Harju Maakohtu 06.05.2013.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ BREM Kinnisvarahaldus määruskaebus liik 2175 eurot Kaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Osaühing Stinger Trade (registrikood: 10568078; asukoht: Harku vald), tehinguline esindaja vandeadvokaat Avo Greebe; Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ BREM Kinnisvarahaldus (endise ärinimega OÜ BREM Kinnisvarabüroo; registrikood: 10553467; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 06.05.2013.a määrus jätta muutmata.
2.OÜ BREM Kinnisvarahaldus määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.22.12.2011.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kostja vastu mitteeluruumide rendilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Nimetatud otsus jõustus edasi kaebamata 27.01.2012.a.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-70070
2.09.03.2012.a esitas hageja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 18.07.2012.a määrusega jäeti hageja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2012.a määrusega tühistati maakohtu 18.07.2012.a määrus ja rahuldati hageja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 6375 eurot ja riigilõiv 2316,80 eurot. Tsiviilasjas vahetus kolm korda kostja esindaja, hagiavalduse läbivaatamine kestis mitu aastat, kohtuvaidlus oli keeruline ja selle käigus tuli üle kuulata tunnistajad. Hageja esindaja kinnitas, et hageja ja Avo Greebe Advokaadibüroo vahel on sõlmitud kliendileping hageja nõustamiseks ja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Hageja lepinguline esindaja Avo Greebe AB OÜ ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu hagejal puudub võimalus õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et avalduses toodud kulud on kõik kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Eeltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja § 174 lg-test 1 ja 3 palus hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud lepingulise esindaja kulu 6375 eurot ja riigilõiv 2316,80 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 29.01.2013.a seisukoha, mille kohaselt on hageja tehinguline esindaja teinud 09.03.2012.a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses osutatud õigusabi tundide kokkuarvestamisel inimliku arvutusvea. Tegelikult on avalduses esitatud õigusabi tundide kogusumma 53,75h ja seega ka osutatud õigusabi tasu 5375 eurot. Pooled pidasid tsiviilasja menetlemise vältel kompromissläbirääkimisi. Kostja on hageja väitel võtnud omaks, et hageja esitas kompromissiläbirääkimiste ajal tõenditena materjalid 302 lehel. Nimetatud materjalid olid hageja poolt läbitöötatud. Pooled pidasid sisulisi kompromissiläbirääkimisi, mille jooksul toimusid kokkusaamised poolte seaduslike esindajate ja lepinguliste esindajate juuresolekul kui ka eraldi poolte lepinguliste esindajate vahel. Hageja arvates on arusaamatu ja mitteveenev väide, et kompromissiläbirääkimistele kulunud aeg oli ca 1 tund. Tsiviilasja toimiku materjalide hulgas on poolte avaldused kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamiseks. Eelmainitust nähtub, et kompromissiläbirääkimised poolte vahel sisuliselt toimusid ja kostja vajas täiendavat aega hageja poolt esitatud tõendite ja seisukohtadega tutvumiseks. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et tegemist ei olnud keeruka õigusliku vaidlusega. Tsiviilasja keerukusele viitab lisaks tsiviilasja arutamiseks kulunud ajale ka asjaolu, et tsiviilasjas tuli hinnang anda mitmele olulisele tõendile, millest tulenes ka lõpliku juriidilise hinnangu andmine. Tsiviilasja arutamise käigus esitasid pooled hulgaliselt tõendeid ja kuulati üle tunnistaja.
