OÜ Slops avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kohtunikuabi 26.03.2013 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Slops (registrikood 10001288, asukoht Maleva 4, 11711 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat X Arvisto ja advokaat Martin Lepp
määrus
Kostja I X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets Kostja II Tallinna linn (Vabaduse Väljak 10, 10146 Tallinn) Menetluse liik
2.Välja mõista X Xelt menetluskulud summas 6154,20 eurot OÜ Slops kasuks.
3.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.12.10.2011 tehtud määrusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata OÜ Slops (hageja) hagi X Xe (kostja I) ja Tallinna linna (kostja II) vastu ja kostja I vastuhagi kostja II ja hageja vastu. Hageja ja kostja I menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda ning kostja II menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja I kanda.
2.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.11.2011 määrusega maakohtu määruse menetluskulu jaotuse osas, jättes kostja I kanda
hageja menetluskulu täies ulatuses ja kostja II menetluskulud 50% ulatuses. Kostja I menetluskulud jäeti tema enda kanda ja kostja II menetluskulud jäeti 50% ulatuses tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.03.2012 määrustega, millega Riigikohus jättis hageja ja kostja I määruskaebused menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.26.03.2012 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille järgi on hageja õigusabikuludeks 7358,92 eurot ilma käibemaksuta, mida tõendavad avaldusele lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Hageja palus nimetatud summa kostjalt I välja mõista ning kohustada kostjat I tasuma ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Hageja kinnitas, et kõik avalduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-06-21087 ja liidetud tsiviilasja nr 2-06-25761 kohtumenetlusega.
4.Vastavalt menetluskulude nimekirjale ja arvetele lisatud spetsifikatsioonidele on hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas osutanud kostjale õigusabi kokku 73 tunni ja 23 minuti ulatuses. Arves nr 262/2006 kajastatud õigusabiteenus koosneb järgmistest toimingutest: Maleva tn 4 kinnistu ostueesõiguse maksmapaneku võimaluste selgitamine, hagiavalduse projekti ja pretensiooni koostamine ning ostjale edastamine – 6h 30min. Arve nr 389/2006 koosneb järgmistest toimingutest ajakuluga 14h 25min: kostja I esindaja kirjaga tutvumine, hagiavalduse projekti muutmine ja täiendamine, selle lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine ja hagi kohtule esitamine – 4h; täiendavate vastuväidete koostamine ja esitamine seoses kostja II vastusega hagiavaldusele – 3h 25min; täiendavate vastuväidete koostamine ja esitamine seoses kostja I vastusega hagiavaldusele – 5h 30min; kostja I hagiavaldusega tutvumine ning hageja vastuväite koostamine selle ebaõigesti menetlusse võtmise kohta – 1h 30min. Arve nr 418/2006 hõlmab järgmisi õigusabiteenuseid 14h ja 30min ulatuses: 07.09.2011 kostja I poolt hageja vastu esitatud hagiga tutvumine ning hageja vastuse koostamine (liidetud hageja hagiga ühte menetlusse) – 12h ning 13.11.2006 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine – 2h 30min. Arve nr 470/2006 hõlmab järgmisi toiminguid: 01.12.2006 kostja I menetluse peatamise taotluse ja selle lisaks oleva hagiga tutvumine, e-kirjavahetus, menetluse peatamise osas seisukoha koostamine ning kohtule edastamine – 2h 30min. Õigusabiteenused vastavalt arvele nr 2011368 on: 06.09.2011 kohtumäärusega tutvumine – 30min; 15.09.2011 06.09.2011 kohtunõudele vastuse koostamine – 1h 39min; 16.09.2011 06.09.2011 kohtunõudele vastuse koostamine – 2h; 20.09.2011 nõupidamine kohtu 20.09.2011 ja kostja II 19.09.2011 seisukohaga seonduvas – 1h 44min; 21.09.2011 06.09.2011 