Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Ertra OÜ esitas kohtule 21. novembril 2012 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevuseks looduslike materjalide kogumine, äriühing ostis nii teistelt ettevõtetelt kui isikutelt marju ning seeni ja müüs need edasi teistele ettevõtetele. 2011 lõpus - 2012 alguses tekkisid võlgnikul materiaalsed raskused, Maksu- ja Tolliamet nõudis maksuotsuse alusel võlgnikult täiendavat käibemaksu 6804,80 euro maksmist. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse ning haldusasi on käesoleval hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses, kuid maksusumma tuli võlgnikul siiski tasuda. 2012 suvel sõlmis Ertra OÜ lepingu Tecline Baltic OÜ-ga ning ostis nimetatud ettevõttelt autode diagnostikaseadmeid kokku 81 600 euro väärtuses. Võlgnikul oli

Tecline Baltic OÜ kauba tarnimisega ning ostja teatas, et ta pole lepingu täitmisest enam huvitatud. Selle tulemusena jäi kaup müümata ning Ertra OÜ ei olnud omakorda suuteline täitma oma kohustusi tarnijate ning maksuhalduri ees. Ettevõtte majandustegevus on seiskunud ning selle jätkamine on võimatu. Puuduvad vahendid hankijatele kauba eest ettemaksete tegemiseks, katsed lepingute tingimusi muuta on nurjunud. Seetõttu ei suuda Ertra OÜ täita oma kohustusi ostjate ees ning tema vastu võidakse esitada leppetrahvi nõudeid. Maksu- ja Tolliametiga ei ole õnnestunud kokkuleppeid maksuvõla ajatamiseks saavutada. Kuigi Ertra OÜ on asutatud juba 27.08.2010 on äriühingu majandustegevus aktiveerunud alles 2011. aasta aprillis. Ajutisele haldurile esitatud Ertra OÜ raamatupidamise algdokumendid toetavad äriühingu juhatuse liikme seletusi selle kohta, et äriühingu tegevus on perioodil aprill 2011 - juuli 2012 olnud seotud looduslike materjalide – seente ja marjade kokkuostuga eraisikutelt ning nende hulgi edasimüügiga. Äriühingu raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on Ertra OÜ äritegevuses olnud suur roll tehingutel eraisikutega ning sularahas. Eeltoodu võib põhjendada ka Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud huvi Ertra OÜ maksude deklareerimise ning maksude tasumise vastu. 2011 septembris viis Maksu- ja Tolliamet läbi Ertra OÜ poolt 2011 juulikuus käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli. Maksu- ja Tolliameti 15.12.2011 otsusega nr 12.23/3616-9 otsustati vähendada Ertra OÜ poolt maksustamisperioodil 2011 juulikuus deklareeritud sisendkäibemaksu summas 6 804,80 € ja tagastusnõue jäeti rahuldamata. Otsuse kohaselt oli Ertra OÜ arvestanud sisendkäibemaksu hulgas PHD Raamat OÜ (registrikood 11587451, juhatuse liige Raivo Paala) rekvisiitidega arvete alusel käibemaksu kokku summas 6 804,80 €. Kontrollimise käigus kogutud tõenditele kogumis tuginedes asus maksuhaldur seisukohale, et tehinguid Ertra OÜ ja PHD Raamat OÜ vahel ei ole tegelikult toimunud. Muuhulgas tugines Maksu- ja Tolliamet asjaolule, et: 1) PHD Raamat OÜ ei ole maksuhalduri korralduse alusel esitanud dokumentaalseid tõendeid kauba müügi kohta ega andnud teavet kauba soetamise kohta (viidates MKS §-s 64 lg 1 sätestatud õigusele mitte esitada informatsiooni); 2) PHD Raamat OÜ ei ole esitanud 2010. majandusaasta aruannet; 3) PHD Raamat OÜ-l puuduvad võimalused mustikate ja kukeseente müümiseks (puuduvad töötajad, transpordivahendid); 4) erinevalt tavapärasest vormistusest ei ole Ertra OÜ ja PHD Raamat OÜ vahel vormistatud saatelehti või kauba üleandmise-vastuvõtmise akte. 5) Ertra OÜ raamatupidamisarvestuses puudub seente ja marjade osas laoarvestus. Kontrolli käigus selgus, et juulis 2011 oli ostetud rohkem kukeseeni kui neid edasi müüdi. Renaldo Kütti selgituste kohaselt ostetud kaupa ei ladustatudki, vaid müüdi koheselt edasi. Kuivõrd PHD Raamat OÜ poolt olid väljastatud 18.07.2011 kuupäeva kandvad arved ning sellele ei järgnenud viivitamatult Ertra OÜ poolt kauba müügitehingut, võib järeldada, et faktiliselt Ertra OÜ kukeseeni PHD Raamat OÜlt 2011 juulis ei ostnudki. Vormistatud on üksnes arve PHD Raamat OÜ nimel eesmärgiga taotleda riigilt alusetult tagasi käibemaksu. 