J S hagi Ü V, A P ja E V vastu ehitise osa talumiseks kohustamiseks E V vastuhagi ehitise osa kõrvaldamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.12.2012.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J Si apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): J S (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja advokaat Vahur Krinal; Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja): E V (isikukood: xxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Alla Raudsepp Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ü V (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja EV; Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja): A P (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Priit Tartu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 28.12.2012.a otsus jätta muutmata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.Hageja esitas 13.03.2008.a maakohtule hagi, kostja I esitas 30.06.2008.a vastuhagi.
2.01.09.2009.a otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsuse peale esitas kostja I apellatsioonkaebuse.
3.22.04.2010.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.13.03.2008 esitatud hagiavalduses palus hageja kindlaks määrata uued katastriüksuste piirid vastavalt OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 08.08.2007 mõõdistustele, tuvastada kostjate tahteavaldus kinnistute piiride muutmiseks ning määrata kostjate hüvitise suuruseks 9000 krooni. 19.04.2011.a esitatud hagiavalduse tervikteksti järgi palus hageja kohtul kohustada kostjaid taluma nende kinnistu piiresse jäävat hageja ehitise osa. Hagiavalduse kohaselt ehitas hageja talle kuuluvale kinnistule xxxxxxxxx kõrvalhoone, mis ulatub 2m2 ulatuses kinnistule xxxxxxxxxx, mille kaasomanikeks on kostja II (1⁄4 kaasomandist), kostja III (2/4 kaasomandist) ja kostja I (1⁄4 kaasomandist). OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt teostatud kinnistute xxxxxxxxxx katastriüksuste välispiiride mõõdistustest nähtub, et xxxxxxxx kinnistu pindala on vähenenud 2m2 võrra (enne 952m2 ja praegu 950m2). Hageja nõustus maksma kostjatele hüvitist lähtuvalt turuhinnast, hageja arvates oleks mõistlikuks hüvitiseks 576 eurot. Hageja hinnangul on antud juhul tegemist ehitaja, mitte omaniku eksitusega ning arvestades üleehituse väikest mahtu, tuleks asjaõigusseaduse § 148 lg 2 alusel kohustada naaberkinnistu omanikke taluma nende kinnistu piiresse jäävat hageja ehitise osa. Kostjate vastuväited
5.Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja ehitanud pahauskselt, teadlikult ja tahtlikult oma ehitise üle piiri. Hageja sai nõusoleku ainult garaaži ehitamiseks 3m laiuses ja 5–6m pikkuses. Nõusoleku andis ainult kostja I, teistelt kaasomanikelt nõusolek puudub. Hageja ehitas majandushoone kogu Kanali 11 hoovi pikkuses, s.o 12m, sealjuures 2m2 kostjate kinnistule. Hageja majandushoone kaugus kostjate elamust on vaid 4,7–4,8m, mis halvendab oluliselt kostjate elamistingimusi.
6.Kostja III ei vaielnud vastu hagis esitatud nõuetele, kuna leidis, et selline lahendus on välja kujunenud olukorda arvestades kõige otstarbekam.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-9554
7.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I esitas samad vastuväited, mis kostja II, kuid märkis täiendavalt järgmist. Kuna tegemist ei ole heauskselt ega asjaõiguse alusel püstitatud ehitisega, ei saa hagi asjaõigusseaduse § 148 lg-le 2 tuginedes rahuldada. Ehitusluba ei ole hagile lisatud, mistõttu on viide ehitusloa olemasolule samuti paljasõnaline, kuna kostjale I teadaolevalt sellist ehitusluba, mis lubaks ehitada naaberkinnisasjale, väljastatud ei ole ega saagi olla, nii väitis linnavalituse esindaja kostja I päringule vastuseks küsimusele, millisel õiguslikul alusel selline ehitusluba on väljastatud. Eelmises kohtumenetluse faasis on esitatud ka kahe erineva kinnistu plaanid, mille alusel ei ole võimalik kinnistu piire ja nende suurust muuta ega viidata mingile talumiskohustusele. Samuti ei ole tõendatud, et piiride muutmise konkreetne mõõde ega ka viidatud hüvitise turuhind 576 eurot, mis on kostja sõnul täiesti meelevaldne. Hageja väidab, et üle piiri ehitamine oli ehitajate eksitus, siis seda ei pea kostja taluma, vaid hagejal tuleb pöörduda eksinud ehitajate vastu. Sellise ehituspraktika kohaselt on Eesti Vabariigis varsti kõik üle naaberkinnistu piiri ekslikult ehitatud ehitised seadustatavad, mis ei ole kooskõlas tugeva kinnistusraamatu põhimõttega. Kostja palub jätta esitatud hagi rahuldamata. Kostja I vastuhagi
