Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus N K avalduse alusel vaatas töövaidluskomisjon (nr 9.4-02/5303/09, tsiv t lk 3) läbi nõude OÜ A vastu ja tunnistas tööandja poolt lepingu ülesütlemise 18.09.2009 tühiseks, tuvastas, et leping ei olnud lõppenud, mõistis välja saamata jäänud töötasu perioodi 12.09.2009-18.01.2010 eest 37482,70 kr, millest 18741,36 kr oli viivitamata täidetav ning kohustas tööandjat lepingut viivitamata täitma. Tööandja ei nõustunud otsusega ja palus vaidluse läbi vaadata hagimenetluse korras. Nõue ja põhjendused Hageja N. K palub tuvastada, et OÜ A poolt lepingu ülesütlemise 18.09.09 on tühine, et leping ei lõppenud ülesütlemisega, mõista välja kahjuna saamata jäänud töötasu perioodi 12.09.200918.01.2010 eest 37482,70 kr ja alates 18.01.2010 kuni otsuse tegemiseni töötasu iga tööpäeva eest 425,94 kr/tööpäev. Lisaks palus kohustada kostjat täitma 01.10.2001 lepingut nr 19 vastavalt nendel tingimustel. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. 31.07.2009 avalduse kohaselt ütles tööandja hagejale lepingu üles 11.09.2009 alates seoses 31.07.2009 asetleidnud juhtumiga. Selle ülesütlemise avalduse sai hageja kätte 18.09.09. Kostja rikkus etteteatamise tähtaega, mis on 60 päeva. Hageja oli sellel perioodil 11.09.200918.09.2009 tööl. 31.07.2009 toimunud intsidendi ajal ei tarvitanud hageja alkohoolseid jooke. Avaldaja kirjutas seletuskirja 11.09.2009, milles ta pole tunnistanud alkoholi tarvitamist. Töövaidluskomisjoni avalduses märkis, et tööpäev oli lõppenud 31.07.09 varem ning et nad pärast tööd käisid duši all ja võtsid pitsi (töövaidl. t lk 9). Tema vastus, et nad võtsid pitsi, oli antud meistri küsimusele “miks laual on alkohol?“. Avaldaja ei tarvitanud alkoholi. Intsident leidis aset pärast tööpäeva lõppu. Lisaks pidi kostja hoiatama võimlikust töölepingu rikkumisest hagejat enne kui leping lõpetada. Keskmine töötasu oli kuus 8866,65 kr ehk 566,68€ (arvestus esitatud 21.05.12 istungil). Tõendid: tugines oma seletuskirjale, kostja avaldusele lepingu ülesütlemise kohta. Kostja vastuväited. Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. N K töötas OÜ-s A (ja tema õiguseellaste juures) alates 09.10.2001.a. kirjaliku, tähtajatu töölepingu alusel (tõend: tööleping lisadega), palka maksti ajatasu põhimõttel 38 kr tunnis (tõend: vastav tõend), töötajal oli summeeritud tööaja arvestus, töö ajakava alusel. Töötaja töötas lukksepa ametikohal. Töötajale maksti igakuiselt katlamaja ruumide koristamise eest lisatasu 1000 (üks tuhat) krooni kuus. 31.07.2009.a. algas tööpäev kell 8.00 ja lõppes 17.00, seega kestis tööpäev 8 tundi, mille eest maksti ka avaldajale palka. Katlamaja päevaraamatu väljavõtte kohaselt toimusid katlamajas tööd kuni 15.30.-ni, mis ei tähendanud automaatselt 31.07.2009.a. tööaja lõppu. Hageja asus koos teiste töötajatega enne tööpäeva lõppu tarvitama tööandja ruumides alkohoolseid jooke, mille avastas tööpäeva lõpus kl 16:30 kohale jõudnud juhatuse liige RR, kes palus kirjutada juhtunu kohta koheselt seletuskirjad. Töötaja A Š poolt 31.07.2009.a. käsitsi kirjutatud seletuskirjast nähtub, et alkoholi tarvitasid Š , K, S . (tõend: seletuskirjad, tunnistaja A. Š ja R. R ütlused). Samal kuupäeval kaks ülejäänud töötajat, K ja S seletuskirju ei koostanud. Tööandja hindas üleastumist mõjuvaks ning ütles töölepingu üles eelnevat hoiatamist kohaldamata, kuna katlamaja on objekt, millel on kõrgendatud oht ümbruskonnale. Töötajad mitte ainult ei viibinud või ei ilmunud tööle alkoholijoobes, vaid tõid enestega tööruumidesse 2 (3)