6) Ertra OÜ on tasunud väidetavalt ostetud kauba eest mitte PHD Raamat OÜ, vaid Binglex OÜ pangakontole. Kokkuvõtte asus Maksu- ja Tolliamet oma otsuses 15.12.2011 seisukohale, et PHD Raamat OÜ ei ole kauba tegelik müüja ning PHD Raamat OÜ nimel väljastatud arvete kajastamise eesmärgiks oli Ertra OÜ raamatupidamises ja maksuarvestuses tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja tegelike müüjate (tuvastamata eraisikud) tulu varjamine. Ertra OÜ juhatuse liige Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt on ta kõnealuse Maksu- ja Tolliameti otsuse vaidlustanud, kuid käesolevaks hetkeks ei ole ajutisele haldurile kohtuasjaga seotud materjale edastatud. Erinevalt Ertra OÜ juhatuse liikme seisukohast ei täheldanud ajutine haldur Ertra OÜ raamatupidamisarvestusele tuginedes mingeid erilisi raskusi Ertra OÜ majandustegevuses 2011. aasta lõpus - 2012. aasta alguses seoses Maksu- ja Tolliameti poolt maksuotsusega 15.12.2011 sisendkäibemaksu summas 6 804,80 € tagastamata jätmisega. Ertra OÜ juhatuse liikme poolt äriregistrile esitatud 2011. majandusaasta aruande kohaselt võis äriühingu majandustegevust 2010. 2011. majandusaastal hinnata igati edukaks – äriühingu tegevuse tulemiks oli seisuga 31.12.2011 arvestuslik kasum kogusummas 56 322,00 €. Äriühingu varad moodustasid 65 062 €, samas kui lühiajalised kohustused moodustasid vaid 6 341 €.

Äriühingu tegevuses on toimunud pöördumatud muutused alates 2012. aasta juulikuust. Kuigi äriühingul oli seisuga 31.07.2012 arvestuslikult piisavalt rahalisi vahendeid (valdavalt kassas), kasvasid 2012 augustis hüppeliselt Ertra OÜ maksuvõlad. Selle peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Ertra OÜ esitas juulis-augustis müügiarveid küll käibemaksuga, kuid müügilt deklareeritud käibemaksu riigile tähtajaliselt üle ei kandnud. Lisaks nähtub Ertra OÜ raamatupidamisarvestusest, et äriühing on 2012 augustis eemaldunud oma põhitegevusest. Ertra OÜ raamatupidamises on dokument, millest nähtuvalt sõlmis Ertra OÜ 07.08.2012 Valga linnas lepingu Liitin Safety SIA-ga autodiagnostika seadmete (mida Ertra OÜ-l lepingu sõlmimise hetkeks endal veel ei olnudki) müümiseks hinnaga 91 000 €. Ertra OÜ kohustus tarnima kauba hiljemalt 01.09.2012 ning Liitin Safety SIA kohustus maksma kauba eest 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest, ettemakse summaks määrati 18 000 €. Ertra OÜ raamatupidamisdokumentidest ei nähtu et Liitin Safety SIA oleks ka faktiliselt tasunud Ertra OÜ-le kauba eest kokkulepitud ettemakset. Ertra OÜ juhatuse liikme Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt soetas ta Liitin Safety SIA-le lubatud kaubad omakorda Tecline Baltic OÜ-lt hinnaga 81 600 €. Kõnealuse kauba kohta väljastas Tecline Baltic OÜ ettemaksuarve 1308/12-13.08.2012, mille Ertra OÜ juhatuse liige Renaldo Kütt tasus väidetavalt tervikuna enne kauba saamist järgmiselt: a) 13.08.2012 sularahas kassast summas 2 600,00 € (kassa väljamineku order nr 53-13.08.2012, millel puudub Tecline Baltic OÜ esindaja allkiri); b) 13.08.2012 sularahas kassast summas 12 000,00 € (kassa väljamineku order nr 47-13.08.2012 Sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 02-14.08.2012); c) 15.08.2012 sularahas kassast summas 15 000,00 € (kassa väljamineku order nr 48-15.08.2012 sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 03-15.08.2012); d) 14.08.2012 sularahas kassast summas 12 000,00 € (kassa väljamineku order nr 49-14.08.2012 Sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 01-13.08.2012); e) 20.08.2012 ülekandega Ertra OÜ arvelduskontolt 40 000,00 €. Ertra OÜ juhatuse liige Rendaldo Kütt on esitanud ajutisele haldurile kauba üleandmisevastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on Tecline Baltic OÜ andnud kaubad akti alusel üle alles 13.09.2012. Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt kaotas Liitin Safety SIA paraku tarne hilinemise tõttu huvi lepingu edasise täitmise vastu ning Ertra OÜ-l jäidki 81 600 € eest soetatud kaubad müümata. Ajutine haldur on 07.01.2013 võrrelnud Tecline Baltic OÜ poolt Ertra OÜ-le müüdud kaupade (Ertra OÜ juhatuse liikme Renaldo Kütt’i poolt äriühingu kaubavaruna esitletud varad) ostuhindasid Tecline Baltic OÜ kodulehel avaldatud kaupade müügihindadega ning tuvastanud hindade märkimisväärse erinevuse. Kaupu, mida Ertra OÜ on Tecline Baltic OÜ-lt ostnud hinnaga 81 600 € on Tecline Baltic OÜ kodulehelt võimalik igaühel soetada mitte enama kui 2 882 € eest. Lisaks on Ertra OÜ raamatupidamises dokumendid, millest nähtuvalt sõlmis Ertra OÜ 07.08.2012 Helsingis lepingu Soome Vabariigi kodaniku Timo Veikko Mikael Suokas’ega 15 000 kg kivipuravike ostmiseks hinnaga 112 500 €. Ertra OÜ kohustus tasuma kauba eest ettemaksuna hiljemalt 01.11.2011 (ilmselt mõeldud siiski 2012. aastat) 56 250 € ning hiljemalt 15.11.2012 56 250 €. Ostja poolt tasumistingimuste või mingi muu lepingupunkti rikkumisel kohustus Ertra OÜ tasuma leppetrahvi 56 250 €. Kõnealusele lepingule on tehtud märked, et Ertra OÜ on tasunud Timo Veikko Mikael Suokas’ele 56 250 € järgmiselt: 1) 08.10.2012 sularahas 15 000 €; 2) 12.10.2012 sularahas 10 250 €; 3) 18.10.2012 sularahas 31 000 €. Ertra OÜ raamatupidamisarvestuses on samadel kuupäevadel vähendatud kõnealuste maksete võrra Ertra OÜ kassajääki ning maksete sisuks on märgitud „leppetrahv“, kuigi kauba eest tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunudki. Ertra OÜ raamatupidamisarvestusest ei nähtu, et Timo Veikko Mikael Suokas’e poolt oleks mingisugustki vastusooritust (kaupade üleandmist) toimunud. Kõik need eelpool kirjeldatud tehingud/toimingud on tehtud ajal, mil äriühingu maksuvõlad hüppeliselt kasvasid ning Maksu- ja Tolliamet oli teinud äriühingule korralduse maksuvõlgade viivitamatuks tasumiseks.

Ertra OÜ raamatupidamisandmeid vaadeldes võib teha järelduse, et äriühingu juhtkond on pidanud otstarbekamaks teha hiigelsuuri sularaha makseid mistahes küsitava sisuga tehinguteks/ toiminguteks, mitte aga maksuvõlgade vähendamiseks. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga Ertra OÜ-l muud võlausaldajad peale Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sisuliselt puuduvad. Kõik eelpool öeldu annab alust arvata, et ülalkirjeldatud Ertra OÜ majandushuve kahjustavad tehingud/toimingud võivad olla Ertra OÜ juhtkonna poolt tehtud teadlikult sooviga muuta Ertra OÜ maksejõuetuks ning vältida sellega maksuvõlgade tasumist. Maksu- ja Tolliameti 29.08.2012 korraldusega nr 12.2-3/9893-1 alustati Ertra OÜ-s üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksu-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli-september 2012. Kontrolli tulemusena koostatud aktist 03.05.2013 nr 12.2-3/9893-5 nähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et Ertra OÜ tehingud Tecline Baltic OÜ-ga, Liitin Safety SIA-ga kui ka Timo Veikko Mikael Suokasega ei ole usutavad ning on teeninud raha Ertra OÜ-st maksuvabalt väljaviimise eesmärki. Ertra OÜ on esitanud Maksu- ja Tolliametile valeandmeid: 1) deklareerides maksustamisperioodidel juuli 2012 - august 2012 20% määraga maksustatavat käivet 513 552,18 € ja sellelt arvestatud käibemaksu 102 710,44 € tegelikust suuremana (st algselt ajutisele haldurile avaldatud käibemaksukohustus väheneb kokku 102 710,44 € võrra); 2) jättes maksustamisperioodil august 2012 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 78 830 € deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata tulumaksu kokku summas 20 954,81 € (st algselt ajutisele haldurile avaldatud tulumaksukohustus suurenes kokku 20 954,81 € võrra). Eeltoodut arvestades vähenes kontrolli tulemusel Ertra OÜ maksukohustus kokku 81 755,63 € võrra. Arvestades Ertra OÜ õigust esitada kontrollaktile oma arvamus või vastuväide, ei ole käesolevaks hetkeks kontrollaktile tuginevat maksuotsust siiski veel tehtud ning e-maksuametis andmeid Ertra OÜ maksuvõlgnevuste kohta korrigeeritud. Vara Tuginedes Ertra OÜ raamatupidamisandmetele, võlgniku juhatuse liikme selgitustele ning teistelt isikutelt saadud informatsioonile on võlgnikul pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga (so 11.12.2012) teadaolevalt järgmine vara:

