Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse (kd I, tl 1-4) ja võlgnevuse nõude täpsustuste (kd II, tl 2-6, 39-40) kohaselt sõlmiti AS DnB Nord Liising (edaspidi hageja) ja OÜ L vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille esemeks oli sõiduauto AUDI A8 4,0 (edaspidi vara). Samal päeval sõlmiti hageja ja HH vahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt OÜ-ga L . Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 45319,89 eurot. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ L soovil ja huvides vara ning andma vara liisingulepingu kehtivuse perioodiks OÜ L valdusse ja kasutusse. OÜ L peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingulepingu maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. OÜ L jättis liisingumaksed korrektselt tasumata, mistõttu saatis hageja kostjate lepingulistele aadressidele 18.09.2008.a. teatised võlgnevuse olemasolu ja liisingulepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostjad tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasunud, luges hageja liisingulepingu ülesöelduks. Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2012.a. tsiviilasjas 2-11-11464 tehtud lahendis leidnud, et tingimuslikule tahteavaldusele ei saa anda kujundusõiguse jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. Teatise sõnastusest, mille kohaselt ütleb hageja liisingulepingu erakorraliselt üles juhul, kui kostja ei ole võlgnevust tasunud 14 päeva jooksul pärast käesoleva teatise kättesaamist, on ringkonnakohus pidanud kujundusõiguse seisukohast mitte selgeks ning asunud seisukohale, et sellises olukorras tuleb leping lugeda kostjale ülesöelduks alates ajast kui kostja on hagimaterjalid kätte saanud. Kuivõrd OÜ L on hagiavaldusele vastanud 14.07.2011.a., st et kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval, tuleb lugeda liisinguleping OÜ-le L ülesöelduks hiljemalt alates 14.07.2011.a. 16.06.2011.a. hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees kokku summas 1508,09 eurot, so tähtajaks tasumata osamaksed summas 1023,97 eurot; tähtajaks tasumata intressimaksed summas 322,45 eurot; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 161,67 eurot. Hageja kandis vara müügiprotsessis täiendavaid kulusid summas 604,22 eurot, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama. Ekspert Rein Münt 16.04.2012.a. koostatud ekspertiisiakti järgi oli vara väärtus hagejale üleandmise ajal 15 977,91 eurot käibemaksuga (maksumäär 18%), so 13 540,60 eurot käibemaksuta. Üldiste tingimuste punktis 10.5 on kokku lepitud nõuete kinnikatmise järjekord.

Ekspertiisiaktis vara väärtuseks nimetatud summa kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 1508,09 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 604,22 eurot ning osaliselt, summas 11 428,29 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, so 22 884,42 eurot käibemaksuta, OÜ L suhtes on menetlus lõpetatud, on kostjal HH kohustus hagejale hüvitada 11 456,13 eurot, so vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevus on hagejale tasumata. Hageja palub lisaks võlgnevusele kostjalt HH välja mõista viivis määras 0,25% päevas, arvutatuna 11 456,13 euro suuruselt võlasummalt, so hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutustelt, alates 14.07.2011.a. (16.06.2011 hagiavalduse kostjale kättetoimetamise kuupäev) kuni hagiavalduse 24.04.2013 täpsustuse esitamiseni. Kostja on alates 14.07.2011.a. (16.06.2011 hagiavalduse kostjatele kättetoimetamise kuupäev) kuni hagiavalduse 24.04.2013 täpsustuse esitamiseni olnud võlgnevuse tasumisega viivituses (2011.aastal 170 päeva + 2012.aastal 366 päeva + 2013.aastal 113 päeva) 649 päeva. Hagiavalduse 24.04.2013 täpsustuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas (11 456,13x0,25:100x649) 18 587,57 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palub kohtul kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 11 456,13 eurot. Hageja palub: mõista HH`lt aktsiaselts DNB Pank kasuks välja võlgnevus summas 11 456,13 eurot ja viivis summas 11 456,13 eurot, jätta kõik menetluskulud HH kanda. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostja OÜ L hagile ei vastanud. 