Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-13-7266

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu esitas 14.02.2013.a. maakohtule hagi MTÜ ÖKOABI vastu kahju hüvitamiseks summas 1935 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt Saare Maavalitsuse ja MTÜ Ökoabi vahelise 27.12.2010. a maa ajutiseks kasutamise andmise lepingu nr 1254 (lisa nr 1) kohaselt andis Saare Maavalitsus riigi nimel kostjale ajutiseks kasutamiseks reformimata riigimaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Vilsandi Rahvuspargi territooriumil asuva maaüksuse ligikaudse suurusega 497 ha. Keskkonnaameti ja MTÜ Ökoabi vahelise 29.07.2011. a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.3/127 (lisa nr 2) järgi kohustus kostja eelnimetatud maaüksusel 28,3 ha suurusel alal teostama loodushoiutöid ja Keskkonnaamet kohustus nende tööde eest maksma toetust 7056 eurot. Loodushoiutoetuse lepingu kohaselt kohustus kostja tegema järgmisi loodushoiutöid: puhastama rannaniidu üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast (liituvus 0,2-0,4) ja tihedast pilliroost. Tööde teostamise tähtajaks määrati 20. september 2011. a. Raiutava võsa hulgas oli ka jämedamaid puid, mille raiumiseks oli metsaseaduse § 41 nõuete kohaselt vajalik saada Keskkonnaametilt lubava märkega metsateatis. Metsateatist saab metsaseaduse § 41 lõike 1 kohaselt esitada vaid metsaomanik või tema esindaja. Kuna Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) korraldab metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt reformimata maal metsa majandamist ja raadamist, siis taotles MTÜ Ökoabi RMK-lt metsateatise esitamist. Keskkonnamet tagastas 11.01.2012. a RMK Saaremaa metskonnale lubava märkega metsateatise (lisa nr 3), mille kohaselt on lubatud teostada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamist 28,5 hektarit suurusel alal, hinnangulise raiutava mahuga 560 m3. Raietööde ühe etapi lõppemisel esitas RMK MTÜ-le Ökoabi raiest saadud energiapuidu väljaostmiseks müügipakkumise, mille tulemusena MTÜ Ökoabi tasus RMK-le 1200 eurot. Raietööde jätkumisel teostas RMK 13.08.2012. a raadamise tulemusel saadud, tüvestena (raiutud puud koos võradega) kokkuveetud ja ladustatud energiapuidu mõõtmise. Mõõtmise tulemusena selgus, et raadamisega oli saadud veel 387 m3 energiapuitu. RMK koostas 13.08.2012. a selle kohta raiealalt materjali vastuvõtmise akti (lisa nr 4) ning esitas MTÜ-le Ökoabi 15.08.2012. a müügipakkumise nr 171586-1 (lisa nr 5) 1935 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 2322 euro tasumiseks. Energiapuidu müügihind on kehtestatud RMK puiduturustusosakonna juhataja 08.06.2012. a käskkirjaga nr 1-5/217 „Rohu- ja põllumaadel ning kaitstavate loodusobjektide poollooduslike koosluste taastamisel raiutud võsa ja tüveste müügihind“ (lisa nr 6). RMK müügipakkumises toodud summat kostja senini tasunud ei ole. Samas aga on energiapuit ladustamiskohalt ära viidud. Hageja on mitmel korral pöördunud kostja poole nõudega tasuda kostja poolt omastatud energiapuidu eest (lisad nr 9 ja 10). Kuna kostja keeldus omastatud energiapuidu eest tasumast, siis pöördus hageja 27.11.2012. a Politsei- ja Piirvalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare kriminaaltalituse poole avaldusega selle kohta, et ajavahemikus 13.08.2012. a - 23.10.2012. a on Saare maakonnas Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kuusnõmme-Käkisilma tee äärest omastatud riigile kuuluvat 387 m3 ladustatud energiapuitu, millega on tekitatud riigile varaline kahju 1935 eurot. Hageja avalduse alusel alustati kriminaalasi nr 12250102688 KarS § 201 lõike 1 tunnustel. Lääne Prefektuuri 27.12.2012. a kriminaalmenetlemise lõpetamise määruse (lisa nr 7)

