Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4252
Tsiviilasi
XXX hagi OÜ XXX vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu täitmiseks kohustamiseks, kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(XXX, XXX); lepinguline esindaja Irina X (epost: XXX) Kostja: OÜ XXX (XXX, XXX, e-post: XXX); seaduslik esindaja XXX
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohus jättis 28.08.2012 otsusega rahuldamata XXXhagi OÜ XXX vastu menetluskulud XXXkanda. Kohtuotsus jõustus 28.09.2012 edasi kaebamata.
ja
OÜ XXX esitas 27.09.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub hagejalt XXX välja mõista OÜ XXX menetluskulud kokku summas 1223,24 eurot. Kostja menetluskulud on õigusabikulud. Avaldusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Kohus edastas 22.11.2012 määrusega kostja avalduse koos lisadega hagejale. Määrus on hagejale kätte toimetatud hoiustamisega 27.05.2013 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 327 sätestatule. Hageja avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 28.09.2012. Kostja esitas 27.09.2012 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Seega avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist summas 1223.24 eurot. Lisatud arvetest ja spetsifikatsioonist nähtub, et tunnitasu määr ilma käibemaksuta on 102.26 eurot (1600 krooni) ja õigusabiteenust seoses XXX asjaga on osutatud 9,9 tunni ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt selgelt põhjendamatu. Kostja poolt taotletud menetluskulud on koos käibemaksuga. TsMS §174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole avalduses kinnitanud, et ta ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringu andmetel on OÜ XXX registreeritud käibemaksukohustuslane alates 01.05.1997, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Arve 669 alusel on taotletud bürookulu 4 eurot ja arve 772 alusel 3 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 7 euro suurust bürookulu põhjendatud menetluskulude hulka. Arvestades tunnitasumäära ja kulunud aega on OÜ XXX menetluskulud ilma käibemaksuta 1012.37 (9,9x102.26) eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks toimingutele kulunud aega. Arve 373 ja arve 509 alusel on taotletud kahekordselt X hagi tagamist 05.03.2010, mistõttu kohus vähendab antud osas õigusabile kulunud aega 1 tunni võrra. 20.03.2012 on esindaja asjaoludega ja materjalidega tutvunud, analüüsi teostanud ja istungiks ette valmistunud 1,5 tundi ja 21.03.2012 on istungiks ettevalmistanud ja osalenud kohtuistungil 2
tundi. Toimikust nähtuvalt on kohtuistung kestnud 1 tund. Kohus peab põhjendatuks materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja istungiks ettevalmistumist 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemist 1 tund vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 1 tunni võrra. Kokku peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 7,9 tundi (9,9-2), mis on 807.85 (7,9 tundi x 102.26) eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 2395.58 eurot (37482,68 krooni). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 3 195.58 eurot (50 000 krooni), maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 1597.79 eurot (25 000 krooni). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hüvitatavad lepingulise esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostjale menetluskulud summas 807.85 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse 415.39 (1223.24-807.85) euro väljamõistmise osas. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.