1.Tühistada Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määrus osaliselt KÜ Kangelaste pr 19 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 ja 2.1). Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda V. Slavetski poolt KÜ-le Kangelaste pr 19 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot. Lugeda kohtumääruse p-d 2 ja 2.1 tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2. Rahuldada Korteriühistu Kangelaste prospekt
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata Vladimir Slavetski poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot.
2.1.Välja mõista Vladimir Slavetski’lt 719,55 € (seitsesada üheksateist eurot ja viiskümmend viis senti) Korteriühistu Kangelaste prospekt 19 kasuks menetluskulude katteks.“ Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Rahuldada Vladimir Slavetski määruskaebus osaliselt.
3.Jätta läbi vaatamata KÜ Kangelaste prospekt 19 vastumääruskaebus Viru Maakohtu
17.jaanuari 2013 määruse peale. Menetluskulude jaotus
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Vastumääruskaebuse menetlemise kulud jätta KÜ Kangelaste prospekt 19 kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Vladimir Slavetski (hageja) esitas kohtusse hagi KÜ Kangelaste prospekt 19 (kostja) vastu korteriühistu 25. oktoobri 2009 üldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks. Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2010 otsusega hagi ja tühistas korteriühistu 25. oktoobri 2009 üldkoosoleku otsuse p-i 2 osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. oktoobri 2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega jättis V. Slavetski hagi KÜ 25. oktoobri 2009 üldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus KÜ Kangelaste pr 19 kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus jäid V. Slavetski kanda. Kohtuotsus jõustus
10.novembril 2011.
2.KÜ Kangelaste pr 19 esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud kokku summas 1399,65 eurot. Avalduse kohaselt koosnevad menetluskulud kostja esindaja kuludest ja tasutud riigilõivust. Kostja märgib, et vastavalt KÜ Kangelaste 19 ja tema lepingulise esindaja FIE Willem Ignatjevi vahel sõlmitud õigusabi lepingule leppisid pooled kokku õigusabiteenuse hinnas 100 eurot iga töötunni eest. Kulude nimekirja järgi on esindajale tasutud järgmiste toimingute eest: 1) apellatsioonkaebuse ettevalmistamine - 223,69 eurot; 2) apellatsioonkaebuse koostamine - 173,56 eurot; 3) apellandi nõustamine, seisukohtade kooskõlastamine - 147 eurot 4) apellandiga kohtuvaidluse taktika väljatöötamine ja nõustamine enne ringkonnakohtu istungit - 287,60 eurot; 5) kohtukõne ja seisukohtade koostamine esitamiseks ringkonnakohtule kohtuistungil -150 eurot; 6) apellandi esindamine kohtuistungil - 99,96 eurot. Esinduskulud kokku seega 1080,10 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 319,55 eurot. Õigusabikulusid tõendab kostja arvetega.
3.V. Slavetski esitas samuti avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avalduse kohaselt koosnevad tema menetluskulud maakohtus õigusabikuludest summas 719,01 eurot (ilma käibemaksuta). V. Slavetski kinnitab, et kõik menetluskulud kanti seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Õigusabikulud kandis hageja järgmiselt: 1) kliendi konsulteerimine - 79,89 eurot; 2) kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine - 239,67 eurot; 3) kostja vastuse analüüs ja hageja seisukoha koostamine - 159,78 eurot; 4) ettevalmistus kohtuistungiks maakohtus - 159,78 eurot; 5) osalemine kohtuistungil maakohtus - 79,89 eurot.
4.KÜ Kangelaste pr 19 vaidles V. Slavetski avaldusele vastu. Kostja leidis, et V. Slavetski avaldus menetluskulude nõudes tuleb jätta rahuldamata. Maakohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Hagejat esindanud A. Abakumov kinnitab avalduses, et V. Slavetski on tasunud õigusabi eest, seega ilmneb, et hageja on esitanud oma maksejõuetuse kohta valeandmeid. Tegelikult ei ole hageja maksejõetu ning on suuteline kulusid kandma.
