Lilian Heringu, Taimi Jürna, Ülle Rikase, Kersti Leppiku ja Elina Pajula avaldus Rakvere XXX elamu esisissekäigu taasavamiseks majaelanikele
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eduard Tihhonovi ja Viktoria Tihhonova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Eduard Tihhonov (isikukood: XXX) ja Viktoria Tihhonova (isikukood: XXX), esindaja Monica Meristo Vastustajad (avaldajad): Lilian Hering (isikukood: XXX) Taimi Jürna (isikukood: XXX) Ülle Rikas (isikukood: XXX) Kersti Leppik (isikukood: XXX) Elina Pajula (isikukood: XXX) Puudutatud isikud: Tiina Saul (isikukood XXX) Aivar Kanarbik (isikukood: XXX) Kaja Tihhonova (isikukood: XXX) Raigo Pärs (isikukood: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määrus kindlaksmääratud menetluskulude summa osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Lilian Heringilt, Taimi Jürnalt, Ülle Rikaselt, Kersti Leppikult ja Elina Pajulalt Eduard Tihhonovi ja Viktoria Tihhonova kasuks menetluskuludena välja 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot 18 senti.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Lilian Hering, Taimi Jürna, Ülle Rikas, Kersti Leppik ja Elina Pajula (avaldajad) esitasid
21.märtsil 2007 Viru Maakohtule hagi Tiina Sauli, Aivar Kanarbiku, Viktoria Tihhonova ja Eduard Tihhonovi vastu Rakvere XXX elamu esisissekäigu taasavamiseks majaelanikele.
2.Viru Maakohtu 02. veebruari 2012 määrusega otsustati hagi menetleda edaspidi hagita menetluse sätete kohaselt.
3.Viru Maakohtu 04. oktoobri 2012 määrusega menetlus lõpetati avaldajate poolt avaldusest loobumise tõttu. Menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda.
4.Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2012 määrusega tühistati Viru Maakohtu 04. oktoobri 2012 määrus menetluskulude jaotuse osas ning saadeti asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Viru Maakohus andis puudutatud isikute esindajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
6.Puudutatud isikute Eduard Tihhonov ja Viktoria Tihhonova esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud 873,69 eurot, milline arvestades antud menetluse pikkust on mõistlik kulu.
7.Avaldajad leidsid, et puudutatud isikute menetluskulu ei ole põhjendatud. Puudutatud isikute esindaja oli juba 2007 hagile vastuse koostamise ajaks hagi aluseks olevate materjalidega tutvunud ning oma seisukohad kujundanud. Hagita menetluses ei saa teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindajate kulude hüvitamist nõuda piiramatult ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest lähtudes, vaid üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega.
MAAKOHTU LAHEND
8.Viru Maakohus jättis 10. aprilli 2013 määrusega menetluskulud avaldajate kanda ja rahuldas puudutatud isikute avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras avaldajatele menetluskulud summas 58,64 eurot ning mõistis avaldajatelt välja puudutatud isikute kasuks menetluskulud summas 58,64 eurot. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt kuulub taotlus menetluskulude avaldajatelt väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt. Käesoleval juhul on avaldajad avaldusest loobunud ning seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud avaldajate kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-11 punktis 20 asunud seisukohale, et hagita menetluses kohaldub kohtuväliste kulude üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Seega hüvitatakse ka käesolevas menetluses puudutatud isikutele kohtuvälised kulud samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Antud tsiviilasja alustamise hetkel reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrus nr 273 ,,Palga alammäära kehtestamine’’, millega kehtestati tunnipalga alammääraks 21,50 krooni. Kohus leidis, et antud juhul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda määrusest, milles sätestatud määradega said menetlusosalised menetluse algatamise hetkel arvestada. Seega tuleb arvestada tunnipalga alammääraga summas 21,50 krooni ehk 1,37 eurot. Eeltoodu põhjal on võimalik avaldajatelt õigusabikulude hüvitisena välja mõista 1,37-13,70 eurot põhjendatud ja vajaliku tunnitasuna õigusabi osutamisel. Kohus leidis, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist õiguslikult kuigi keeruka asjaga, ei ole põhjendatud lähtuda õigusabikulude kindlaksmääramisel mitte enam kui kuuekordsest tunnistajatasu tunnipalga alammäärast. Tegemist on olnud küll ajaliselt pika menetlusega, kuid menetlusosaliste seisukohad ei ole menetluse kestel oluliselt muutunud, mistõttu ei saa tsiviilasjas pidada mõistlikuks lähtuda tasu ülemmäärast. Puudutatud isikute Eduard Tihhonovi ja Viktoria Tihhonova esindaja poolt kohtule esitatud õigusabi arvestuse kohaselt on esindaja osutanud õigusabi kokku 10,5 tunni ulatuses:
1.Materjalidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine 14.05.2007. Ajakulu 0,5 tundi. Kohus leidis, et ajakulu on põhjendatud ja mõistlik.