alkoholi kaasa ning planeerisid eelnevalt ühiselt ette tööajal tööruumides alkoholi tarvitamise. Sellise ettekavatsetud tegevuse näol on tegemist niivõrd jämeda töösisekorra eeskirjade ja tööohutuse normide rikkumisega, et tööandja ei pidanud võimalikuks töötajate jätkamist tööpostil. Seega viivitamatult 31.07.2009.a. vormistas tööandja töölepingu ülesütlemise TLS § 88 alusel (tööpostil alkohoolsete jookide tarbimisega 31.07.2009.a.), usalduse kaotamisega ja sobimatusega vastavale ametikohale) alates 11.09.2009.a., millega töötajad tutvusid kohe koostamise kuupäeval 31.07.2009.a (allkirjastatud originaali tööandjale kuuluv koopia lisatud). Kostja arvates ei pidanud 60 päeva ette teatama lepingu ülesütlemisest. Joobeseisundis viibimist kinnitab ka hageja ise omakäeliselt koostatud seletuskirjas tööandjale (tõend: seletuskiri). Seletuskirja all on töölepingu lõpetamise kuupäev 11.09.2009.a. Samas on seletuskiri saadetud Loksa kontorist Kohtla-Järve kontorisse faksi teel 01.09.2009.a. (tõend: faxi koopia). Seega esitas hageja oma seletuskirja tööandjale 01.09.2009 ning seletuskirja lõpus toodud kuupäeva tuleb tööandja esindaja hinnangul lugeda teksti osaks, mitte dateeringuks. 11.09.2009.a. allkirjastas hageja töölepingu lõpetamise lisa tööandja juures (tõend: Lisa lepingule) ning töösuhe poolte vahel lõpetati. Töötajale maksti viivitusteta välja lõpparve ning saamata puhkusetasu. 15.09.2009.a. andis töötaja tööandjale allkirja tööraamatu tagastamise kohta (tõend: vastav allkiri). Hageja sai alates 26.01.2009.a. ajapalka - tunnitasu 38 kr tund, millele lisandus kuus 100 krooni katlamaja koristamise tasu (tõend: vastav lisa). Kostja leidis oma esialgses vastuses, et hageja poolt hagis toodud palk ei ole õige, sest hageja kuue kuu keskmine ajatöö tasu oli 8180 krooni (brutopalk), millest tuleb maha arvestada tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension ning kostja leidis, et hageja on oma töötasu kajastanud hagiavalduses ebaõigesti - ülemäära suurena. Kohtuistungil 21.05.12 (vt protokoll, tsiv t lk 158) ei vaidlustanud hageja poolt istungil 21.05.2012 esitatud ja arvestatud töötasu arvestust ning leidis, et hageja keskmine kuu töötasu oli 8866,65 kr e 45,47 eurot. Kostja palus juhuks, kui kohus leiab, et leping ülesütlemisega ei lõppenud, siis lugeda TLS §107 lg 1, § 109 lg1 alusel lugeda leping lõppenuks 11.09.09 (vt istungi protokoll 21.03.2012) ning hüvitist vähenda ning leidis, et hüvitis ei saa olla üle 1 keskmise kuupalga. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et kostja töötas kostja ja tema õiguseellaste juure juures alates 01.10.2001 lepingu nr 19 alusel lukksepana tähtajatu töölepingu alusel katlamajas, seega on poolte vahel töösuhe. TLS § 95 lg 1, 2 järgi peab lepingu ülesütlemine olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 104 lg 1 järgi on lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele. TsÜS 69 lg 1 mõtte kohasel tehakse tahteavaldus, antud juhul lepingu ülesütlemise avalduse lepingu teisele poole (seda tuleb väljendada) ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vorminõude rikkumine toob kaasa ülesütlemise tühisuse. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega. Kostja esitatud 31.07.2009 (tsiv t lk 57) avaldusest nähtuvalt on kostja öelnud hagejale töölepingu üles 31.07.09 dateeritud kirjaliku avaldusega vastavalt 11.09.2009. Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele. Viidatud avaldusest ei nähtu, millal on see tehtud teatavaks hagejale, ehkki sellel on hageja allkiri, samuti selgitus, et ta sellega ei nõustu. Hageja enda poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendil (tööv.k. t lk 17) on märkus, et hageja sai eelnimetatud avalduse kätte 18.09.09 kl 11.00. 3 (3)

