Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-54172

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonikaebust, apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud.

kuna

mõlemad

pooled

on

Menetluse käik Swedbank AS esitas 18.12.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxx Õxxxxxxx 1013,47 euro saamiseks. Kohus tegi 28.12.2012. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Txxx Õxxxx esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 06.03.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank AS esitas 19.03.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxx Õxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 974,94 eurot, millest 782,83 eurot moodustab laenu põhiosa, 82,73 eurot intress, 109,38 eurot 18.03.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis 0,069 % põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja teatas 23.04.2013.a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ega esita nõudele vastuväiteid. Hageja taotles 22.05.2013. a seisukohas hagi rahuldamist kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja teatas, et loobub otsuse peale edasikaebamise õigusest tingimusel, et ka kostja annab nõusoleku edasikaebamisest loobumiseks. Kostja avaldas 06.06.2013.a vastuses, et annab nõusoleku õigeksvõtul põhinevale otsusele edasikaebamisest loobumiseks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled sõlmisid 30.11.2011. a laenulepingu nr 11-075451-VV, mille alusel hageja andis kostjale laenu 812,19 eurot intressiga 25 % aastas, tagastamise lõpptähtajaga 29.11.2016. a. Kostja kohustus tasuma hagejale laenumakseid koos intressiga igakuiselt kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja 28.08.2012. a laenulepingu üles. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, sh tagastamata laenu põhiosa, intressi ja maksete tasumisega viivitamise eest viivist. Kostja ei vaidle nõudele vastu. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

2-12-54172 aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kuni hagi esitamiseni lähtunud viivise arvutamisel seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 18.03.2013. a seisuga viivist kokku 109,38 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise alates 19.03.2013. a kuni põhinõude täitmiseni lepingu hinnakirjas ettenähtud määras ehk 0,069% põhinõudelt päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 19.03.2013-20.06.2013. a viiviste suuruseks (põhivõlg 782,83 eurot x 0,069% x 94 päeva) 50,76 eurot, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1025,70 eurot, millest moodustab 782,83 eurot põhivõlg, 82,73 eurot intress ja 160,14 eurot 20.06.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus välistab TsMS § 630 lg 2 alusel otsusele apellatsioonikaebuse esitamise kuna pooled on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 150 eurot. Hageja taotleb kostjalt poole menetluses tasutud riigilõivust summas 75 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv taotletud ulatuses summas 75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles poole tasutud riigilõivust summas 75 euro tagastamist temale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 3 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavakstegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses 18.12.2012. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 19.03.2013. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 105 eurot, kokku tasutud riigilõivu 150 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot tagastada. /digitaalselt allkirjastatud/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.