kohtunõudele vastuse koostamine – 3h 12min; 22.09.2011 06.09.2011 kohtumäärusele vastuse koostamine – 1h; 26.09.2011 06.09.2011 kohtunõudele koostatud vastuse muutmine seoses kostja I poolt kostjaga II sõlmitud lepingust taganemisega, vastuse kliendile ja kohtule saatmine – 1h 49min. Vastavalt arvele nr 2011398 on hageja esindaja osutanud õigusabiteenust 12h 6min ulatuses, mis koosneb järgmistest toimingutest: 29.09.2011 kostja I ja kostja II vahel hageja menetluskulude jaotusega seonduv analüüs – 18min; 10.10.2011 tutvumine kostja I 10.10.2011 seisukohaga – 39min; 12.10.2011 12.10.2011 kohtumäärusega tutvumine, selle õiguslik analüüs ja seisukoha kujundamine, kliendile ülevaate andmine ja Riigikohtu lahendite analüüs – 2h 58min; 18.10.2011 12.10.2011 kohtumääruse vaidlustamise võimalustega seonduv suhtlus kliendiga – 1h; 24.10.2011 12.10.2011 kohtumäärusele määruskaebuse koostamine – 6h 56min ja 25.10.2011 12.10.2011 kohtumäärusele määruskaebuse koostamine ja kohtule edastamine – 15min. Arve nr 2011441 hõlmab 4h ja 8min ulatuses toiminguid: 08.11.2011 tutvumine kostja I ning kostja II 07.11.2011 vastusega hageja määruskaebusele, Tallinna Ringkonnakohtule vastuse koostamine ja saatmine – 2h 57min ning 17.11.2011 tutvumine kostja II 17.11.2011 vastusega määruskaebusele, suhtlemine telefonitsi kostjaga II, kliendile ülevaate andmine – 1h 11min. Arve nr 2011480
sisaldab 01.12.2011 tutvumist Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 määrusega, sellega seonduvat õiguslikku analüüsi ja suhtlemist kliendiga 1h 28min ulatuses ning arve nr 2012070 koosneb kokku 5h ja 52min ulatuses järgmistest toimingutest: 08.03.2012 ringkonnakohtu lahendi jõustumise kontroll, jõustumisega seonduvas suhtlemine kohtu ja kliendiga – 34min; 19.03.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, sh 2006.a arvete ja maksekorralduste arhiivist otsimine – 2h 50min ning 22.03.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine – 2h 28min.
5.Vastuseks kostjale I märkis hageja, et menetluskulude suuruse ja menetluse kestuse vahel puudub seos ja seega on ebaõige kostja I väide, mille kohaselt on hageja menetluskulud ebamõistlikult suured, kuna tsiviilasjas nr 2-06-21087 kestis menetlus üksnes lühikest aega. Kostja I on ekslikult märkinud, et menetlus kestis vaid 5 kuud. Tegelikult kestis menetlus 10 kuud ning oli kahtlemata sisutihe.
6.Hageja ei nõustu kostja I väitega selle kohta, et arves nr 262/2006 kajastatud 6h 30min ulatuses toimingute näol on tegemist menetluse eelsete kuludega ja seega ei ole tegemist menetluskuluga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetluskuludeks on muuhulgas esindaja kulud, mis on seotud õigusliku positsiooni loomisega ja hagiavalduse koostamisega. Seega ei oma tähtsust, et teatud kulud on kantud enne kohtumenetluse reaalset algust ning puudub ka loogiline seletus, miks ei peaks hüvitama teisele poolele kulusid, mis on seotud kohtusse pöördumiseks ettevalmistuste tegemisega.
7.Seoses kostja I vastuväitega, et arves nr 389/2006 märgitud kostja I esindaja kirjaga tutvumine ei ole menetluskuluks, märgib hageja, et nimetatud kirjaga tutvuti hageja õigusliku positsiooni loomise raames ning kirja pinnalt täiendati ja muudeti hagiavaldust. Kuna hagiavalduse koostamise kulu on menetluskulu, siis on menetluskuluks ka kulu, mis kanti hagiavalduse koostamisega seonduva alusmaterjaliga tutvumiseks. Riigilõivu tasumise korraldamise kulu on hageja hinnangul menetluskuluks, kuna tegemist on hagiavalduse kohtule esitamise protsessi ühe osaga, mis võtab hinnanguliselt aega 5 minutit. Lisaks märgib hageja seoses hagiavalduse koostamise ajakuluga, et kuigi hagiavaldus oli mahult küll tagasihoidlik, tuli analüüsida suures mahus kohtupraktikat ning erinevaid asjassepuutuvaid õiguslikke küsimusi ning seega oli sellele kulunud aeg tervikuna mõistlik.