2-13-7266 kohaselt on kostja on asunud seisukohale, et lepingujärgselt peaks mahavõetud metsamaterjal kuuluma maa-ala valdajale (rentnikule) ning sellele seisukohale on tema sõnul asunud ka Keskkonnaamet. Lisaks märkis politsei Lääne Prefektuuri 16.01.2013. a põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (lisa nr 8), et näiliselt on MTÜ Ökoabi küll täitnud KarS § 201 (omastamine) süüteotunnused, kuid eraõiguslikust lepingus tekkivad vaidlused ja saamata jäänud tulu nõuded tuleks lahendada tsiviilkohtus. Politsei leidis, et kuna nimetatud vaidlus ei kuulu karistusõiguse valdkonda, siis tuleks RMK-l esitada tsiviilõiguslik nõue tsiviilkohtusse. Eeltoodu tõttu lõpetas politsei kriminaalasja 16.01.2013. a määrusega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kostja keeldub hageja nõuet täitmast ja nõuab ka senitasutud raha tagastamist. MTÜ Ökoabi esindaja P K on endiselt seisukohal, et Keskkonnaametiga sõlmitud lepingu kohaselt peaks raiest saadud puit kuuluma renditud maa-ala valdajale (rentnikule). Keskkonnaameti ja MTÜ Ökoabi vahelise 29.07.2011. a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.2/127 punktis 1.2.2 on toodud valdaja kinnitus selle kohta, et ta on kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutööde käigus tekkivate viljade omandiõiguses või tulu kuuluvuses.Hageja pöördus 03.01.2013. a kirjaga nr 3-1.1/33 (lisa nr 11) Keskkonnaameti poole sooviga saada dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad MTÜ-ga Ökoabi sõlmitud kokkulepet selle kohta, et MTÜ-l Ökoabi on õigus saada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamisest saadud puitu või omandada puidu müügist saadud tulu. Keskkonnaameti 10.01.2013 kirja nr HLS 13-3/13/266-2 „Vastus järelepärimisele“ (isa nr 12) kohaselt Keskkonnaametil nimetatud tõendid puuduvad. Õiguslikud põhjendused Kuigi nii Saare Maavalitsus ja Keskkonnaamet, kes olid kostjaga sõlminud lepingud, kui ka RMK, kellel puudub kostjaga lepinguline suhe, on riigiasutused ja esindavad riiki, leiab RMK, et antud juhul on kostja poolt riigile RMK kaudu tekitatud kahju mitte lepingulisest suhtest, vaid lepinguvälise kohustuse rikkumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 kohaselt on kasvav mets kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 sätestab, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Seega, ka riigimaal kasvav mets on riigi omandis ning tulenevalt eeltoodust kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas ja reformimata riigimaal kasvava metsa raietest saadav tulu RMK-le ning RMK saab võõrandada raieõigust ja metsamaterjali vaid tasu eest. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest lepinguväliste kohustuste rikkumise tõttu. VÕS § 1045 lõike 1 punkt 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lõige 1 ütleb, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 kohaselt isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik) seos. Seega nõuab deliktiõiguslik