28.07.2011.a. kohtule esitatud vastuses (kd I, tl 56-60) esitas kostja HH vastuväite liisingueseme müügihinnale; asjaolule, et hageja ei ole edastanud kostjale liisingulepingu ülesütlemise avaldust ning viivisenõude ebamõistlikkusele. Kostja HH palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 31.05.2013 esitatud seisukohtades (kd II, tl 47-51) lisas kostja HH, et võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostjat HH`t ei ole teavitatud ei hageja ega kellegi teise poolt. Oleks HH olnud teadlik liisingulepingu võimalikust rikkumisest, oleks ta viivitamatult reageerinud sellele ja kohtuvaidlus oleks olemata. HH müüs oma osa olles teadlik, et ta on liisingute käendajaks, kuid ta ei eeldanud ega pidanudki eeldama, et ostja ei suvatsegi sõiduki osamaksete tasumist jätkata. Hagejal puudub nõudeõigus, kuivõrd käendusega tagatud kohustus lõppes, siis lõppes ka käendus. Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Hagejal puudub õigus nõuda käendajalt kohustuste täitmist, mille võlgnik tegi pärast käenduslepingu sõlmimist. Ekspertiisiakt tõendab hageja pahatahtlikkust ja alusetute nõuete esitamist ning tehnilise ülevaatuse akt vormistati päevi hiljem, mil sõiduki tehnilist seisukorda oli muudetud pahatahtlikult ning sõidukile külge poogitud puudused, mida sõidukil ei esinenud sõiduki üleandmisel hageja esindajale. Samuti puudub hagejal õigus nõuda HHlt remonditööde hüvitamist. Viivise nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. HH palub juhul kui kohus leiab hageja viivisenõude olevat õigustatud, vähendada ebamõistlikult suurt viivist. Lõpuks leiab HH et hagi on aegunud. Hageja menetluskulud palub HH jätta hageja enda kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Menetluse käik

Harju Maakohus 19.01.2012.a kohtumäärusega (kd I, tl 120-121) lõpetas tsiviilasjas menetluse OÜ L suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. Kohus jätkas nõude menetlemist käendaja HH suhtes. 04.02.2013.a. kohtumäärusega (kd II, tl 17-18) jättis kohus HH taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuna käendusega tagatud kohustus ei ole lõppenud. Kohtuotsuse põhjendused Asjas ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: 13.11.2007.a. sõlmisid hageja ja OÜ L , seaduslik esindaja HH, liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille esemeks oli sõiduauto Audi A8 4,0 (edaspidi: vara). Liisingulepingu osadeks on liisingulepingu üldtingimused, maksegraafik, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt ja kõik muud liisingulepingu lisad (kd I, tl 5-8, 10-20). Liisingueseme võttis vastu OÜ L juhatuse liige HH 13.11.2007.a. 13.11.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja HH käenduslepingu nr XXX (edaspidi käendusleping). HH vastutuse piirmääraks lepiti kokku 45319,89 eurot (kd I, tl 9). Vara müüdi 26.08.2009.a. hinnaga 9 107,41 eurot (käibemaksuta). Kuna ülaltoodud asjaolude üle ei olnud vaidlust, siis ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Hageja palub välja mõista HHlt liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 11 456,13 eurot ja viivis summas 11 456 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks 16.06.2011.a. oli hageja arvestuse kohaselt kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees kokku 1508,09 eurot (kd I, tl 25-27), millest tähtajaks tasumata osamaksed summas 1023,97 eurot, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 322,45 eurot, tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 161,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka vara müügiprotsessis kantud täiendavate kulude 604,22 eurot hüvitamist (kd I, tl 30-31). HH leiab, et alusetu on võlga nõuda käendajalt, kui OÜ L on registrist kustutatud. Kohus on kostja taotluse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks jätnud 04.02.2013.a. kohtumäärusega (kd II, tl 17-18) rahuldamata. Kohus jääb kohtumääruses toodud põhjenduste juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. HH esitas vastuväite, et ei ole hageja saadetud võlateatisi kätte saanud, teda ei teavitatud liisingulepingu rikkumisest, samuti ei ole hageja võlateatise näol tegemist lepingu ülesütlemisega. Esiteks teeb kohus kindlaks, kas HH on hageja saadetud võlateatised kätte saanud. Käenduslepingu punktist 4 tuleneb käendaja kohustus informeerida liisinguandjat kirjalikult 5 päeva jooksul muuhulgas elukoha muutusest. Käenduslepingus on HH elukohaks märgitud XXX. HH kinnitas käenduslepingu allkirjastamisega, et on tutvunud liisingulepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Postisaadetise väljastusteatega on tõendatud, et hageja on võlateatised (kd I, tl 21, 23) saatnud kostjatele lepingus märgitud aadressile. 18.09.2008.a. kostjatele saadetud võlateatise kättesaamist on kinnitanud HH 02.10.2008.a. (kd I, tl 79). Tuvastamist ei leidnud, et HH oleks hagejale teatanud mõne muu aadressi. Seega saab lugeda võlateatise HH poolt kättesaaduks ja HH oli teadlik liisingumaksete võlgnevusest.

