et korteriühistu võib teostada omanikuõigust korteriomanike nimel nõudes ühelt kaasomanikult kaasomandi rikkumise – küttsüsteemi korrastamine/taastamine- kõrvaldamist. Sellisele õigusele viitab ka KÜS § 2 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seoses hageja poolt korteriühistu nõudele kaasomandi rikkumise kõrvaldamiseks esitatud aegumise vastuväitega märgib kohus järgmist. Kuni 01.07.2002 kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 p 1 tulenevalt ei kohaldata aegumist kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenevale nõudele, välja arvatud asjaõigusest tulenev kõrvalnõudele. 01.07.2002 jõustunud uue tsiviilseadustiku üldosa seadusega kaotas nimetatud säte kehtivuse. VÕS, TsÜS ja RES rakendusseaduse § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse uut tsiviilseadistiku üldosa seadust (TsÜS) aegumise osas ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele ja lõike 2 kohaselt on uue TsÜS kohaselt aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Eeltoodu kohaselt ei olnud kaasomanike rikkumise kõrvaldamise nõudel enne 01.07.2002.a üldse aegumise tähtaega, kuid kuna nimetatud säte muutus uue TsÜS jõustumisega kehtetuks, tuleb lähtudes rakendusseaduse § 9 lg 2 kohaldada aegumist alates 01.07.2002.a. TsÜS § 149 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesolevalt on seadus sätestanud aegumise alguseks konkreetse kuupäeva 01.07.2002.a, siis tulebki alustada aegumise kulgemist nimetatud kuupäevast ja seega aegus korteriomanike nõue alles 01.07.2012.a. Nimetatud ajaks oli moodustatud korteriühistu, kelle vahendusel olid kaasomanikud asutamiskoosolekul esitanud hagejale ka rikkumise kõrvaldamise nõude. Hageja poolt kostjale saadetud kirjalike vastuväidete (nt 27.09.2011) saatmise ajal ei olnud aegumine veel lõppenud. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 peatus aegumine aga hagi esitamisega 01.02.2012.a. Hageja poolt kohtule esitaud nõuete osas asub kohus järgmisele seisukohale.

Kohtu hinnangul on kostja tegutsenud õiguspäraselt ja esitatud arved vastavad korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud kehtivale põhikirjale. Põhikirja p 4.2.11 näeb ette tingimused, millistel tingimustel korteriomanik saab eraldada oma korteri üldisest küttesüsteemist. Põhikirja p 4.2..12 näeb ette, et samad tingimused peab täitma ka korteriomanik, kelle korter on küttesüsteemist eraldatud enne KÜ asutamist, kusjuures vajalike tingimuste täimiseks annab tähtaja üldkoosolek. Põhikirja nimetatud punktid on käsitletavad AÕS § 72 lg 1 kaasomanike otsustena ja seega tuleb nendest ka juhinduda. Korteriühistul on kohustus täita põhikirja ja üldkoosoleku otsuseid ja reaalset viib nimetatud otsuseid ellu juhatus. Käesolevalt on KÜ juhatus 15.09.2011.a koosolekul otsustanud (I kd t lk 31), et kuna korteriomanik/KÜ liige ei ole täitnud põhikirja ja üldkoosoleku kehtivat otsust, siis tuleb tema korteri suhtes kohaldada üldist küttekulude arvestust lähtudes põhikirja p 4.2.6.12- so lähtuda kogu majale tarnitud soojusenergiast, mis jagatakse korteriomandi reaalosa ruutmeetrile. Sellisel alusel arvestatakse küttekulusid kõigile korteritele. Kohus leiab, et korteriühistul puudub alus arvestada hagejale küttekulusid muul alusel kui näeb ette kehtiv põhikiri. Erandi saamiseks peab korteriomanik /KÜ liige täitma erandi saamiseks sätestatud eeltingimused (põhikirja p 4.2.11). Kuna hageja ei ole seda teinud, puudub tal ka alus nõuda endale erandi tegemist. Seega on esitatud arved (I kd t lk 32-35) esitatud õiguspäraselt kooskõlas põhikirja ja KÜ juhatuse otsusega. Hagejal on kohustus tasuda esitatud arvete alusel küttekulu ja hageja nõuet ei saa rahuldada. Hageja teine nõue küttekulu koefitsendi kindlaks määramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna nimetatud küsimus ei kuulu kohtu pädevusse. KÜS §4 lg 2 sätestatkse KÜ põhikirjas ka korteriühistu liikme korteriomandi mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Vastavalt KÜS §151 lg 1 on majandamiskulud nimetatud seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Käesolevalt on KÜ xxxxxxxxx põhikirjas küttekulude (s.o elamu majandamiseks ostetud teenus) jaotamisel kohaldatud seaduses sätestatud üldpõhimõtet- p 4.2.12. Sihtotstarbeliste maksete, milleks on ka küttekulud suurendamine või vähendamine on KÜ juhatuse pädevuses- põhikirja p 7.4.5. Kohus ei saa võtta endale korteriühistu juhatuse ülesandeid ja määrata kindlaks küttekulude vähendamist. Seejuures on oluline märkida, et hageja küttekulude vähendamiseks võiks olla põhjendatud juhul, kui ta oleks täitnud põhikirja p 4.2.11 sätestatud eeltingimused ja KÜ oleks keeldunud tema kulusid vähendamast- korteriomanik saaks kohtus vaidlustada KÜ juhatuse keelduva otsuse. Pooled ei vaidle, et hageja eelnimetatud tingumusi täitnud ei ole ja seega on juhatus käitunud õiguspäraselt ning hagejal puudub alus kohtult küttekulude vähendamist nõuda. Kohus jätab seetõttu andmast sisulise hinnangu poolte esitatud väideteel ja tõenditele, mis puudutavad küttekulu võimaliku koefitsiendi suurust ja selle arvestamise aluseid, sh kirjaliku tõendi, mille hageja esitas spetsialisti arvamusena (tõendid I kd 117-121, 152-157, 187, II kd t lk 11-17, 51). Kohus nendib, et püüdis asjas saavutada kokkulepet, mistõttu võttis ka esitatud tõendid vastu, kuid kokkuleppe saavutamine ei õnnestunud ja esitatud tõendid on seega ebavajalikud. Samuti ei anna kohus sisulist hinnangut pooltevahelisele kirjavahetusele ja käsitleb seda kohtueelsete läbirääkimistena, mis ei andnud tulemust (t lk 36-51). Täiesti asjasse mittepuutuvad on hageja poolt 04.06.2013.a menetlusdokumendiga esitatud tõendid (II kd t lk 44-46).

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 543.24 eurot ja kandnud eeldatavalt õigusabikulusid. Ka kostja võib olla kandnud õigusabikulusid, kuigi kostjat esindas kohtus juhatuse liige. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab mõlemad hageja nõuded rahuldamata, tuleb nii tema enda kui kostja menetluskulud jätta lähtudes TsMS § 162 hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.