2-13-7266 vastutus nelja eelduse olemasolu – kahju, kahju tekitaja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü. Asjaolu, et kostja on riigile kuuluva energiapuidu omastamisega käitunud õigusvastaselt ja on süüdi hageja omandi rikkumises, on tuvastatud Lääne Prefektuuri poolt ja on märgitud kriminaalmenetluse lõpetamise 27.12.2012. a määruses ja kriminaalmenetluse lõpetamise 16.01.2013. a põhistatud määruses. MTÜ Ökoabi tegevuse tagajärjel tekkis riigil 1935 euro suurune varaline kahju, seega on olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõue kostja vastu 1935 eurot. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 127 lg 1 ja 4, 1043 ja 1045 lg 1 punktile 5 palub hageja: 1.välja mõista mittetulundusühingult Ökoabi (registrikood 80293513) Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse, registrikood 700034459, kaudu) kasuks 1935 eurot; 2. jätta menetluskulud mittetulundusühingu Ökoabi (registrikood 80293513) kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt Saare Maavalitsuse ja kostja vahel sõlmiti 27.12.2010.a maa ajutise kasutamise leping, et kostja saaks kasutada maatükki karjamaana poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Keskkonnaameti ja kostja vahel 29.07.2011.a sõlmitud loodushoiutoetuse leping oli sõlmitud eesmärgiga teostada tegevusi, mis tulenevad looduskaitseseaduse § 17, mis sätestab, et kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga. Kostja oli võtnud endale lepingulise kohustuse puhastada muuhulgas puiskarjamaa üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast. Kostja täitis heas usus lepingut ning tegi kõik, mis oli vajalik lepingu täitmiseks. Loodushoiutoetuse lepingu punktis 2.2 on sõnastatud kostja kohustus tagada loodushoiutööde tulemusena 27,3 ha puiskarjamaa puhastamine üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast ja 1 ha rannaniidu puhastamine tihedast pilliroost. Lähtudes võlaõigusseaduse § 24 lõikest 1 oli kostja kohustatud saavutama lepingus kokkulepitud tulemuse. Kokkulepitud tulemuse mittesaavutamine on kohustuse rikkumine vastavalt võlaõigusseaduse § 100. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Tatjana Faust käis koos kostja juhatuse liikmega vaatamas enne hooldustööde alustamist muuhulgas neid maa-alasid, millel tuli võtta maha võsa ning lepiti kokku tööde ulatuses ja mahus. Nimetatud ülevaatuse käigus juhindus kostja otseselt Keskkonnaameti ametniku korraldustest puidu maha võtmise ulatuse osas. Seega andis Keskkonnaamet oma esindaja kaudu selgeid juhiseid mahavõetava puidu koguse ja ulatuse kohta. Samuti kinnitab kostja, et Keskkonnaametile oli tõeliseks üllatuseks RMK vastava nõude avalikuks tulekul RMK seisukoht antud küsimuses ning mitmetes konsultatsioonides Keskkonnaametiga avaldati imestust, kuidas saab üks riigile kuuluv asutus esitada nõudeid kolmandate isikute suhtes, olles selle eelnevalt kokku leppimata jätnud riigi teise esindajaga (s.o Keskkonnaametiga) ja arvestamata riigi lepingulist suhet kostjaga. Sisuliselt vaidleb Eesti Vabariik oma erinevate asutuste kaudu iseendaga, andmata enesele aru, et nende poolt esitatavad nõuded võivad tekitada isikutele, kelle vastu need on suunatud olulist majanduslikku kahju ning panna ohtu looduskaitse eesmärgid. Vastavalt looduskaitseseaduse § 18 lg 1 oli kostja õigustatud loodushoiutoetuse lepingu täitmisel saama Keskkonnaametilt loodushoiutoetust, mis hüvitab vaid osaliselt kostja poolt tehtud lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. Hooldustööde käigus raadamisest saadud tulu eesmärgiks oli katta hooldustööde käigus tekkinud kulu. Vastavalt loodushoiutoetuse lepingu punktile 1.2.2 leppis kostja suuliselt Keskkonnaametiga kokku, et kostjal on õigus maatükilt

2-13-7266 saadavale viljale. Hageja väitis, et puuduvad dokumentaalsed tõendid vastava kokkuleppe kohta, kuid vastavalt VÕS § 11 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Nimetatud kokkuleppe heakskiitmist tõestab ka asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole rakendanud loodushoiutoetuse lepingus nimetatud sanktsioone lepingu rikkumise korral ehk juhul kui valdaja ei oleks täitnud oma kohustusi ja loodushoiutööde tulemus ei vastanuks lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, oleks kostjat süüdistatud lepingu rikkumises, mida aga ei ole tehtud. Vastavalt TsÜS § 62 kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kostja on seisukohal, et kahju ei ole tekitatud ning lepinguvälist kohustuse rikkumist ei ole toimunud. Hageja viitab VÕS § 1045 lõike 1 punktile 5, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostjal oli kannatanu, ehk Eesti Vabariigiga Keskkonnaameti kaudu lepinguline suhe, millega kostjale anti maatüki valdus ja lepiti kokku tegevused, mida kostja oli kohustatud seal teostama. Vastavalt VÕS § 1045 lõike 2 punktile 2 ei ole kahju tekitamine õigusevastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega. Hagi alusel on kannatanuks Eesti Vabariik RMK kaudu, kuid nii Saare Maavalitsus kui Keskkonnaamet, kes esindavad samuti Eesti Vabariiki, on andnud kostjale loa vastavateks tegevusteks ning nende tegevuste eest on ette nähtud toetuse maksmine kostjale. Seega tekib vastuolu õigusselguse põhimõttega, mis tuleneb nõudest, et isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua ehk isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Antud juhul on kostja arvestanud kuludega, mis on seotud otseselt hooldustööde teostamisega hooldataval maatükil, kuid samuti on ta arvestanud riigi poolt makstava toetusega. Hageja kahjunõue hooldustööde teostamise käigus tekkinud raadatud puidu omandamisest on eelnevaga vastuolus. Samuti on tähelepanuväärne, et RMK teostas kostja valduses olnud maal raiutud puidu mõõtmise ilma kostja esindajat kohale kutsumata ja teda sellest teavitamata, seejuures ei korraldanud RMK kostja valduses oleval maa-alal raadamist ise, vaid seda korraldas ja teostas kostja tellimusel kolmas isik kostja kulul, täites seeläbi Keskkonnaametiga sõlmitud lepingut. Juhul kui kostja oleks olnud teadlik asjaolust, et RMK esitab kostja vastu nõude raadatud puidu müügihinna tasumiseks, ei oleks kostja Keskkonnaametiga lepingut sõlminud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud müügipakkumised energiapuidu väljaostmiseks polnud õigustatud ning kostja ei nõustu hageja nõudega 1935 euro suuruse varalise kahju tekitamises.