8.Seoses kostja vastuväitega arves nr 389/2006 märgitud ajakulu 3h ja 25min osas leiab hageja, et tähtsust ei oma asjaolu, et kostja II hagiavalduse vastusele koostatud täiendavate vastuväidete mahuks on vaid 2 lehekülge, vaid olulisem on, et nimetatud dokumendist nähtub, et analüüsitud on küsimust, kas kostja II saab ja peaks olema menetluses pooleks. Samuti on hageja hinnangul põhjendatud samas arves märgitud ajakulu 5h 30min.
9.Arves nr 389/2006 märgitud kostja I hagiavaldusega tutvumine ning hageja vastuväite koostamine selle ebaõigesti menetlusse võtmise kohta sisaldab kostja I hagiavaldusega esmast tutvumist ja menetlusõiguslikes küsimustes sellele vastuseisukohtade koostamist, mis ei ole samastatav arves 418/2006 märgitud hagiavaldusega tutvumisega, mille puhul oli tegemist hagiavaldusega sisulise tutvumise ja vastavasisulise õigusliku analüüsiga.
10.Kostja I vastuväitele hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastuse esitamise ajakulu 12h ebamõistlikkuse osas leiab hageja, et tegemist ei olnud tavalise võlavaidlusega, vaid Eesti kohtupraktikas üsna ebatavalise vaidlusega. Ühtlasi märgib hageja, et tähtsust ei oma hagiavalduse ja sellele koostatud vastuse maht, vaid nende sisu.
11.Arves 470/2006 kajastatud ajakulu 2h ja 30min on kulu aluseks olnud tegevuste sisust tulenevalt mõistlik. Arvestades, et menetluse peatamine toob alati kaasa hageja poolt nõuete maksmapaneku edasilükkamise, on oluline põhjalikult analüüsida, kas menetluse peatamine on vajalik. Lisaks peab käesoleval juhul arvesse võtma, et menetluse peatamise taotlusele oli lisatud täiesti uutel alustel esitatud uus hagiavaldus, mis samuti vajas läbitöötamist. Samas spetsifikatsioonis märgitud e-kirjavahetuse näol oli tegemist hageja õigusnõustaja ja hageja
vahel peetud kirjavahetusega menetluse peatamise küsimuses ehk tegemist on sissenõutava menetluskuluga.
12.Ka ei nõustu hageja kostja I väitega arvelt nr 2011368 nähtuva ajakulu 11h 54min ebaproportsionaalse suuruse osas. Määrusega tutvumine ei tähenda lihtsalt määruse teksti kiiret ülelugemist, vaid sisaldab ka määrusega seonduvate õiguslike mõjude analüüsi. Käesoleval juhul oli lisaks vaja meelde tuletada, mis staadiumis menetlus enne peatumist üldse oli ja tutvuda uuesti vastava dokumentatsiooniga. On ebamõistlik eeldada, et isik mäletab ilma alusdokumente vaatamata pärast 4 aasta möödumist detailselt, millisesse staadiumisse menetlus peatumisel jäi.
13.Arvest 2011368 nähtuva 9h 40min kulutamine seisukoha koostamisele menetluse jätkumise küsimuses oli hageja arvates mõistlik, pidades silmas ka asjaolu, et seisukoht tuli võtta kahe hagiavalduse osas ning vastuse koostamise kestel asjaolud muutusid.
14.Arves nr 2011398 nähtuvate tegevustega seonduv ajakulu oli hageja hinnangul mõistlik. Kostja I 10.10.2011 seisukohaga tutvumise ajakulu 39 min on põhjendatud, kuivõrd kvaliteetne õigusteenus eeldab lisaks vastaspoole menetlusdokumentide teksti mehaanilisele lugemisele neis sisalduvate väidete analüüsi ning sellest tulenevalt õigusliku positsiooni kujundamist. Ka samast arvest nähtuvatele muudele tegevustele kulunud aeg oli hageja seisukohalt mõistlik. Arves kajastuv ajakulu 11 tundi ja 9 minutit sisaldab ka kohtumist ja suhtlust kliendiga, mis oli omakorda ajamahukas.