Töölepingu Lisas, millega on vormistatud töölepingu lõpetamine ja millel on poolte allkirjad, on märgitud kuupäevaks 11.09.2009. Sellest Lisast ei nähtu, millal on avaldus hagejale teatavaks tehtud, samas ei ole sellel mingeid muid märkusi lepingu võimalikust muust ülesütlemise teadasaamise ajast. Kostja poolt kohtule esitatud hageja seletuskirjast (tsiv t lk 68) nähtuvalt on hageja selgitanud tööandjale 31.07.09 asetleidnud juhtunu asjaolusid, selle seletuskirja ülal vasakul nurgal on faksi dateering „1.sep 9 11.02“. Seletuskirja lõpus on hageja allkiri ja kuupäev „11.09.09“. Kostja esitatud V. S seletuskiri (tsiv t lk 69) kannab samuti faxi dateeringut „1. sep 09 11:42“ ja seletuskirja all on dateering „11.09.09“. Kostja tunnistaja A. Š ütluste kohaselt kirjutas tema seletuskirju juhtunu kohta 2 korda, st samal päeval 31.07.09 ja 09.09 ja et tema vabastati ka töölt 15.09, sj 11.09. ta veel töötas ning 15.09, so esmapäeval sai tööraamatu. Kostja esitatud tõendist nähtuvalt oli hageja saanud kätte tööraamatu 15.09.09. Kostja tunnistaja R. R ütles, et hageja läks puhkusele 01.08 ja pärast puhkuselt naasmist teavitati teda lepingu ülesütlemisest. Viidatud tunnistajate ütlusi, V. S ja hageja seletuskirju, kostja esitatud tööraamatu kätteandmise kinnitust kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on ümber lükanud hageja väited sellest, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada alles 18.09.2009. Kohtu arvates kinnitavad nii kostja esitatud lepingu ülesütlemise teade, millel ei ole hageja märkust selle tutvumise kohta 18.09, hageja seletuskiri, mille ta on saatnud tööandjale 01.09 ja millele on hageja kirjutanud peale (seletuskirja lõpus) 11.09, seda, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest kas enne või 11.09.09, seega töösuhte ajal, mitte 18.09.09. Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on kostja hagejale lepingu üles öelnud seoses 31.07.2009 seoses alkoholi tarbimisega töökohal, usalduse kaotusega ja sobimatusega ametikohale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel. TLS 88 lg 1 p 4 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. TLS § 88 lg 1 p 5 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud teo, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu töötaja üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Lepingu võib tööandja üles öelda TLS § 88 lg 4 järgi mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Kohtus ülekuulatud tunnistaja A. Š ütluste kohaselt kontrollisid nad 31.07.09 katlamaja tööd, st kas too on hooajaks valmis, töötati lühemalt ja pärast tööpäeva võeti naps nagu tavaliselt enne puhkusele minekut, alkoholi võttis ka hageja. Ehkki hageja pole seletuskirjas öelnud otseselt, et tema tarvitas alkoholi, nähtub seletuskirjast, et 31.07.2009 kl 15:30 pärast tööpäeva lõppu võtsid nad napsu puhkeruumist katelde töökorras oleku ja puhkuse puhul. Kostja tunnistaja R. R , kes oli juhtumi ajal juhatuse liige, ütluste kohaselt ei näinud ta küll 31.07.2009 hageja poolt alkoholi tarvitamist, kuid sealviibinud isikud kinnitasid ise, et nad oli alkoholi tarvitanud, alkoholi pudel oli laua peal, lisaks ütles R. R , et kuivõrd tegemist oli siiski töökohaga ehk katlamajaga, siis sõltumata sellest, kas tööpäev oli lõppenud või ei, ei või katlamaja territooriumil ehk nn töökohal alkoholi tarvitada. Hinnates A. Š ja R. R ütlusi ja kõrvutades neid A. Š seletuskirja ja hageja enda seletuskirjas sisalduvaga, leiab kohus, et kostja on tõendanud viidatud tunnistaja ütlustega asjaolu, et hageja tarvitas 31.07.09 kl 15:30 pärast tööpäeva lõppu katlajaama territooriumil alkoholi. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et katlamaja on selline koht, millega kaasneb kõrgendatud oht ümbruskonnale. Viimane eeldab seega tööandjalt ja tema töötajailt katlamaja ohutuks 4 (3)