VASTUHAGI NÕUE, PÕHJENDUSED

15.03.2013 esitas MTÜ ÖKOABI vastuhagi Eesti Vabariigi RMK kaudu vastu alusetult saadud 1200 euro väljamõistmiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt hageja valdas kooskõlas Saare Maavalitsuse ja Keskkonnaametiga sõlmitud lepingutele Vilsandi Rahvuspargi territooriumil maa-ala, mida kohustus vastavalt lepingutele hooldama. Kostja esitas hagejale rahalise nõude summas 1 200 eurot maa-alal raadatud võsa eest ning hageja tasus selle summa RMK-le raamatupidaja eksituse tõttu. Tegelikkuses puudus MTÜ-l ÖKOABI õiguslik alus nimetatud summa tasumiseks, sest hagejal oli lepinguline suhe Saare Maavalitsuse ja Keskkonnaametiga mitte RMK-ga. Juhindudes TsMS paragrahvist 373 lg 1 p 3 esitab MTÜ Ökoabi alusetult saadu väljamõistmise nõude, toetudes võlaõigusseaduse paragrahvidele 1027 ja 1028 lg 1, kuna tegemist on vastuhagis kostja alusetu rikastumisega on otstarbekohane käesolev vastuhagi

2-13-7266 menetleda koos põhihagiga ning MTÜ ÖKOABI palub võtta käesolev hagiavaldus tsiviilasja nr 2-13-7266 juurde. Arvestades asjaolu, et RMK on juba põhihagis lisanud asjaolusid tõendavad ja oma väiteid kinnitavad dokumendid ning RMK on põhihagis kinnitanud 1200 euro saamist, ei lisata käesolevale vastuhagile dokumente ega tõendeid. Arvestades eeltoodut, tuginedes VÕS paragrahvidele 1027 ja 1028 ning juhindudes TsMS paragrahvidest 3 lg 1, 373 lg 1 p 3 palub hageja: 1.Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu alusetult saadud 1 200 eurot MTÜ ÖKOABI kasuks. 2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu MTÜ ÖKOABI kasuks riigilõiv ning kantud õigusabikulud.

KOSTJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

RMK ei tunnista vastuhagis esitatud nõuet. RMK selgitab, et kuigi nii Saare Maavalitsus, Keskkonnaamet kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus on riigiasutused, kes kõik tegutsevad riigi nimel ja esindavad riiki, on neil siiski oma ülesanded ja pädevus. MTÜ-l Ökoabi oli lepinguline suhe Saare Maavalitsuse ja Keskkonnaametiga, kuid tal ei olnud lepingulist suhet RMK-ga. MTÜ Ökoabi tekitas riigile kuuluva energiapuidu eest tasumata jätmisega ja selle omastamisega riigile kui metsaomanikule kahju, sest ei nii Saare Maavalitsus ega ka Keskkonnaamet ei olnud MTÜ-ga Ökoabi kokku leppinud selles, et poolloodusliku koosluse hooldaja võiks tasuta omandada raiutud puitu. Keskkonnaameti esindaja võis anda juhised, missuguseid hooldustöid oleks vaja teha, kuid tal ei olnud pädevust lubada jätta endale hooldustööde käigus tekkinud energiapuitu. MTÜ Ökoabi osundab oma vastuses hagiavaldusele (ref): „Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Tatjana Faust käis MTÜ Ökoabi juhatuse liikmega vaatamas enne hooldustööde alustamist muuhulgas neid maa-alasid, millel tuli võtta maha võsa ning lepiti kokku tööde ulatuses ja mahus“. RMK juhib tähelepanu, et eelnimetatu oligi Keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti ülesandeks. Käesolevale vastusele on lisatud Keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti ametijuhendi koopia (lisa nr 1), millest ei nähtu, et tal oleks olnud õigust sõlmida loodushoiutoetuse lepinguid, neid muuta või otsustada riigivara tasuta võõrandamist. Keskkonnaameti ja MTÜ Ökoabi vahelise 29.07.2011. a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.2/127 punktis 1.2.2 on toodud valdaja kinnitus selle kohta, et ta on kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutööde käigus tekkivate viljade omandiõiguses või tulu kuuluvuses. Tegelikkuses maatüki omanikuga sellekohast kokkulepet sõlmitud ei olnud. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet oma 10.01.2013. a kirjaga nr HLS 13-3/13/266-2 „Vastus järelepärimisele“. Seega rikkus MTÜ Ökoabi Keskkonnaametiga sõlmitud lepingut. MTÜ Ökoabi kirjutab kohtule (ref): „vastavalt looduskaitseseaduse § 18 lg 1 oli ta õigustatud loodushoiutoetuse lepingu täitmisel saama Keskkonnaametilt loodushoiutoetust, mis hüvitab vaid osaliselt kostja poolt tehtud lepingu täitmiseks vajalikud kulutused“. Põhjendamatu on MTÜ Ökoabi järeldus (ref): „hoolustööde käigus raadamisest saadud tulu eesmärgiks oli katta hooldustööde käigus tekkinud kulu“. Seadusest ja lepingust tulenevalt ei saanud MTÜ-l Ökoabi tekkida võimalust kulude katmiseks energiapuidu müügist. Looduskaitseseaduse § 18 lõike 1 kohaselt makstakse loodushoiutoetust kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks. Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad on kehtestatud