15.Arvest nr 2011441 nähtuvate tegevuste puhul ei ole tegemist määruskaebuse koostamisega seonduvate tegevustega, mistõttu on põhjendamatu lugeda vastavat ajakulu 4 tundi 8 minutit määruskaebuse koostamisega seonduvaks ja arves nr 2011398 seonduvate tegevustega kattuvaks. Tegemist on kostja I ja kostja II poolt hageja määruskaebusele esitatud vastuseisukohtadega tutvumise ja neile omakorda vastuse koostamise ajakuluga, mis oli tegevuste sisu arvestades mõistlik.
16.Arvest nr 2011480 nähtuv ajakulu 1 tund ja 28 minutit ringkonnakohtu 30.11.2011 määrusega tutvumiseks on mõistlik, arvestades, et nimetatud määruses laiendas kohus võrreldes varasema praktikaga oluliselt menetluskulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise võimalusi ja tõlgendas TsMS-i uudselt. Nimetatud aeg sisaldab muu hulgas ka analüüsi määruse vaidlustamise võimaluste ja vajalikkuse osas.
17.Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 5 tundi ja 18 minutit on mõistlik, arvestades, et see eeldab kliendile esitatud arvete detailset ülevaatamist ja kõrvutamist menetluses asetleidnuga, kõrvaldamaks nimekirjast kõik asjaga mitteseotud kulud. Arvete ülevaatamisega seonduv tegevus on tavaline õigusabiteenus ning samuti on menetluskuluna käsitatav aeg, mis on kulunud vastavate arvete jms arhiivist toomisele. Kostja vastuväited
18.Kostja I vaidles hageja avaldusele vastu.
19.Kostja I hinnangul on hageja poolt esitatud kulud ebamõistlikult suured. Oluline on arvestada seda, et tsiviilasja nr 2-06-21087 menetlus peatati 05.12.2006 ehk juba 4 kuud pärast menetluse algust. Menetlus taastati Harju Maakohtu 06.09.2011 määrusega ning juba 12.10.2011 määrusega jäeti hagi ja vastuhagi läbi vaatamata. Seega on tegelikkuses antud tsiviilasjas reaalset menetlust toimunud vaid 4-5 kuud. Arvestades menetluse pikkust ei ole lepingulisele esindajale kulutatud 7358,92 eurot proportsionaalne. Menetlus ei ole olnud ka niivõrd keeruline, et nii suured kulutused esindajale oleksid põhjendatud.
20.31.07.2006 arvel nr 262/2006 kirjeldatud 6h 30min ulatuses toimingute näol ei ole tegemist menetluskuludega, kuivõrd arvel kirjeldatud toimingud on tehtud enne kohtumenetluse algust. Antud juhul ei olnud tegemist seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega, mistõttu pretensiooni ja hagiavalduse projekti esitamine enne hagiavalduse esitamist ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna.
21.Samuti ei ole menetluskuluks 31.10.2006 arvel nr 389/2006 märgitud kostja I esindaja kirjaga tutvumine. Kuigi arvel ei ole täpsustatud, millise kirjaga tutvumisega on tegemist, on ilmselt tegemist kostja I esindaja 03.08.2006 vastusega hageja 25.07.2006 pretensioonile. Jällegi on tegemist kohtueelse menetlusega, mille kulud hüvitamisele ei kuulu. Kostjale I jääb arusaamatuks kulu riigilõivu tasumise korraldamise eest, kuivõrd maksekorralduselt nähtub, et riigilõivu on tasunud hageja ise. Samuti jääb arusaamatuks, miks on arve esitatud alles 31.10.2011, kui hagiavaldus esitati juba 08.08.2006. Ka ei ole kostja I hinnangul põhjendatud ega vajalikuks ajakuluks 3h 25min täiendavate vastuväidete koostamisel ja esitamisel seoses kostja II vastusega hagiavaldusele ning 5h 30min täiendavate vastuväidete koostamisel ja esitamisel seoses kostja I vastusega hagiavaldusele. Kostja II vastus hageja hagiavaldusele on kahel leheküljel, kusjuures sisu moodustab vaid pool lehekülge. Hageja vastuväited kostja I vastuses esitatud seisukohtadele on vaid kaks ja pool lehekülge. Arvel 1h 30min ulatuses märgitud kostja I hagiavaldusega tutvumise ning hageja vastuväite koostamise osas selle ebaõigesti menetlusse võtmise kohta märgib kostja I, et kostja I hagiavaldusega tutvumine sisaldub ka arvel nr 418/2006. Põhjendamatu on hüvitada esindaja poolt sama menetlusdokumendiga tutvumise kulud kahekordselt.