Juhindudes kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012.a. otsus tsiviilasjas nr 2-1111464) täpsustas hageja, et kuivõrd HH on hagiavaldusele vastanud 14.07.2011.a., st et kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval, tuleb lugeda liisinguleping OÜ-le L ülesöelduks hiljemalt alates 14.07.2011.a. (kd II, tl 3). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus liisingulepingu ülesöelduks hiljemalt 14.07.2011.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvestatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama §-i lg 3 kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb § 367 lg-s 1nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna vaidlus on sõiduki võõrandamise hinna üle, on vaidluse lahendamise seisukohalt VÕS § 367 lg 1 ja 3 järgi tähtis, milline oli auto turuväärtus hagejale tagastamise ajal oktoobris 2008 ja kas müügihind vastas turuväärtusele. Auto müügi turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul asja keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS §-st 65. Selle kohta saavad tõendeid esitada mõlemad pooled. Liisinguandja saab tõendada, et auto harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind. Kui liisinguvõtja seda vaidlustab, saavad nad esitada auto väärtuse kohta tõendeid. Kohus on sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks määranud kohtuliku ekspertiisi (kd I, tl 137-138). Ekspert Rein M 16.04.2012.a. ekspertiisiakti (kd I, tl 146-172) kohaselt hindas ekspert sõiduauto Audi A8, reg. märk XXX, harilikuks väärtuseks 2008.a. oktoobris 250 000 krooni ehk 15 978 eurot koos käibemaksuga (maksumäär 18%), so 13540,60 eurot käibemaksuta. HH esitas väljavõtted portaalist auto24.ee (kd I, tl 65-66). Kohus leiab, et HH esitatud kuulutuste põhjal ei ole võimalik kindlaks teha auto turuväärtust selle tagastamise hetkel. Kohus peab vara turuväärtuse hindamisel põhjendatuks lähtuda ekspertiisiaktist, kuna ekspertiisiaktis on analüüsitud turuhinna kujunemist, sarnaste sõidukite müügipakkumisi sõiduki tagastamise ajal ning konkreetse sõiduki varustust. Kohus asub seisukohale, et vara turuväärtus selle tagastamise hetkel oli 13 540,60 eurot (käibemaksuta). VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab vara müügiprotsessis kantud täiendavate kulutuste summas 604,22 eurot (kd I, tl 30, 31) väljamõistmist kostjalt. Kuna kohtupraktikas (Riigikohtu otsus 3-2-1-52-11 p 17) on asutud seisukohale, et remondikulu ei ole lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, jätab kohus HHlt välja mõistmata remonttööd summas 62,71 eurot. Muud Saksa Auto AS arvetes (kd I, tl 30-31) märgitud ja hageja poolt tasutud kulud on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes, kulud on mõistlikud ja tuleb summas 541,51eurot HHlt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei tuvastanud, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Liisingulepingu üldtingimuste p 10.5 on kokku lepitud nõuete kinnikatmise kord. Hageja on seisukohal, et kuivõrd ekspertiisiaktis vara väärtuseks nimetatud summa kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 1508,09 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 604,22 eurot ning osaliselt summas (13 540,60-(1508,09+604,22)) 11 428,29 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, so 22 884,42 eurot käibemaksuta, on kostjal kohustus hagejale hüvitada (22 884,42-11 428,29) 11 456,13 eurot, so vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevus summas 11 456,13 eurot on hagejale tasumata. Kuna kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja remondikulusid, kuulub HHlt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 11 393,42 eurot. Kostja HH arvates on hagi aegunud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-126-08 p 11 asunud seisukohale, et lepingu lõppemisest alates sissenõutavate nõuete aegumisaja alguse kindlakstegemise esmaseks eelduseks on tuvastada, kas leping on ikka lõppenud (nt kas ülesütlemine kehtib) ja millal see täpselt toimus. Kohus on lugenud liisingulepingu ülesöelduks hiljemalt 14.07.2011.a., seega ei ole hagi aegunud. Hageja palub lisaks võlgnevusele kostjalt HH välja mõista viivise määras 0,25% päevas, arvutatuna 11456,13 euro suuruselt võlasummalt, so hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutustelt, alates 14.07.2011.a. (16.06.2011 hagiavalduse kostjale kättetoimetamise kuupäev) kuni hagiavalduse 24.04.2013 täpsustuse esitamiseni. Kostja on alates 14.07.2011.a. kuni 24.04.2013.a. olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 649 päeva. Hagiavalduse 24.04.2013.a. täpsustamise esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 18 587,57 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palub kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 11 456,13 eurot. Kohus tuvastas, et käendaja vastutab viivise tasumise eest käenduslepingu p 1 järgi. HH leiab, et viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt oli viivise suuruseks 0,25% päevas. Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Hageja on juba viivisenõuet vähendanud põhinõude summani ja kohus leiab, et põhisumma ulatuses nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kohus märgib, et viivisenõude esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud üldist tähtaega, samuti ei eelda hagi esitamine kohtusse täiendavate toimingute tegemist, nt täitmiseks eelneva tähtaja andmist. Seega ei ole viivisenõudel üldist nõuet lõpetavat tähtaega. Ainsaks võlausaldajat piiravaks tähtajaks on seega vaid nõude aegumine, mis annab võlgnikule vastuväitena õiguse viivise maksmisest keelduda. TsÜS-is ei ole ka viivisenõude aegumiseks eraldi aegumistähtaega ette nähtud. TsÜS § 144 järgi aegub viivisenõue kui kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt aegumistähtaja jooksul nõuete maksmapanek on hea usu põhimõttega kooskõlas. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja ülatoodust tulenevalt tuleb kostjalt HH välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 11 393,42 eurot ja viivis põhinõude ulatuses summas 11 393,42 eurot. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluse kestel vähendas hageja nõuet ja hageja lõplikuks nõudeks oli välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 11 456,13 eurot ja viivised. Kohus rahuldas hagi osaliselt, summas 11 393,42 eurot ja viivised 11 393,42 eurot. Tsiviilasja hinnaks hagi esitamisel oli 15 405,20 eurot. Kuna hageja vähendas nõudeid menetluses, kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.