töötamiseks ka kõrgendatud tähelepanu, jälgimist, kontrollimist ning seega igasugune alkoholi tarvitamine katlamajas territooriumil tööajal või pärast seda võib põhjustada sellist tähelepanu hajumist, mille puhul võimaliku ohu ilmnemisel ei pruugita seda ohjata ning seega võivad tekkida kaugele ulatuvad ohtlikud tagajärjed. Kohtu arvates oli tööandjal võimalik vaadelda alkoholi tarvitamist hageja poolt katlamaja territooriumil 31.07.2009 pärast tööpäeva lõppu sellise töökohustuse rikkumisena, milleks puudus vajadus eelnevalt tööandjat hoiatada TLS § 88 lg 3 II lause alusel ja mille tõttu võis tööandja kaotada hageja suhtes usalduse TLS § 88 lg 1 p 5 järgi (muu tegu, mis põhjustab usaldamatuse). Rikkumine leidis aset 31.07.2009 kl 15.30, so pärast tööpäeva lõppu. Hageja läks 01.08.2009 puhkusele, milles puudus vaidlus. Hageja on seletuskirja kirjutanud ja esitanud selle 01.09 (vt fax), töösuhe on üles öeldud alates 11.09.2009. Eeltoodu alusel leiab kohus, kostja on pärast hageja puhkuselt naasmist võimalikult ruttu nõudnud juhtunu kohta seletuskirja ning neid asjaolusid hinnates öelnud lepingu üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest TLS § 88 lg 4 järgi. Kohtu arvates oli kostjal võimalik hinnata hageja käitumist sellise erilise raskusena, mille tõttu ei pidanud ta järgima lepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 etteteatamise tähtaega. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kostja lõpetas töösuhte ka samadel asjaoludel nagu hagejaga, ka A. Š . Seega kohtles tööandja rikkujaid sarnaselt. Ülatoodut arvestades, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja rikkus 31.07.2009 töökohustusi ulatuses, mis võimaldas tööandjal leping üles öelda 11.09.2009 seisuga eelnevaid hoiatusi tegemata, etteteatamise tähtaegu järgimata, et lepingu üleütlemine on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist ja hageja tööle naasmist /pärast puhkust/, et hageja on ülesütlemise tahteavalduse kätte saanud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 31.07.2009 avalduse alusel 11.09.2009 vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Seega on tööleping ehk võlasuhe nende vahel VÕS § VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud. Kuna võlasuhe ehk tööleping on lõppenud, ei saa hageja nõuda enam VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kostjalt lepingu täitmist ega ka kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu näol TLS § 108 järgi. Nendel põhjustel jääb hageja hagi rahuldamata. Kohtul puudub vajadus anda hinnang seetõttu keskmise töötasu suurusele ja vastavatele tõenditele. Hagi tagamisest Käesolevas asjas on kohus ITLS § 27 lg 3 alusel kostja taotluse alusel hagi taganud, sest töövaidluskomisjon kohustas otsust täitma viivitamatult (resolutsiooni p 4, millega kohustati lepingut viivitamatult täitma, ITLS § 27 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva erandliku hagi tagamisega, st kostja taotluse alusel hagi tagamisega, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldamata jätmisel ehk kostja huvide tagamiseks hagi tagamist tühistada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind 5 (3)

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 123 ja § 134 lg 3sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja varaline nõue ehk 2395,58 eurot (37482,70 kr). Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas korraldava istungi 21.03.2012, mille kohta on koostatud protokoll. Kostja taotles protokolli parandamist ja asendada protokolli 1. lk 4. real lause “ Taotleme vähendada hüvitise suurust, kuid mitte üle ühe kuu, kuid jätame selle kohtu otsustada.“ lausega „ Taotleme vähendada hüvitise suurust, kolme kuu hüvitis ei ole asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Jätame hüvitise suuruse kohtu otsustada, kuid leiame, et see ei tohikus olla üle ühe kuu“. Hageja seisukohta ei avaldanud. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 53 lg 4 I lause alusel ja seega tuleb 21.03.2012 istungi protokolli 1. Lk 4 real lause „Taotleme vähendada hüvitise suurust, kuid mitte üle ühe kuu, kuid jätame selle kohtu otsustada“ lausega „Taotleme vähendada hüvitise suurust, kolme kuu hüvitis ei ole asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Jätame hüvitise suuruse kohtu otsustada, kuid leiame, et see ei tohikus olla üle ühe kuu.“

Kohtunik

6 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.