8.30.06.2008.a esitas kostja I vastuhagi Kanali 11 kinnistule ulatuva xxxxxxxxxx ehitise osa kõrvaldamiseks. Hageja ehitas pahauskselt, s.o ehitusloata teadlikult ja tahtlikult oma ehitise üle oma kinnistu piiri. Hagejale anti kooskõlastus elamu rekonstrueerimiseks oma krundi piires. Pärnu linnavalitsuse kirjaga on tõendatud, et hageja ei ole järginud xxxxxxxxx elamu rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba. Hageja vastuväited
9.Hageja leidis, et kostjal I puudub õigus vastuhagi esitada tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1. Kostjale I kuulub vaid 1⁄4 kaasomandist. Juurdeehitus on püstitatud ehitusloa alusel, kuid see püstitati osaliselt naaberkinnistule. Pärnu linna 18.11.2008.a arvamuse kohaselt on xxxxxxxxxx kõrvalhoone xxxxxxxxxx kinnistule ulatuva osa lammutamine ehitustehniliselt võimalik, kuid otstarbekam oleks Kanali 9 ehitise seadustamine väljaehitatud kujul. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus tegi 28.12.2012.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, kohustades hagejat kõrvaldama üle Pärnus Kanali 9 kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusjaoskonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxxxxxxxx) piiri Pärnus xxxxxxxxxxx asuvale kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxxxxxx) ulatuv ehitise osa (asub Kanali tänava ja xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kuuri vahelisel alal, kuuripoolne osa) hageja kulul. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja hagis märkinud, et ehitas talle kuuluvale kinnistule xxxxxxxx, Pärnus kõrvalhoone. Ehitis on püstitatud õiguslikul alusel. Hiljem selgus, et ehitamise käigus on toimunud eksitus ning kõrvalhoone paikneb 2m2 ulatuses xxxxxxxxxx kinnistul. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja ehitas suurema hoone kui projektis oli ette nähtud. Ehitise algpinnad märgiti valesti maha ja seepärast toimuski üleehitus, ehitaja lähtus otstarbekusest. Kahe kinnistu vaheline piir ei kulge sirgjoonena, vaid on kaldu; hageja mõtles, et ajab piirijoone sirgeks, kui ehitab hoone otse joontpidi. Hageja seisukoht on, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega. Naaberkinnistu omanikega oli kokkulepe, et ehitus toimub kinnistu piire arvestades (II kd, tl 146). Hageja ei ole hagis esile toonud asjaolusid, et ta ehitas kõrvalhoone osaliselt naabrite kinnistule heauskselt. Kohus andis hagejale 07.11.2011.a eelistungil tähtaja hagi täiendamiseks ja asjaolude esiletoomiseks, et ehitis on
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-9554 ehitatud heauskselt (II kd, tl 107). Hageja hagi ei täiendanud ja vastavaid asjaolusid ei esitanud. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 140 näeb ette kinnisomandi kitsendused. Üle piiri ehitamisel reguleerib selle ehitise talumise või kõrvaldamise nõuet AÕS § 148. Nimetatud sätte järgi peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitist siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Kohus leidis, et AÕS § 148 lg 3 kaitseeesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Selline on ka kohtupraktika – vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-11 p 14 ja lahend nr 3-2-1-101-12. Antud juhul ehitaja, kes vastutab, ongi kinnisasja omanik. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja s.o hageja. Hagejat on 24.05.2009.a halduskorras karistatud rahatrahviga summas 600 krooni, põhjusel et ta ei järginud Kanali 9 eramu ehitamisel projekti, on suurendanud ehitamise käigus hoone mõõtmeid ja muutnud ruumijaotust ning fassaadi, millega rikkus hoonestusõiguse seaduse (HÕS) § 73 (I kd, tl 50, 51). Kaebusega Pärnu linna poole pöördus kostja I. Kohtuistungil selgitas kostja I, et enne ehituse algust oli piiril madal aed ja põõsad ning aed jooksis mööda kinnistu piiri kuni tänavani. Hageja kaevas põõsad üles ja võttis aia maha ilma küsimata. Kostja I läks küsima, et mis toimub, mille tulemusel hageja tõi projekti näha. Projekt vastas sellele, et üle piiri ei või ehitada, aga hageja vastas, et võib. Kostja I läks linnavalitsusse olukorda selgitama, kui ehitist veel ei olnud. Teine kord läks ta linnavalitsusse, kui hoone oli juba püsti (II kd, tl 146). Pärnu Linnavalitsus on 13.05.2008.a kirjaga teatanud kostja I esindajale, et xxxxxxxxx elamu rekonstrueerimiseks on 28.06.2001.a väljastatud ehitusluba, kuid ehitamise käigus ei ole järgitud projekti ning juurdeehituse vundament ulatub