3.14.01.2013.a esitas kostja hageja avaldusele vastuväited. Vastuväidete kohaselt on hageja pahatahtlikult moonutanud õigusabi osutamiseks kulunud tundide arvu. Nimelt nõuab hageja küll menetluskulude hüvitamist lähtuvalt tundide arvust 63h ja 45min, kuid kui liita kokku menetluskulude nimekirjas esitatud tundide arv, siis on tundide arvu tulemuseks 53,75h. Seega püüab hageja pahatahtlikult näidata õigusabi osutamisele kulunud aega 10h võrra suuremana, kui on toodud menetluskulude nimekirjas. Kostja on seisukohal, et hageja püüab näidata menetluskulusid kõrgematena, kui need tegelikkuses olid. Avalduses toodud tundide arv on ka ebamõistlik. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja õigustatud nõudma õigusabikulude hüvitamist ka 53,75h ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 27h ulatuses seoses kompromissiläbirääkimistega. Kostja leidis, et maksimaalsed kulutused seoses kompromissiläbirääkimistega on 2 tundi ja palus jätta avalduse 25 töötunni osas menetluskuludena arvestamata. Hageja ja kostja on tõepoolest pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid läbirääkimistel ei saavutanud pooled
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-70070 kompromissi. Läbirääkimised takerdusid suuresti seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale mitte mingeid tõendeid, mis tema väidetavaid nõudeid oleksid kinnitanud. Kostja nõudis hagejalt korduvalt tõendite esitamist, mida hageja aga ei teinud. Väide, mille kohaselt on hageja esindaja töötanud läbi materjale 302 lehel, ei ole tõsiseltvõetav. Kaust, mille hageja tõi kostja esindajale tutvumiseks ja milles võis tõepoolest olla 302 lehekülge, sisaldas hageja enda poolt komplekteeritud arveid vaidlusaluse hoonega seotud kulutuste kohta. Arved olid lihtsalt pandud kausta ja nende juures puudus kõige elementaarsem õiguslik analüüs. Advokaat ei ole seonduvalt materjalidega koostanud mitte ühtegi dokumenti. Kostja ei eitanud, et ta on kohtunud hagejaga ja arutanud kompromissi, kuid märkis, et pooled kohtusid 1 – 2 korral, kohtumiste aeg ei ületanud kummalgi korral poolt tundi. Kostja märkis olulise asjaoluna, et läbirääkimised kompromissi osas ei puudutanud tegelikkuses vaidlust käesolevas tsiviilasjas, vaid poolte võimalikke nõudeid tulevikus. Käesolevas vaidluses ei esitanud hageja kostjale rahalisi nõudeid. Läbirääkimised seondusid aga hageja võimalike rahaliste nõuetega kostja vastu ja kostja võimalike rahaliste nõuetega hageja vastu. Eeltoodu tõttu ja tugindes TsMS § 138 lg-le 1 tuleb avaldus jätta rahuldamata osas, milles hageja taotleb lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist seonduvalt läbirääkimistega 25 tunni ulatuses. Lisaks leidis kostja, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega. Asi ei ole mahukas ja asjas ei ole esitatud arvukalt tõendeid. Vaidlus taandus suures osas õigusnormi kohaldamisele. Seda kinnitab asjaolu, et kostja poolt on menetluses koostatud üksnes 3 menetlusdokumenti ja hageja poolt 4 menetlusdokumenti. Oluline on, et vaidlus lõppes esimese astme kohtu menetluses, mistõttu ei saa mitte mingil juhul olla põhjendatud õigusabi kasutamine hageja poolt taotletud mahus. Asja spetsiifikast tulenevalt on käesolevas asjas põhjendatud õigusabi kulutuste hüvitamine 15h ehk 1500 euro ulatuses. Kostja palus jätta avalduse 4875 euro ulatuses rahuldamata.
4.Maakohus rahuldas 06.05.2013.a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5991.80 eurot ning jättis rahuldamata avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1700 euro ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt vastab menetluskulude kindlaksmääramise avaldus TsMS § 174 lg-te 3 ja 6 nõuetele. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses riigilõivuga 2316,80 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 5375 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 36 250 krooni, mis on 2316,80 eurot (t lk 73). Seega on leidnud tuvastamist, et hageja on käesolevas menetluses tasunud 2316,80 eurot riigilõivu, mistõttu kostjal tuleb see hagejale hüvitada. Hageja avaldusest nähtuvalt kasutas ta õigusabiteenuseid hinnaga 100 eur/h ning kokku kasutas ta esindaja teenust 53,75h, mis kulus hagiavalduse ja täiendavate avalduste koostamisele, kostja seisukohtadega tutvumisele ja nendele vastuste koostamisele, samuti istungitel osalemisele ja kompromissiläbirääkimistele. Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu ei ole selles osas täies ulatuses põhjendatud. Hageja esindaja on nimetanud kompromissiläbirääkimistega seondunud ajaks 27h. Kohus on seisukohal, et isegi arvestades kompromissiläbirääkimiste kesvust pikema perioodi vältel ning asjaolu, et hageja esindaja pidi nendeks valmistuma, on antud asja keerukust ja mahtu arvestades kompromissiläbirääkimistega seotud põhjendatud ajakulu 10h. Tulenevalt TsMS §-st 4 on kompromissiläbirääkimised menetluse üheks oluliseks osaks, millega seotud kulusid ei oleks õige täielikult välistada. Kohus võttis seejuures arvesse ka asjaolu, et kostja ei ole eitanud kompromissläbirääkimiste toimumist poolte vahel. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Tsiviilasja
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-70070 toimikust nähtuvalt on nii hageja kui kostja menetlusdokumente, samuti on asjad toimunud istungid.
koostanud
mitmeid
kirjalikke
Hageja esindaja õigusabiteenuse hind 100 eurot/h on kohtu hinnangul mõistlik. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud seega 36,75h ulatuses, mis on 3675 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 779 166,20 krooni, mis on 49 797,80 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 800 000 krooni, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 220 000 krooni, mis on 14 060,56 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja nõutavad esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 5991,80 euro ulatuses, millest 2316,80 eurot on riigilõiv ja 3675 eurot esindaja tasu.