2.Esindus tsiviilasjas (ettevalmistus ja kohtuistung 13.11.2007). Ajakulu 1 tund ja 15 minutit. Kuivõrd esindaja oli materjalidega tutvunud juba varem, ei ole põhjendatud ajakulu suuremas ulatuses kui 30 minutit. Kohtuistungi protokollist nähtub, et 13.11.2007 kohtuistung kestis 15 minutit. Seega on toimingu põhjendatud ajakulu 45 minutit.
3.Ettevalmistus ja esindus 30.09.2008. Ajakulu 1 tund ja 15 minutit. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli kohtuistungi pikkuseks 15 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu osas ei lugenud kohus põhjendatuks rohkem kui 15 minutit, kuivõrd esindaja oli asja materjalidega ka varem tutvunud.
4.Ettevalmistus ja esindus 19.10.2010. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 10 minutit. Kohus ei lugenud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu osas põhjendatuks rohkem kui 15 minutit, kuivõrd esindaja oli asja materjalidega ka varem tutvunud.
5.Ettevalmistus ja esindus 27.09.2011. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 20 minutit. Kohus ei lugenud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu osas põhjendatuks rohkem kui 15 minutit, kuivõrd esindaja oli asja materjalidega ka varem tutvunud.
6.Ettevalmistus ja esindus 16.02.2012. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 33 minutit. Kohus ei lugenud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu osas põhjendatuks rohkem kui 15 minutit, kuivõrd esindaja oli asja materjalidega ka varem tutvunud.
7.Ettevalmistus ja esindus 03.04.2012. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 1 tund 34 minutit. Kohus ei pidanud võimalikuks lugeda toimingu ajakuluks rohkem, kui esindaja on palunud, .s.o 1 tund.
8.Ettevalmistus ja esindus 24.04.2012. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 20 minutit. Kohus ei lugenud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu osas põhjendatuks rohkem kui 15 minutit, kuivõrd esindaja oli asja materjalidega varem tutvunud.
9.Ettevalmistus ja esindus 02.10.2012. Ajakulu 1 tund. Kohtuistungi kestuseks oli selle protokolli kohaselt 1 tund 5 minutit. Kohus ei pidanud võimalikuks lugeda toimingu ajakuluks rohkem, kui esindaja on palunud, s.o 1 tund.
10.Paikvaatlus 26.10.2011. Ajakulu 1 tund. Paikvaatluse kestuseks on protokolli kohaselt 30 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu 30 minutit.