2-13-7266 keskkonnaministri 01.06.2004 määrusega nr 62. Seega, toetust makstakse töö eest ja toetuse suurus ei sõltu tulust, mis töö tegemisel võib tekkida. MTÜ Ökoabi väidab, et leppis vastavalt loodushoiutoetuse lepingu punktile 1.2.2 suuliselt Keskkonnametiga kokku, et tal on õigus maatükilt saadavale viljale ja viitab VÕS §-le 11, mis lubab lepingut sõlmida ka suuliselt. RMK juhib tähelepanu asjaolule, et loodushoiutoetuse lepingu punkti 6.3 kohaselt kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui pooled on nendele alla kirjutanud või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval. Seega, juhul kui Keskkonnaametiga oleks saavutatud raiutud puidust tulu kuuluvuse osas suuline kokkulepe, ei oleks see olnud õiguslikult kehtiv. RMK ei nõustu hageja väitega, et kahju ei ole tekitatud ning lepinguvälist kohustuse rikkumist ei ole toimunud. RMK ei pea põhjendatuks MTÜ Ökoabi väidet, et Keskkonnaamet on lubanud hooldamise käigus tekkiva energiapuidu omandada ja seetõttu ei ole VÕS § 1045 lg 2 punkti 2 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane. Keskkonnaametiga sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le Ökoabi pandud loodushoiutööde tegemine. Saare Maavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le Ökoabi antud maa ajutiseks kasutamiseks poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Nimetatud lepingutest tulenevalt ei saanud MTÜ-l Ökoabi tekkida õiguspärast ootust saada hooldustöödel raiutava puidu omanikuks. RMK ei nõustu järgmise väitega (ref): „RMK teostas kostja valduses olnud maal raiutud puidu mõõtmise ilma kostja esindajat kohale kutsumata ja teada sellest teavitamata.“. RMK Saaremaa metskonna metsaülema Marko Trave selgituste kohaselt toimus MTÜ Ökoabi poolt kasutaval maaüksusel raiutud raiejäätmete mõõtmine 5. juulil 2012. a. Kohapeal viibisid metsaülem Marko Trave, RMK Edela regiooni praaker Sulev Tänav ja MTÜ Ökoabi selleaegne juhatuse liige P K. Mõõtmistulemuste alusel saatis RMK MTÜ-le Ökoabi raiealalt materjali vastuvõtmise akti 387 m3 energiapuidu RMK-le üleandmise kohta, mis on hagiavalduse lisa nr 4. P K keeldus aktile alla kirjutamast. RMK ei nõustu MTÜ Ökoabi vastuhagis toodud seisukohaga, et MTÜ-l Ökoabi puudus õiguslik alus 1200 euro tasumiseks, kuna puudus RMK-ga lepinguline suhe. RMK esitas energiapuidu eest 1200 euro tasumiseks 10.02.2012. a ettemaksuarve nr 1697061 (lisa nr 2), mida MTÜ Ökoabi aktsepteeris ja tasus. Seega oli antud juhul tegemist VÕS § 16 lõike 1 kohase pakkumusega sõlmida raiejäätmete müügileping ja arve tasumine VÕS 20 lõikele 1 vastava lepingu sõlmimisega nõustumine. MTÜ Ökoabi väide, et siinkohal tegemist on RMK alusetu rikastumisega, on meelevaldne ja seadusele mittevastav. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 127 lg 1 ja 4, 1043 ja 1045 lg 1 punktile 5 palub RMK põhihagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb jätta aga rahuldamata. Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: 1) 27.12.2010.a sõlmitud maa ajutiseks kasutamise andmise lepingu nr 1254 alusel andis Eesti Vabariik Saare Maavanema kaudu MTÜ-le ÖKOABI ajutiseks kasutamiseks riigi omandis oleva (nn reformimata riigimaa) Lümanda vallas Kuusnõmme külas Vilsandi Rahvuspargi territooriumil asuva maaüksuse ligikaudse suurusega 497 ha, karjamaa

2-13-7266 poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et maaüksusel kasvavate puude raiumine on keelatud, hoiualal võib teha koosluse taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke loodushoiutöid Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialistidega kooskõlastatult. 2) Lähtudes Looduskaitseseaduse §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise ja tulenevalt LKS § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilitamiseks kaitseeeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde teostamiseks makstakse loodushoiutoetust sõlmisid Keskkonnaamet ja MTÜ ÖKOABI 29.07.2011.a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.3/127, mille järgi võttis MTÜ ÖKOABI maa valdajana endale kohustuse 27.12.2010.a. lepingu alusel kasutusse antud maaüksusel tegema 28,3 ha suurusel alal loodushoiutöid ja Keskkonnaamet kohustus nende tööde eest maksma toetust 7056 eurot. Loodushoiutoetuse lepingu p 2.1 kohaselt kohustus MTÜ ÖKOABI tegema järgmisi loodushoiutöid: puhastama rannaniidu üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast (liituvus 0,2-0,4) ja tihedast pilliroost. Tööde teostamise tähtajaks määrati 20. september 2011. a. Lepingu p 2.3 järgi kohustus MTÜ ÖKOABI loodushoiutööde tegemisel arvestama looduskaitseseaduse, kaitseeeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid. Lepingu punktis 1.2.2 kinnitas MTÜ ÖKOABI, et ta on (kui ta ei ole maatüki omanik) kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses. 3) Kuna raiutava võsa hulgas oli ka jämedamaid puid, oli nende raiumiseks metsaseaduse § 41 nõuete kohaselt vajalik saada Keskkonnaametilt lubava märkega metsateatis ja kuivõrd metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt korraldab reformimata maal metsa majandamist ja raadamist Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), siis taotles MTÜ ÖKOABI RMK-lt metsateatise esitamist. 4) Keskkonnamet tagastas 11.01.2012.a RMK Saaremaa metskonnale lubava märkega metsateatise, mille kohaselt oli lubatud teostada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamist 28,5 hektarit suurusel alal, hinnangulise raiutava mahuga 560 m3. 5) Raietööde ühe etapi lõppemisel esitas RMK MTÜ-le ÖKOABI raiest saadud energiapuidu väljaostmiseks müügipakkumise, mille tulemusena MTÜ ÖKOABI tasus RMK-le 1200 eurot. 6) Raietööde jätkumisel teostas RMK 13.08.2012. a raadamise tulemusel saadud, tüvestena (raiutud puud koos võradega) kokkuveetud ja ladustatud energiapuidu mõõtmise. Mõõtmise tulemusena selgus, et raadamisega oli saadud veel 387 m3 energiapuitu. RMK koostas 13.08.2012. a selle kohta raiealalt materjali vastuvõtmise akti ning esitas MTÜ-le Ökoabi 15.08.2012. a müügipakkumise nr 171586-1 summas 1935 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 2322 euro tasumiseks. 7) MTÜ ÖKOABI keeldub nimetatud energiapuidu eest tasumast ja nõuab RMK-lt tagasi ka varasemalt energiapuidu eest tasutud 1200 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ ÖKOABI ja Keskkonnaameti vahel 29.07.2011 sõlmitud loodushoiutoetuse lepingu järgi kuulub loodushoiutööde käigus raiutud puit maa ajutisele kasutajale so MTÜ-le ÖKOABI, või mitte.

