2-13-17257/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-17257 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 17.04.2013.a kohtule hagiavalduse Axxx Vxxxxxxx vastu 15 396,74 euro ja lisanduvate viiviste nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid võttis kostja 14.05.2013.a isiklikult vastu xxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud 13.08.2008.a laenulepingu nr L080029423, mille alusel väljastati kostjale laen summas 12 782,33 eurot, muutuva intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress, millele lisandus 1,5% aastas laenu tagastamata põhiosalt. Laen väljastati tagasimakse tähtajaga 11.08.2028.a. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intressi osade kaupa annuiteetmaksetena lepingu alusel arvutatud ja kostjatele teatatud summades. Alates 2008.a oktoobrist ei täitnud kostja lepingut nõuetekohaselt. Hageja saatis 14.08.2009.a kostjale teatise lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 10.09.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas laenulepingu ennetähtaegselt 11.09.2009.a. Laenu tagatiseks seadis kostja hüpoteegi hageja kasuks xxxxxxxx kinnistule registriosa nr 3246306 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis õnnestus realiseerida 20.06.2012.a

2-13-17257 summas 2055 eurot kohtutäituri poolt. Hagejale laekus sellest 1557,11 eurot, mille hageja on laenuvõlgnevuse põhiosa katteks arvestanud. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus kogusummas 15 396,74 eurot, millest 10 951,46 eurot on põhivõlgnevus, 843,95 eurot intress, 3569,37 eurot viivised ning 31,96 eurot teenustasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud 16.04.2013.a seisuga viiviste suuruseks kokku 3569,37 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 17.04.2013.a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 17.04.2013.a – 17.06.2013.a viiviste suuruseks 162,96 eurot (põhivõlg 10 951,46 eurot x 0,024 % x 62 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 600 eurot ning riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Riigilõiv summas 600 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.