5.V. Slavetski vaidles kostja menetluskulude avaldusele vastu. Hageja leidis, et õigusabi kulude summa on põhjendamatult suur, põhjendatud oleks 317 euro osas (100 + 150 + 67 = 317). Hageja leidis, et kostja esitatud 21. detsembri 2010 Sergei Belov FIE Sebel arve nr 1-10 summas 223,69 eurot (3500 kr) alusel ei saa midagi välja mõista. Toimiku materjalide hulgas ei ole kinnitust selle kohta, et apellandi esindaja Irina Belova on arve esitanud Sergei Belov FIE Sebel töötaja ning viidatud arves ei ole kajastatud toimingute tegemisele kulutatud aega ning töötunni maksumust. Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus OÜ poolt esitatud arve nr B-283 osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Asja materjalides ei ole volikirja ega muud kinnitust advokaadibüroo osalemise kohta käesolevas tsiviilasjas, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks, millise eesmärgiga ja millises küsimuses saadi konsultatsiooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel on KÜ Kangelaste pr 19 esindajana märgitud I. Belova, seetõttu jääb selgusetuks, millist seost omab FIE Willem Ignatjev apellatsioonkaebuse koostamisega.
3.oktoobri 2011 arves nr 11-10-1 ja 3. novembri 2011 arves nr 11-11-2 on kliendi nõustamise üldajaks märgitud enam kui 4 tundi, mis on ebamõistlik arvestades asja keerukust ja mahtu. Mõistlikuks nõustamise ajaks on 1 tund so 100 eurot. KÜ Kangelaste pr 19 esindaja kajastab arvel ühistu esindamist ringkonnakohtu istungil 0,996 tundi. 20. septembri 2011 kohtuistungi kestis protokolli järgi 40 minutit ehk 0,67 tundi. Seega võiks kohtuistungil esindamise eest välja mõista ainult 67 eurot. V. Slavetski ei nõustunud kostja väitega, nagu oleks ta maakohtu määrusega täielikult vabastatud menetluskulude kandmisest tsiviilasjas nr 2-10-3575. V. Slavetski on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist üksnes hagi esitamisel.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2013 määrusega V. Slavetski avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis KÜ-lt Kangelaste pr 19 välja menetluskulud V. Slavetski kasuks summas 399,45 eurot. Kohus rahuldas osaliselt ka KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis V. Slavetskilt välja menetluskulud KÜ Kangelaste pr kasuks summas 824,15 eurot.
Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada ka kohtuvaidluse asjaolude, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesolevas asjas ei viita ükski asjaolu nõude keskmisest keerukamale olemusele (tegemist on tsiviilkohtumenetluses tavapärase juriidilise isiku organi otsuse tühistamise nõudega), poolte esitatud menetlusdokumendid ei olnud mahukad ega õiguslikult keerukad, toimus üks kohtuistung.