22.30.11.2006 arvel nr 418/2006 kajastatud kostja I poolt hageja vastu esitatud hagiga tutvumise ning hageja vastuse koostamise ajakulu 12 tundi on põhjendamatult suur. Hageja vastus kostja I hagiavaldusele on kokku 8 lehekülge, millest sisu on üksnes 6 lehekülge. Arvestada tuleb ka seda, et kostja I hagi on seotud hageja poolt esitatud hagiavaldusega ning esindajal olid ajaolud juba varasemalt läbi analüüsitud.
23.Samuti on kostja I hinnangul ebaproportsionaalselt suureks ajakulu 2h 30min ja menetluskulud summas 239,66 eurot 29.12.2006 arvel nr 470/2006 kostja I menetluse peatamise taotluse ja selle lisaks oleva hagiga tutvumisel, e-kirjavahetuse, menetluse peatamise osas seisukoha koostamisel ning kohtule esitamisel. Arusaamatuks ja ebamääraseks jääb, kelle vahel nimetatud e-kirjavahetus toimus.
24.26.09.2011 arves nr 2011368 märgitud ajakulu 30 minutit Harju Maakohtu 06.09.2011 menetluse uuendamise kohtumäärusega tutvumisel on ilmselgelt põhjendamatu. Vastava määruse põhjendused on üksnes pool lehekülge. Selline määrus on võimalik läbi lugeda 5 minutiga. Eelnimetatud arvest nähtuvalt on hageja esindaja kulutanud kokku 9 tundi ja 40 minutit kohtunõudele vastuse koostamiseks, mis on ilmselgelt põhjendamatu. Hageja vastus kohtunõudele on kokku 5 lehekülge, millest tegelikku sisu on 3 lehekülge. Kostja I ei pea võimalikuks, et advokaadil kulub 3 lehekülje kirjutamiseks 9 tundi ja 40 minutit.
25.26.10.2011 arvel nr 2011398 märgitud ajakulu 12h 6min ja kulud summas 1275,94 eurot on täiesti ebamõistlikud ja põhjendamatud. Kostja I leiab, et arvel märgitud kostja I ja kostja II vahel hageja menetluskuludega seonduva analüüsi näol on tegemist ebamäärase õigusteenuse kirjeldusega, millel ei ole mingit tulemit. Samuti on tegemist põhjendamatu ja ebavajaliku kuluga. Arvestades, et kostja I 10.10.2011 taotlus hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks on vaevu 3 lehekülge, on sellega tutvumisele kulutatud aeg 39 minutit ilmselgelt liig. Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse esitamiseks kulunud aeg 11 tundi ja 9 minutit on samuti ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur. Maakohtu määruse põhjendused moodustavad 1 lehekülje ja hageja määruskaebuse sisu on üksnes 1 lehekülg. Seejuures jääb kostjale I arusaamatuks, kuidas kulub advokaadil enam kui 11 tundi 4 lehekülje teksti koostamiseks.
26.Kostja I leiab, et kuivõrd 25.11.2011 arve nr 2011441 sisaldab samuti kulusid seoses hageja määruskaebusega, on hageja esindaja seonduvalt määruskaebusega kulutanud enam kui 15 tundi, mis on põhjendamatult palju.
27.21.12.2011 arves nr 2011480 kajastatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 määrusega tutvumise, sellega seonduva õigusliku analüüsi ja kliendiga suhtlemise osas märgib kostja I, et vastavad kulud on põhjendamatud ja ebamäärased ega kuulu kostjalt I väljamõistmisele.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused on vaid veidi üle lehekülje, mistõttu on 1 tund ja 28 minutit sellega tutvumisele liiga suur ajakulu. Määrusega seonduv õiguslik analüüs on ebamäärane ning kliendiga suhtlemisele kulunud aega ei ole võimalik arvelt välja lugeda.