müügist laekuvatest vahenditest ei ole teadaolevaid kohustusi võimalik isegi ligilähedaselt rahuldada. Äriühingu aktiivne majandustegevus ja töötajatega töölepingud on lõppenud. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga on võlgnikul ilmselge omakapitali puudujääk ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel omakapitali taset taastada ning äriseadustikus sätestatud nõuetele vastavusse viia. Arvestades võlgnikul olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Juhul, kui kohus otsustab välja kuulutada Ertra OÜ pankroti, peab ajutine haldur põhjendatuks põhjalikumalt uurida Ertra OÜ tehinguid Liitin Safety SIA-ga ning Tecline Baltic OÜ-ga seoses autodiagnostika seadmete soetamisega, samuti äriühingu juhatuse liikme Soome Vabariigi kodanikule Timo Veikko Mikael Suokas’ele leppetrahvi summas 56 250 € maksmisega. Eeltoodut arvestades ei välista ajutine haldur, et pankrotimenetluse käigus on võimalik esitada tagasivõitmise hagisid või esitada muul alusel nõudeid juhatuse liikmete või kolmandate isikute vastu. Asjas käesolevaks hetkeks kogutud informatsioon – maksuvõlgade tekkimisel küsitava sisuga majandustehingutega äriühingu arveldusarvelt ja kassast rahaliste vahendite välja viimine ning asjaolu, et käesoleva hetkel on äriühingul sisuliselt ainult üks teadaolev ülisuur võlg – so Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) annab ajutise halduri arvates põhjust arvata, et maksuvõla kasvatamine ja eelpool kirjeldatud tehingutega/toimingutega rahaliste vahendite äriühingust väljaviimine ning äriühingu sisuliselt maksejõuetuks muutmine võib olla äriühingu juhtkonna teadlik valik ning vastata ka PankrS §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisvea või karistusseadustiku §-s 384 sätestatud teo tunnustele. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Karistusseadustiku § 384 (Maksejõuetuse põhjustamine) kohaselt: 1) füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seoses Ertra OÜ pankrotiavalduse menetlusse võtmisega ning ajutise halduri nimetamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotimääruse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses); 2) pankrotimenetluse protsessitoimingute (nõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku kohta ametliku teadaande avaldamine ja koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine ja sellega tutvumise kohta ametliku teadaande avaldamine, jne); 3) pankrotiseaduse §-s 130 lg 5 sätestatud halduri kohustus näha ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks. Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh võimalike nõuete ja kahjude sissenõudmisega) paratamatult kulud. Ertra OÜ-l puuduvad käesoleval hetkel arvestatavad rahalised vahendid. Olemasoleva materiaalse vara müügist ei pruugi reaalselt laekuda rahalisi vahendeid isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata pankrotimenetluse kuludest. Ertra OÜ

pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval hetkel Ertra OÜ-l rahalised vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka selle raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ertra OÜ suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kellel võib olla siiski otstarbekam tugineda MKS § 40 lg 1 sätestatud maksukohuslase ja tema seadusliku esindaja solidaarsele vastutusele, kui ta leiab, et seaduslik esindaja on rikkunud maksukorralduse seaduses nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul vara puudub ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 04.06.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Ertra OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ertra OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Renaldo Küti. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 946,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 197,65 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 19,75 tundi tunnitasuga 47,93 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 946,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 197,65 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Ertra OÜ-lt ja Renaldo Kütt’ilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.