7.Kohtunikuabi käsitles esmalt kostja KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohtunikuabi märkis, et vaidlust ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel kostja poolt tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 319,55 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 3. septembril 2010 on kostja andnud välja volikirja Irina Belovale kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-10-3575, kes esindas kostjat maakohtu menetluses. Kostja esindaja selgitas, et seoses I. Belova suure töökoormusega pöördus kostja seaduslik esindaja teise juristi ehk S. Belovi poole. Kostja on õigusabikulusid tõendanud arvega nr. 1-10, mille kohaselt on KÜ Kangelaste pr 19 tasunud Sergei Belov FIE Sebelile 3500 kr (223,69 eurot) apellatsioonkaebuse ettevalmistamise eest. Kuid asja materjalide kohaselt ei ole I. Belova ega S. Belov apellatsioonimenetluses kostja eest ega nimel teinud ühtegi menetlustoimingut. Apellatsioonkaebuse ning menetlusabi taotluse on allkirjastanud kostja juhatuse liige Natalja Heinsaar. Teateid riigilõivu ositi tasumise kohta on ringkonnakohtuga vahetanud samuti kostja juhatuse liige N. Heinsaar. TsMS § 175 lg 1 räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Kuna aga I. Belova ega S. Belov kostja lepingulise esindajana apellatsioonimenetluses osalenud pole, käsitleb kohtunikuabi nimetatud teenust analoogia alusel sarnaselt nõustamisega. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Seega jätab kohtunikuabi kostja poolt Sergei Belov FIE Sebelile tasutud 3500 kr (223,69 eurot) menetluskuluna (lepingulise esindaja kuluna) arvestamata. Kostja tõendas õigusabikulusid Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus OÜ poolt 27. detsembril 2010 väljastatud arvega nr B-283. Arvel on märgitud õigusabitoiminguks konsultatsioon ja tasumisele kuulus summa 19,17 eurot. Kohtunikuabi käsitles konsultatsiooni samuti nõustamisena, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. Nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 5. septembril 2011 on kostja andnud volikirja W. Ignatjevile. Seega kuuluvad W. Ignatjevile kui kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele alates 5. septembrist 2011. Kõik eelnevalt W. Ignatjevi poolt teostatud toimingud tuleb lugeda nõustamiseks, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. Seetõttu jättis kohtunikuabi arvestamata W. Ignatjevi poolt 3. oktoobril 2011 väljastatud arve nr 11-10-1 summas 300 eurot. W. Ignatjev’i poolt 3. novembril 2011 väljastatud arvel nr. 11-11-2 pidas kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks: 1) kohtuvaidluse taktika väljatöötamine, nõustamine enne kohtuistungit 2,876 tundi. Tartu Ringkonnakohus vaatas asja läbi kohtuistungil. Seetõttu kulus kostja esindajal ilmselgelt aega istungiks ettevalmistamiseks olukorras, kus W. Ignatjev ei olnud kostja esindaja maakohtus;
2) kohtukõne ja seisukohtade kooskõlastamine 1,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et Tartu Ringkonnakohtus 20. septembril 2011 toiminud kohtuistungil esitas kostja esindaja kohtule kirjalikud kohtukõne teesid ja kohus liitis need toimikule; 3) apellandi esindamine ringkonnakohtus 0,996 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 40 minutit ehk 0,67 tundi. 4) Ajakulu apellandi nõustamisele ja seisukohtade kooskõlastamisele 0,188 tundi loeb kohtunikuabi kaetuks sellest järgneva ajakuluga. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 5,046 tundi. Kokkuleppeline tunnitasu oli 100 eurot ja rahaliselt seega 504,60 eurot.
8.Kohtunikuabi leidis, et hageja V. Slavetski taotletud õigusabikulud on ülepaisutatud ning ei vasta tegelikult vajalikule töömahule. Kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud kahel lehel, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hagiavalduses on viide ainult ühele ringkonnakohtu lahendile, seetõttu kohtupraktika analüüsile ning hagiavalduse koostamisele arvestatud kolm tundi on ilmselgelt palju. Kohtunikuabi luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel 1,5 tundi. Kliendi konsulteerimise eest 79,89 euro nõue ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. See tuleb lugeda nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Kostja üheleheküljelise vastuse analüüsimiseks ja sellele üheleheküljelise seisukoha koostamiseks on mõistlik ning põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistungiks ettevalmistamisele on kohtunikuabi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi arvestades asjaoluga, et hagejapoolne viimane menetlustoiming tehti peaaegu viis kuud enne istungit. Istungil esindamise ajakulu üks tund on põhjendatud, kuna istungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 tund ja 5 minutit ning istungil osales hageja lepinguline esindaja. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses viis tundi. Tunnitasuks on märgitud kõikide toimingute puhul 79,89 eurot, seega rahaliselt 399,45 eurot. Kohtunikuabi ei pidanud põhjendatuks kostja viidet, et hagejale ei tuleks menetluskulusid hüvitada, kuna ta sai maakohtus menetlusabi. Maakohus vabastas 30. märtsi 2010 määrusega V. Slavetski riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, mitte menetluskulude kandmisest. Riigilõivu tasumisest vabastamine hagiavalduse esitamisel ei välista isiku õigust omada kohtumenetluses lepingulist esindajat.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.V. Slavetski esitas Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub kohtumääruse osaliselt tühistada ja teha uue lahendi menetluskulude vastastikuseks rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, millega: 1) lugeda KÜ Kangelaste 19 vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus 536,55 eurot ja mõista see summa V. Slavetskilt välja; 2) lugeda V. Slavetski menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks maakohtus 639,12 eurot ja mõista see summa KÜ-lt Kangelaste 19 V. Slavetski kasuks välja. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vaidlusta määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määrust temalt KÜ Kangelaste 19 poolt tasutud riigilõivu summas 319,55 eurot väljamõistmise osas. Samas vaidlustab määruskaebuse esitaja vastustaja (kostja) õigusabikulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise summas 287,60 eurot. Summa 287,60 eurot on KÜ 3. novembri 2011 arves nr 11-11-2 esitatud kohtuvaidluse taktika väljatöötamise ja nõustamise eest, kuid KÜ Kangelaste
19 esindaja kohtukõne koostamise eest on juba mõistetud välja 150 eurot. Nõustamine enne kohtuistungit tuleb lugeda nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Seega on KÜ Kangelaste 19 põhjendatud ja tõendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus summa 536,55 euro suuruses, mis koosneb riigilõivust 319,55 euro suuruses, kohtukõne ja seisukohtade kooskõlastamisest (kohtuistungil esitatud kohtukõne ettevalmistamine) 150 euro suuruses ning kohtuistungil ringkonnakohtus esindamisest 67 euro suuruses; 2) ei ole põhjendatud kohtunikuabi järeldus sellest, et kolm tundi kohtupraktika analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks on ilmselgelt palju. Hagiavalduses toodud viide ringkonnakohtu lahendile, näitab, et määruskaebuse esitaja esindaja analüüsis kohtupraktikat. Lisaks abistas esindaja määruskaebuse esitajat menetlusabi avalduse koostamisel, kuid ei ole seda eraldi kajastanud; 3) ei ole üleliigne ajakulu kaks tundi hagiavalduse vastuse analüüsiks ning seisukoha koostamiseks. Tegemist on ühe dokumendi analüüsiga ning teise dokumendi koostamisega ning ajakulu üks tund kummalegi dokumendile on mõistlik; 4) ei ole kohtunikuabi põhjendanud oma seisukohta, et 1,5 tundi ei ole põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks; 5) loeb määruskaebuse esitaja põhjendatuks ajakuluks menetluseks maakohtus: kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine - 3 tundi; kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine 2 tundi; ettevalmistamine kohtuistungiks - 2 tundi; osalemine kohtuistungil - 1 tund. Kokku 8 tundi, ühe tunni hind 79,89 eurot, kokku summas 639,12 eurot; 6) oli KÜ Kangelaste 19 esindaja W. Ignatjevile antud välja volikiri 5. septembril 2011, ringkonnakohtu otsus aga oli tehtud 10. oktoobril 2011, s.o. KÜ Kangelaste 19 esindaja Willem Ignatjev osales menetluses pisut kauem kui kuu jooksul ning tema ajakulu ei saa moodustada 2,17 tundi, mis on märgitud määruskaebuse esitaja poolt käesolevas kaebuses.
