2-13-17739
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2013, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-17739
Tsiviilasi
AS KC (likvideerimisel) väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Avalduse esitaja-võlgnik: AS KC (likvideerimisel, registrikood XXX, XXX); Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier (OÜ Likvideerimisteenused, Jõe tn 5, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
avaldus
pankroti
2-13-17739 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 22.04.2013.a. esitas AS KC (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 07.05.2013.a. määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. 04.06.2013.a. esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande. 05.06.2013.a. kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2012.a. Seisuga 17.06.2013.a. ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne AS KC (likvideerimisel) on registrisse kantud 26.09.2007.a. Võlgniku tegevusaladeks on märgitud reklaami vahendamine meedias. Võlgniku osakapital on 28 000,70 eurot. Aktiivne majandustegevus lõppes 2012.a. lõpus ja 08.02.2013.a. võeti vastu aktsiaseltsi lõpetamisotsus. Võlgniku likvideerijaks on alates 13.02.2013.a. Kaupo Meier. Võlgniku aktsionärid on KR, osamaksu suurus 14 000,70 eurot ja SP, osamaksu suurus 14 000 eurot AS KC (likvideerimisel) ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul osalused teistes äriühingutes puuduvad. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgnikul on pangakonto nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, mille saldo seisuga 28.05.2013.a. oli 0 eurot. Ajutise halduri andmetel on reaalseks varaks sularaha kassas summas 3 000 eurot. Võlgnikule ei kuule sõidukeid ega väikelaevu. Võlgnikul on likvideerija poolt esitatud andmetel ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 2 212 567 eurot Hispaania äriühingute TTE (XXX) ja EI S.L. (XXX) vastu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul alljärgnevad kohustused: XXX Kokku on likvideerija andmetel võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi vähemalt 356 423 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgade kogusumma võib olla isegi väiksem, sest osade nõuete alus on ajutise halduri hinnangul ebaselge. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku raamatupidamine ning aruandlus vastab kehtivatele nõuetele. Samuti ei ole ajutine haldur tema käsutuses oleva materjali põhjal tuvastanud olulisi minetusi võlgniku juhtorganite töös. Arvestades seda, et teadaolevalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning teadaolevalt on äripartnerid oma lepingud üles öelnud, puudub reaalne võimalus ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril veel kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas
2-13-17739 märgib ajutine haldur, et võlgnik maksejõuetuse kõigi põhjuste tuvastamine eeldab dokumentaalrevisjoni ning võlgniku väljaspool Eestit toimunud tegevuse põhjalikumat kontrollimist. Seda oleks aga võimalik teha üksnes pärast pankroti välja kuulutamist eeldusel, et kas mõni võlausaldaja, võlgniku või kolmas isik on valmis katma pankrotimenetluse kulud. Vara tagasivõitmine ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal puuduvad. Ajutine haldur ei välista, et võib olla võimalust saavutada mingit edasiminekut seoses võlgniku ebatõenäoliselt laekuvate nõuete sissenõudmisega Hispaanias, kuid see eeldab, et keegi on valmis katma ka vastava protsessi kulusid. Ajutine haldur leiab, et võlgniku vara reaalne väärtus piirdub 3 000 euroga võlgniku kassas. Mingit edu võiks teoreetiliselt tuua ka töö võlgniku ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma 356 423 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks. Samas eeldab täpsete maksejõuetuse põhjuste ning võimaliku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste väljaselgitamine aega ning arvestades asjaolu, et võlgniku äritegevus toimus suuresti väljaspool Eestit, ka välismaise õigusabi kasutamist. Kuna taoline menetlus on aeganõudev ja kulukas, eeldab see, et võlausaldajad, võlgnik või kolmandad isikud kannaksid kohtu deposiiti rahalised vahendid edasiste menetluskulude katteks. Ajutise halduri hinnangul peaks antud rahasumma suuruseks olema vähemalt 5 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik tasub kohtu deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma, tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.. Vastasel korral tuleks menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 995 eurot (23 töötundi x 85 eurot) ja kulude hüvitis 541 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
2-13-17739
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutisel halduril ei ole kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas märgib ajutine haldur, et võlgnik maksejõuetuse kõigi põhjuste tuvastamine eeldab dokumentaalrevisjoni ning võlgniku väljaspool Eestit toimunud tegevuse põhjalikumat kontrollimist. Seda oleks aga võimalik teha üksnes pärast pankroti välja kuulutamist eeldusel, et kas mõni võlausaldaja, võlgniku või kolmas isik on valmis katma pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri andmetel on reaalseks varaks sularaha kassas summas 3 000 eurot, kohustusi on võlgnikul kogusummas vähemalt 356 423 eurot. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 05.06.2013.a. kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2013.a. Seisuga 17.06.2013.a. ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et AS KC (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AS KC (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AS KC (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Veli Kraavi on kohtule esitanud AS KC (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 23 tundi (tunnitasuga 85 eurot), s.h: päringute tegemine, materjalidega tutvumine, informatsiooni kogumine, materjalide analüüs, aruande esitamine kohtule. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 995 eurot. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 541 eurot, s.h kulutused tõlke-, posti- ja sideteenustele. Võlgniku esindaja ei ole 05.06.2013.a. kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste nõuet kogusummas 2536 (ei sisalda käibemaksu) tuleb tunnustada ning välja mõista võlgniku AS KC (likvideerimisel) pankrotivara arvelt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS KC (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule endisele juhatuse liikmele KR ́le (isikukood XXX).
2-13-17739
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.