2-13-7266 Loodushoiutoetuse lepingu punktis 1.2.2 kinnitas MTÜ ÖKOABI, et ta on (kui ta ei ole maatüki omanik) kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses. Lepingu p 2.3 järgi kohustus MTÜ ÖKOABI loodushoiutööde tegemisel arvestama looduskaitseseaduse, kaitseeeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tal oli (mh ka suuline) kokkulepe Keskkonnametiga, et loodushoiutööde käigus maatükilt raiutud puit kuulub kostjale. Keskkonnaamet väidab 10.01.2013 kirjas nr HLS 13-3/13/266-2, et tal puuduvad tõendid mis kinnitavad MTÜ-ga Ökoabi sõlmitud kokkulepet selle kohta, et MTÜ-l Ökoabi on õigus saada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamisest saadud puitu või omandada puidu müügist saadud tulu. Kohus leiab, et Keskkonnaameti esindajal (maahoolduse spetsialisti isikus) oli maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu ja loodushoiutoetuse lepingu järgselt õigus anda kostjale vaid juhiseid loodushoiutööde läbiviimiseks so võsa raiumiseks ja pilliroo puhastamiseks, kuid tal ei olnud ametijuhendist nähtuvalt pädevust puidu omandiõiguse üle otsustamisel. Maareformi seaduse § 31 lg 2 sätestab, et maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis. Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusega nr 169 kehtestatud “Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra § 1 p 1 kohaselt reguleerib nimetatud määrus «Maareformi seaduse» § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kui see maa asub «Looduskaitseseaduse» § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud kaitstaval loodusobjektil ning sellel asub keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus, mille hooldamise kohustuse näeb ette ala kaitsekord. Sama korra § 2 järgi maa ajutiseks kasutamiseks andmist korraldab maavanem või tema poolt volitatud isik. Looduskaitseseaduse § 17 lg 6 kohaselt kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja. Sama seaduse § 18 lõike 1 järgi kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust. Metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt kui mets kasvab maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal, korraldab metsa majandamist ja raadamist kuni maareformi seaduse alusel maa omandiõiguse ümbervormistamiseni RMK. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 kohaselt on kasvav mets kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 sätestab, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Seega, ka riigimaal kasvav mets on riigi omandis ning tulenevalt eeltoodust kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas ja reformimata riigimaal kasvava metsa

2-13-7266 raietest saadav tulu RMK-le ning RMK saab võõrandada raieõigust ja metsamaterjali vaid tasu eest. Saare Maavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le ÖKOABI antud maa ajutiseks kasutamiseks poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Keskkonnaametiga sõlmitud lepingu kohaselt võttis MTÜ ÖKOABI endale kohustuse teha kõnealusel maal loodushoiutöid. Nimetatud lepingutest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul MTÜ-l ÖKOABI tekkida õiguspärast ootust saada hooldustöödel raiutava puidu omanikuks. Eelnevast tulenevalt on kostja kohustatud riigile hüvitama raiutud energiapuidu maksumuse summas 1935 eurot ning kostja vastuhagi nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tasutud energiapuidu maksumust summas 1200 eurot alusetult saanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.