28.23.03.2012 arvega nr 2012070 seonduva ajakuluga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ning arhiivist arvete ja makskorralduste otsimisega märgib kostja I, et tema hinnangul ei ole arvete ja maksekorralduste arhiivist otsimise näol tegemist õigusabikuluga, mis tuleks teisel poolel TsMS § 144 p 1 kohaselt hüvitada.
29.Kostja I hinnangul on hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-21087 maksimaalselt 2000 eurot ning seega palub kostja I mõista hageja menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, maksimaalselt summas 2000 eurot. Esimese astme kohtu määrus
30.26.03.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohtu kohtunikuabi kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 6585,62 eurot ja kohustas kostjat I määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
31.Riigikohtu määruse nr 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
32.Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlus toimus kahes kohtuastmes. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Seega oli hageja esindaja töö mahukas ja küllalt keerukas.
33.Kohtunikuabi leidis, et esinduse teostamiseks tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud menetlusosalise huvide kaitseks ja töötundide hulk vastab esindaja poolt tehtud tööle, välja arvatud arvel nr 2011480 toodud ajakulu 1 tund ja 28 minutit summas 154,66 eurot ja arvel nr 2012070 kajastatud toimingud 5 tunni ja 52 minuti ulatuses summas 618,64 eurot.
34.Hageja poolt nõutavatest õigusabikuludest tuleb maha arvestada 01.12.2011 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 määrusega ja sellega seonduv õiguslik analüüs ning suhtlemine kliendiga. Kohtulahendiga tutvumine ja sellega seonduv kliendiga suhtlemine ei ole nimetatud kohtuasja raames õigusabi osutamiseks sedavõrd vajalik, et teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Samuti tuleb kohtunikuabi hinnangul õigusabikuludest maha arvestada kulud menetluskulude taotluse koostamisel ning 08.03.2012 ringkonnakohtu lahendi jõustumise kontroll ja jõustumisega seonduv suhtlemine kohtu ja kliendiga. Menetluskulude avalduse ettevalmistamine ja koostamine kuulub juba uue iseseisva menetluse juurde. Samuti on 08.03.2012 ringkonnakohtu lahendi jõustumise kontroll ja sellega seonduv suhtlemine toimunud pärast kohtumenetluse lõppu. Menetlus lõppes Riigikohtu 7.03.2012 määrusega, millega jäeti hageja määruskaebus menetlusse võtmata. Seega ei saa pärast kohtumenetluse lõppu tekkinud kulusid teiselt poolelt välja mõista. Eeltoodust lähtudes on kohtunikuabi hinnangul põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt I summas 6585,62 eurot.
35.Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas on esindaja poolt toiminguid tehtud nii vastava Vabariigi Valitsuse määruse nr 306 kui ka nr 137 kehtivuse ajal. Riigikohus on varasemates lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või teine määrus, sest sellest sõltub kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt väljamõistetavate menetluskulude suurus.
Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-10, p-d 11-12 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p-d 8-9). Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa.
36.TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hagiavaldus esitati maakohtule 09.08.2006. Hagiavalduses on saadava hüve väärtuseks määratud 4 000 005 krooni. Tsiviilasja hind on seega hagiavalduse kohaselt 4 000 005 krooni (s.o 255 646,91 eurot). Nii hageja kui kostja said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306.
37.Määruse nr 306 § 1 lg 2 võimaldas kuni 4 000 005 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 312 500 krooni (s.o 19 972,39 eurot). Antud juhul ei ületa hageja õigusabi kulu suurus Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Määruskaebus
38.Kostja I esitas 10.04.2013 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 26.03.2013 määruse ja teha uus määrus, millega määrata hageja menetluskulud kindlaks üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, milleks on maksimaalselt 2000 eurot.
39.Maakohus on määruse tegemisel eksinud TsMS § 175 lg 1 vastu. Kostja I hinnangul on hageja poolt esitatud ja maakohtu poolt välja mõistetud lepingulise esindaja kulud olnud ebamõistlikult suured. Samuti leiab kostja I, et maakohus on jätnud kõik kostja I vastuväited täielikult tähelepanuta ega ole neist ühtegi arvesse võtnud.
40.Maakohus on jätnud menetluskulude väljamõistmisel arvestamata asjaolu, et tsiviilasjas nr 206-21087 on reaalset menetlust toimunud vaid 4-5 kuud. Arvestades menetluse pikkust on lepingulisele esindajale kulutatud 6585,62 eurot ebamõistlikult suur kulu. Ka ei ole menetlus olnud sedavõrd keeruline, et nii suured kulutused esindajale oleksid põhjendatud.