11.Määruskaebuse koostamine. Ajakulu 0,5 tundi. Kohus pidas ajakulu põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tehtud toimingute osas on põhjendatud ajakulu 7 tundi 8 minutit ja avaldajatelt tuleb puudutatud isikute kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 7 tunni 8 minuti eest tasumäära 8,22 (6x1,37 eurot) eurot alusel, kokku summas 58,64 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Eduard Tihhonov ja Viktoria Tihhonova esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määruse ja mõista välja menetluskulud taotletud summas. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on väljamõistetud summa liiga väike, see ei ole kooskõlas tsiviilasja keerukuse ega ajalise kestusega. Maakohus on ebaõigesti arvestanud tunnitasu menetluse alustamise aja määradega. Maakohus oleks pidanud aluseks võtma tunnitasu ülemmäära. Kuna avaldajad loobusid avaldusest, siis on ebaõiglane menetluskulude väljamõistmine sellises ulatuses. Tegemist oli keeruka menetlusega, kuna menetlus kestis üle viie aasta. Istungite vahele jäänud kaheaastane paus oli tingitud kohtust, mitte pooltest. Arvestada tuleks ka seda, et hagimenetluse üleminek hagita menetluseks tulenes seadusemuudatusest.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
10.Lilian Hering, Taimi Jürna, Ülle Rikas, Kersti Leppik ja Elina Pajula vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus õige ja õiglane. Avaldajad loobusid hagist (avaldusest), sest nende materiaalne olukord ei võimalda lisaks igapäevastele kuludele õigusabi kulude kandmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määrus tuleb tühistada menetluskulude summa suuruse osas ja tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega ringkonnakohus rahuldab TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse ja mõistab avaldajatelt puudutatud isikute kasuks menetluskuludena välja 78,18 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Määruskaebuse esitajate väitel on väljamõistetud menetluskulud, arvestades menetluse kestust ja keerukust, liiga väikesed. Samuti ei ole määruskaebuse esitajad nõus, et maakohus on võtnud tunnistajatasu tunnipalga aluseks menetluse alguse ajal kehtinud määrad ning ei ole arvestanud tunnistajatasu tunnipalga tasu ülemmäärasid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja tulnuks algusest peale menetleda hagita menetluse sätete järgi, sest TsMS § 613 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis tuleneb kaasomandi valitsemise reguleerimisest ning mis käsitleb valitseja õigusi ja kohustusi. Samuti on Viru Maakohus 13. novembril 2007 käesoleva tsiviilasja esimesel kohtuistungil (I kd tl 104), millest võttis osa ka puudutatud isikute esindaja Monica Meristo, selgitanud, et tegemist ei ole mitte hagimenetlusega, vaid hagita menetlusega. Seega pidid määruskaebuse esitajad ette nägema ja arvestama, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulud piiratumalt kui hagimenetluses. Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 2 alusel arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel. TsMS § 152 lg 3 järgi määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäär. Nimetatud määruse § 7 lg 3 alusel on alam- ja ülemmäära piirideks 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrus nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“, millega kehtestati tunnipalga alammääraks 21,50 krooni ehk 1,37 eurot. Eeltoodu põhjal on võimalik avaldajatelt õigusabikulude 1,37-13,70 eurot tunnitasuna õigusabi osutamisel.
hüvitisena
välja
mõista
Maakohus on põhjendatult ja õigesti leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda määrusest, milles sätestatud määradega said menetlusosalised menetluse algatamise hetkel arvestada. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-10 punkt 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult kuigi keerukas asi. Hoolimata ajaliselt pikast menetlusest, ei ole menetlusosaliste seisukohad menetluse kestel oluliselt muutunud, seega ei saa pidada mõistlikuks lähtuda tasu ülemmäärast. Menetluskulude kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ei saa
nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et lähtuda tuleks tasu ülemmäärast, on mõistlik aluseks võtta kaheksakordne tunnistajatasu tunnipalga alammäär. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tehtud toimingute eest on põhjendatud ajakulu 7 tundi 8 minutit. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud määruskaebuse esitajate poolt esitatud arveid ja neis märgitud toiminguid nii eraldi kui ka õigusabile tehtud kulutuste vajalikkusest ja põhjendatusest lähtudes. Seega tuleb avaldajatelt puudutatud isikute kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 7 tunni 8 minuti eest tasumäära 10,96 euro (8 x 1,37 eurot) alusel, kokku summas 78,18 eurot.
13.Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
14.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.