10.KÜ Kangelaste pr 19 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuses järgitud TsMS § 662 nõudeid. Määruskaebuses puuduvad faktilised ja õiguslikud väited, millest võiks järeldada kohtu õigusrikkumisi määruse tegemisel. Samuti puuduvad viited tõenditele ning põhistused, millega iga faktilist väidet soovitakse tõendada; 2) peab kohus TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel kohus tühistama V. Slavetskile menetlusabi andmise ning vastupidi riigi poolt võimaldatud menetlusabi tuleb välja mõista. Kohus vabastas V. Slavetski riigilõivu tasumisest kui maksejõuetu isik. Kuid kohtuasja arutamise lõppedes ilmnes, et V. Slavetski ei ole maksejõuetu ning on tasunud lepingulisele esindajale A. Abakumovile õigusabi eest märkimisväärsetes summades.
11.KÜ Kangelaste pr 19 esitas 19. märtsil 2013 vastumääruskaebuse, milles vaidlustas Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse osaliselt. Vastumääruskaebuse esitaja palus tühistatud osas teha uue lahendi, millega mõista V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskuludena (esindajatasu + riigilõiv) välja kokku 1 399,65 eurot. Vastumääruskaebuse esitaja leidis, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb TsMS § 659 ning TsMS § 635 koosmõjust ning vastustajal on õigus esitada vastumääruskaebus 14 päeva jooksul V. Slavetski määruskaebuse kättetoimetamisest alates.
12.Viru Maakohtu kohtunikuabi võttis KÜ Kangelaste pr 19 vastumääruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha võtmiseks V. Slavetskile. V. Slavetski ei vaielnud vastu vastumääruskaebuse menetlusse võtmisele, kuid esitas sisulised vastuväited vastumääruskaebuse seisukohtade osas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada KÜ Kangelaste pr 19 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 ja 2.1). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega loeb V. Slavetski poolt KÜ-le Kangelaste pr 19 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot. Nimetatud summa tuleb V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Määruskaebuse esitaja V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus luges KÜ Kangelaste pr 19 põhjendatud ja vajalikuks apellatsiooniastmes kantud õigusabikuluks 504,60 eurot (töö mahuga 5,046 tundi). Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks tuleks lugeda 217 eurot, mis hõlmab ringkonnakohtu istungiks valmistumist, kohtukõne teeside koostamist ning ringkonnakohtu istungil osalemist. Määruskaebusest nähtuvalt on V. Slavetski asunud seisukohale, et vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingud, mille kohtunikuabi luges vajalikuks ja põhjendatuks, on omavahel osaliselt kattuvad. Maakohus leidis, et vastustaja esindajal kulus põhjendatult 2,876 tundi tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks („kohtuvaidluse taktika väljatöötamine ja nõustamine enne kohtuistungit“) ning sellele lisaks 1,5 tundi kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks, mis esitati ringkonnakohtule.
15.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt. Esindaja poolne tsiviilasja materjalidega tutvumine ning esindatavaga enne kohtuistungit seisukohtade läbiarutamine saavad olla kohtule kirjalikult esitatavate seisukohtade (nn kohtukõne teeside) koostamise eelduseks, s.o kohtukõne teesid saavad põhineda eelnenud arutelu ja nõustamise tulemustel. Seega on nimetatud toimingud osaliselt kattuvad. Maakohtu määrus on seega ringkonnakohtu arvates ebapiisavalt põhjendatud selles osas, mis puudutab hinnangut kostjal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kolleegium ei nõustu samas määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt piisas vastustaja esindajale ainuüksi 1,5 tunnist nii tsiviilasja materjalidega tutvumiseks kui ka kirjalike kohtukõne teeside koostamiseks. Kohtunikuabi on määruse põhjendustes õigesti märkinud, et kuna KÜ Kangelaste pr 19 esindaja W. Ignatjev asus kostjat esindama alles pärast ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist, mistõttu ei olnud ta tsiviilasja materjalidega ega menetluse käiguga tuttav juba maakohtus toimunud menetluse tulemusena.