41.Viidates Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-162-11 ja 3-2-1-63-10 leidis kostja I, et mõistes kostjalt I välja hageja kulud, mis on kantud enne kohtumenetluse algust, on maakohus läinud otseselt vastuollu seaduse ja Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.
42.Arvel nr 262/2006 kirjeldatud toimingud 6 tunni ja 30 minuti ulatuses - Maleva tn 4 kinnistu ostueesõiguse maksmapaneku võimaluste selgitamine, hagiavalduse projekti ja pretensiooni koostamine ning ostjale edastamine - ei ole menetluskuludeks, kuivõrd need on tehtud enne kohtumenetluse algust ega ole seotud tsiviilasjaga nr 2-06-21087.
43.Arvel nr 389/2006 kajastatud kostja I esindaja kirjaga tutvumise näol ei ole samuti tegemist mitte menetluskuluga, vaid kohtueelse menetlusega, mille kulud hüvitamisele ja kostjalt I väljamõistmisele ei kuulu. Samuti on põhjendamatu eelnimetatud arvel märgitud kulu riigilõivu tasumise korraldamise eest, kuivõrd maksekorralduselt nähtub, et riigilõivu on tasunud hageja ise. Kostja I vaidles vastu ka arves sisalduvale täiendavate vastuväidete koostamisele ja esitamisele seoses kostja II vastusega hagiavaldusele ajakuluga 3 tundi ja 25 minutit ning täiendavate vastuväidete koostamisele ja esitamisele seoses kostja I vastusega hagiavaldusele ajakuluga 5 tundi ja 30 minutit. Kostja II vastus hageja hagiavaldusele on kahel leheküljel, seejuures sisu moodustab vaid pool lehekülge ning vastuväited kostja I vastuses esitatud seisukohtadele on kokku neljal leheküljel, millest sisu on vaid kaks ja pool
lehekülge. Kostja I hinnangul ei ole eenimetatud ajakulu selliste menetlusdokumentide puhul põhjendatud ega vajalik. Lisaks kordub kostja I hagiavaldusega tutvumine ka arvel nr 418/2006 ja seega on põhjendamatu hüvitada esindaja poolt sama menetlusdokumendiga tutvumise kulud kahekordselt. Samas on maakohus arved nr 262/2006 ja 389/2006 kostjalt I täies ulatuses välja mõistnud, mistõttu kuulub maakohtu määrus ringkonnakohtu poolt tühistamisele ning teha tuleb uus määrus, millega mõistetakse kostjalt I välja hageja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
44.Arvega nr 418/2006 seoses märgib kostja I, et hageja 09.11.2006 vastus kostja I 21.009.2006 hagiavaldusele on sisult üksnes 6 lehekülge. Põhjendatud ega vajalikuks ei saa 6 lehekülje teksti koostamisel lugeda ajakulu 12 tundi. Arvestada tuleb ka seda, et kostja I hagi on seotud hageja poolt esitatud hagiavaldusega ning esindajal olid asjaolud juba varasemalt läbi analüüsitud. Kostja I palus kohtul kulude väljamõistmisel vähendada arvel nr 418/2006 kajastatud põhjendamatult suurt kulu, samas ei vähendanud kohus väljamõistetavat summat, vaid mõistis kostjalt I arvel kajastatud kulu välja täies ulatuses.
45.Samuti palus kostja I vähendada arvel nr 470/2006 kajastatud menetluskulu, kuid kohus mõistis ka selle arve kulud alusetult ja seadusega vastuolus täies ulatuses kostjalt I välja. Kostja I leidis, et nimetatud arvel näidatud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit on ebaproportsionaalselt suur ning samuti jäi kostjale I arusaamatuks, kelle vahel toimus arvel nimetatud e-kirjavahetus.