5.Maakohtu määruse peale esitas kostja 15.05.2013.a määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja avalduse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 2175 euro ulatuses ja teha nimetatud osas uue määruse, millega määrata hageja lepingulise esindaja kulutusteks 1500 eurot ning jätta avaldus rahuldamata kokku 3875 euro ulatuses. Kohus on jätnud tähelepanuta ja sisuliselt hindamata kostja väited selle kohta, et poolte vahel toimunud kompromissiläbirääkimised ei olnud seotud konkreetse tsiviilasjaga, vaid käsitlesid poolte võimalikke nõudeid tulevikus. TsMS § 138 lg 1 ja eeltoodu alusel leidis kostja, et kohus oleks pidanud jätma avalduse rahuldamata osas, milles hageja taotles lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist seonduvalt läbirääkimistega 25h ulatuses. Põhjendatud kulu on kostja hinnangul 2h ulatuses. Kostja vaidlustas ajakulu ka sisuliselt juhuks, kui ringkonnakohus ei pea eeltoodud põhjendust asjakohaseks, jäädes oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja väited, et hageja esindaja ei olnud seonduvalt kostjale toodud 302 leheküljelise materjalide kaustaga koostanud mitte ühtegi dokumenti ning et hageja ei ole tõendanud, et tema esindaja osutas õigusabi tema poolt taotletud mahus seoses kompromissiläbirääkimistega. Kaevatavast määrusest ei ole võimalik aru saada, milliste asjaolude põhjal leidis kohus, et põhjendatud on kulutus kompromissiläbirääkimisteks 10h ulatuses. Kostja on selgitanud ja põhistanud, et nimetatud määras ajakulu on igal juhul põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu läbirääkimiste pidamiseks on 2h ja kohus oleks pidanud jätma seega avalduse rahuldamata 8h ehk 800 euro ulatuses. Samuti jäi kostja oma seisukoha juurde, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu on kostja hinnangul asja spetsiifikast tulenevalt põhjendatud õigusabi kulutuste hüvitamine 15h ehk 1500 euro ulatuses.
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-70070 Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.05.2013.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et maakohus ei ole kontrollinud õigusabikulude põhjendust ja vajalikkust. Kaebuse väide, et kohus ei ole arvestanud hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuväidetega, ei ole täpne. Asjaolu, et kohus ei ole nõustunud hageja vastuväidetega, ei tähenda, et kohus oleks vastuväiteid ignoreerinud. Kaevatavast määrusest nähtuvalt on kohus toimiku materjalide põhjal analüüsinud kostja tehingulise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aega ning toimingute vajalikkust. Maakohus on võtnud ka seisukoha menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide kostjalt väljanõudmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Käesoleva menetluse raames esitati tuvastusnõue, mis eeldab õigusliku huvi olemasolu. See tähendab, et hageja olukord peab tuvastushagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest sõltuma. Seda, kas tuvastushuvi esines või mitte, ei saa hinnata käesoleva määruskaebuse menetluse raames, sest see asjaolu kuulus kontrollimisele hagi sisulise lahendamise käigus. Kuid põhimõtteliselt on alati hagejal tuvastushagi esitamise taga ka mingi varaline huvi. Seetõttu, isegi siis, kui kompromissiläbirääkimiste käigus arutati ka võimalikke tulevikus esitatavaid rahalisi nõudeid, ei saa väita, et need ei olnud igal juhul vajalikud käesoleva vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Sellele lisaks rõhutab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja ei ole usutavaks muutnud, et kompromissiläbirääkimised 25 tunni osas ei olnud seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kuivõrd avaldaja esitas tõendid, millest nähtub, et vastav õigusabi osutati selle tsiviilasja raames, tulnuks määruskaebuse esitajal vastupidist tõendada. Õigusabi ei eelda alati seda, et iga tsiviilasjaga seotud dokumendikogumi läbitöötamise kohta koostatakse õiguslik analüüs. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.