osaliselt üle Kanali 9 kinnistu piiri Kanali 11 kinnistule (I kd, tl 52). Antud juhul on eramu projektilt ja arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste asendiskeemilt selgelt näha, et vaidlusalune kõrvalhoone ei paikne tänavapoolses osas mööda piiri, vaid hageja enda kinnistul ja kuni piirini jääb hageja kinnistu osaliselt hoonestamata; ainult üks hoovipoolne nurk ehitisel asub peaaegu kinnistu piiril, hoone ei ulatu kostjate kuurini ning kinnistu piir ei kulge otse (I kd, tl 131, 133, 147–167). Sellisel projektil on ka kostja I nõusolek (I kd, tl 138). Pärnu linn on 18.11.2008.a vaatlusel tuvastanud, et xxxxxxcxx kõrvalhoonet on pikendatud umbes 3m võrra ja viidud kokku xxxxxxxxxx kõrvahoonega ning xxxxxxxxx kõrvalhoone paikneb xxxxxxxx kinnistul 53 cm (I kd, tl 199–201). Kohus leidis, et hageja on oma kinnistule ehitanud kõrvalhoone üle naaberkinnistu piiri pahauskselt, s.t ehitas teadlikult projektist suurema ehitise ja ei kontrollinud piirialal ehitades, et ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri. Hageja ei ole pahausksuse puudumist tõendanud ega vaatamata kohtu selgitustele sellekohaseid asjaolusid esile toonud, mistõttu hagi pahauskselt ehitatud ehitise talumise kohustuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vajalik enam kontrollida seda, kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need AÕS § 148 lg-s 3 ettenähtud ajal. Vastavalt eespool toodud põhjendustele kuulub rahuldamisele kostja I vastuhagi, milles taotletakse pahauskselt ehitatud ehitise osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnistult. Hageja väited, et
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-9554 kostjal I puudub õigus esitada vastuhagi üksinda ja vastuhagi saavad esitada kõik naaberkinnisasja omanikud ühiselt, ei ole põhjendatud. AÕS § 148 lg-s 3 nimetatud nõuet saab esitada iga kinnisasja omanik, kelle õigusi on rikutud, sh ka kaasomanik. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav otsus väär, kuna kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et üleehituse maht on väga väike ning sellega pole oluliselt kostjate huve kahjustatud – samale seisukohale on asunud ka kohalik omavalitsus. Olemasoleva ehitise lammutamine on väga kulukas ja ebamõistlik. Hageja on nõus maksma hüvitist või omandama üleehitusaluse osa kinnistust. Kuivõrd kostjad ei ole oma vastuväidetes ühisel seisukohal ning 1⁄2 kinnistu omanik kostja III on nõus taluma üleehitatud ehitise osa, siis ei saa rahuldada vaid ühe kaasomaniku nõuet. Vastustajate seisukoht
12.Kostja III nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, samas ei ole tal ka mingeid etteheiteid kaevatavale otsusele. Kostja II leiab jätkuvalt, et mõistlik ja otstarbekas olnuks vaidlus lahendada poolte kokkuleppel kinnistute uute piiride määramisega.
13.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
14.Kostja II ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses sisuliselt samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha võtnud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Maakohus tegi seadusliku otsuse ja rahuldas õiguspäraselt vastuhagi. Ebaseadusliku üleehituse kõrvaldamise nõude rahuldamine ei sõltu seaduse kohaselt sellest, kas üle piiri ehitatud hooneosa on väike või mitte, samuti ei eelda üleehitatud hooneosa kõrvaldamise nõude rahuldamine kahe kinnisasja omanike huvide kaalumist. Selliseid eeldusi AÕS ette ei näe. Apellant ei ole käesoleva tsiviilasja raames toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vastuhageja poolt kõrvaldamisnõude esitamine oleks hea usu põhimõtte vastane. Hageja poolt kasutatud ehitajate tegevus tuleb omistada hagejale. Hageja või hageja poolt kasutatud ehitaja oleksid saanud mõistliku pingutusega avastada, et ehitis rajatakse osaliselt naabrite maale. Kuivõrd üle piiri rajatud ehitiseosa talumise nõude eeldused ei ole täidetud, ei saa vastuhagi rahuldamata jätmist tingida hageja valmisolek maksta üle piiri ehitatud ehitise osa talumise või vastava kinnisasja osa omandamise eest hüvitist. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on igal kaasomanikul kolmanda isiku suhtes kõik omaniku õigused. Seega võib iga üksik kaasomanik esitada üksinda kolmanda isiku suhtes omandi kaitsmisele suunatud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-9554 nõudeid, sh ka AÕS §-st 148 tulenevaid nõudeid ning vastuhagi esitamine ei eelda kõigi kaasomanike nö kaastoimet. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.