46.Kostja I rõhutas oma vastuväidetes, et arve nr 2011368 on ebaproportsionaalselt suur. Hageja esindaja on tutvunud 30 minutit maakohtu 06.09.2011 menetluse uuendamise määrusega, mille põhjenduste maht on üksnes pool lehekülge. Selline määrus on võimalik läbi lugeda 5 minutiga. Samast arvest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud kohtunõudele vastust kokku 9 tundi ja 40 minutit, mis on ilmselgelt põhjendamatu ajakulu. Hageja vastus kohtunõudele on kokku 5 lehekülge, milles tegelikku sisu on kokku 3 lehekülge. Kostja I ei pea võimalikuks, et advokaadil kulub 3 lehekülje kirjutamiseks 9 tundi ja 40 minutit. Samas jättis maakohus kostja I vastuväited järjekordselt tähelepanuta ja mõistis arvega seotud kulud täies ulatuses välja, minnes sellega vastuollu seadusega.
47.Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja I vastuväite, mille kohaselt arvel nr 2011398 toodud menetluskulude ajakulu 12 tundi ja 6 minutit on ebamõistlik ja põhjendamatu. Kostja I ja kostja II vahel hageja menetluskuludega seonduva analüüsi näol on tegemist ebamäärase õigusteenuse kirjeldusega, millel ei ole mingit tulemit. Ka on ilmselgelt liig kulutada 39 minutit kostja I 10.10.2011 seisukohaga tutvumisele, arvestades asjaolu, et vastav seisukoht on kokku vaevu 3 lehekülge, millest poole moodustavad poolte rekvisiidid ning asjaolude ja eelneva menetluse kirjeldus. Arvest ülejäänu moodustavate toimingute ajakulu 11 tundi ja 9 minutit on ebaproportsionaalselt suur kulu, mille väljamõistmine kostjalt I on õigusvastane.
48.Arve nr 2011441 sisaldab samuti kulusid seoses hageja 25.10.2011 määruskaebusega, mistõttu on määruskaebusega seonduvalt hageja esindaja kulutanud enam kui 15 tundi, mis on põhjendamatult palju. Kostja I palus kohtul vähendada väljamõistetavat summat, kuid kohus mõistis seadusega vastuolus arved täies ulatuses välja. Vastus määruskaebusele
49.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
Edasine menetluse käik
50.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 26.03.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.
52.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, mille kohaselt on arve nr 262/2006 spetsifikatsioonis kirjeldatud Maleva tn 4 kinnistu ostueesõiguse maksmapaneku võimaluste selgitamise ja pretensiooni koostamise ning ostjale edastamise ja arve nr 389/2006 spetsifikatsioonis kajastatud kostja I esindaja kirjaga tutvumise kulude näol tegemist kohtueelses menetluses kantud kuludega, mis ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna. Kolleegium leiab tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leitule, et eelnimetatud õigusabiteenused ei hõlma praeguse asja hagimenetlust ning nimetatud teenustega seotud kulusid ei saa pidada käesoleva tsiviilasjaga seonduvateks menetluskuludeks. Vastavad kulud on kantud kohtueelses menetluses ega kuulu seega hüvitamisele TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hagiavalduse projekti koostamisega seotud kulusid, mis on kantud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude maksmapaneku eesmärgil, saab kolleegiumi hinnangul erinevalt kaebuses väidetust pidada käesoleva tsiviilasjaga seonduvateks menetluskuludeks. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele kulud, mis on seotud Maleva tn 4 kinnistu ostueesõiguse maksmapaneku võimaluste selgitamise, pretensiooni koostamise ning ostjale edastamise ja kostja I esindaja kirjaga tutvumisega, kuulub maakohtu poolt kostjalt I väljamõistetav õigusabikulu 6585,62 eurot vähendamisele 431,42 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele hageja esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 6154,20 eurot.
53.Muus osas tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata. Kaebuse väide, et kohtunikuabi ei ole arvestanud kostja I poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuväidetega, ei ole täpne. Asjaolu, et kohtunikuabi ei ole nõustunud kostja I vastuväidetega, ei tähenda, et kohtunikuabi oleks vastuväited tähelepanuta jätnud. Maakohus on käsitlenud menetluskulude väljamõistmise eeldusi, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid ning seostanud neid õigesti lahendatud vaidluse keerukusega ja kaasnenud töömahuga. Maakohtu poolt välja mõistetud kulud katavad kolleegiumi arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks osutunud kulutusi. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi ka kohtu diskretsiooniotsus ning millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle määruse tühistamata jäetud osas maakohtust erinevalt.
54.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.