16.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud vajalikuks ja põhjendatud õigusabi mahuks tuleb käesolevas asjas lugeda 4 tundi, millest 1,83 tundi lugeda kulunuks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja seisukohtade kooskõlastamisele; 1,5 tundi kirjalike kohtukõne teeside koostamisele ja 0,67 tundi ringkonnakohtu istungil osalemisele. Kolleegium rõhutab seejuures asjaolu, et asja materjalide kohaselt ei esitanud kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtule kostja (apellandi) nimel apellatsioonkaebust, vaid seda tegi kostja seaduslik esindaja ise. Tulenevalt apellatsioonimenetluse eripärast (TsMS § 652) on reeglina apellatsioonimenetluses kõige mahukamaks õigusabitoiminguks apellatsioonkaebuse koostamine. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tegemist ei ole tavalisest keerukama tsiviilvaidlusega, asjas ei ole esitatud suures mahus menetlusdokumente ning asjas toimus üks (maakohtu) istung. Arvestades vajalikku ja põhjendatud õigusabi mahtu 4 tundi on kokkulepitud suuruses tunnitasu 100 eurot puhul KÜ Kangelaste pr 19 poolt apellatsioonimenetluses kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 400 eurot. Sellele
lisandub korteriühistu poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot. Kokku loeb ringkonnakohus KÜ Kangelaste pr 19 vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 719,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Slavetski määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse p 2 ja 2.1 ning teeb vastavas osas uue määruse, millega rahuldab KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Vladimir Slavetskilt kuulub KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 719,55 eurot.
17.V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles maakohus luges tema poolt maakohtus kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (õigusabikuludeks) 399,45 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks (õigusabi mahuks) esimese astme kohtus tuleb lugeda 5 tundi, sh hagiavalduse koostamisele 1,5 tundi, kostja vastuse analüüsimisele ja seisukoha koostamisele 1 tund, kohtuistungiks valmistumisele 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemisele 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja V. Slavetski lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses osutatud õigusabi vajalikkusele ja põhjendatusele andnud õiglase ja põhjendatud hinnangu.
18.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja poolt kulutatud 3 tundi kohtupraktika analüüsile oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest ulatuslikku tuginemist kohtupraktikale. Viitamine ühele-kahele ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendile ei ole niisuguseks asjaoluks, mis annaks aluse nõuda vastaspoolelt hüvitist lepingulisel esindajal kohtupraktikaga tutvumisele kulunud aja eest. Kohtupraktika tundmine kuulub professionaalse lepingulise esindaja igapäevase töö juurde. Kaasabi osutamine menetlusabi taotluse koostamisel ei ole samuti niisuguseks õigusabitoiminguks, mille eest seaduse kohaselt oleks alust nõuda hüvitist vastaspoolelt. Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud osas kohtunikuabi poolt antud hinnangutega õigusabi mahu põhjendatusele. Maakohus on vaidlustatud osas määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Maakohus on oma määruse põhjendustes analüüsinud nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu, ning nendega ka arvestanud. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuli lugeda 399,45 eurot, s.o 5 tunni eest à 79,89 eurot. Seega tuleb V. Slavetski määruskaebus jätta selles osas rahuldamata ja maakohtu määrus (resolutsiooni p-d 1 ja 1.2) muutmata.
19.Kolleegium leiab, et määruskaebusele esitatud vastuses esitatud väited V. Slavetski’le menetlusabi andmise põhjendatuse kohta ei kuulu käesoleva määruskaebuse lahendamise esemesse, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebus Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Ebaõige on KÜ Kangelaste prospekt 19 seisukoht, mille kohaselt tuleneb nn vastumääruskaebuse esitamise õigus TsMS § 659 ja TsMS § 635 koosmõjust. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 635 lg 1 kohaselt on vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebus, mille üks pool esitab vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole nn vastumääruskaebuse esitamine kooskõlas määruskaebuse olemusega. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ja juhib ning korraldab menetlust; samuti võib kohus seaduses sätestatud juhtudel asja lahendada määrusega. Määruskaebus kujutab endast menetlusosalise kaebust kohtumääruse peale, s.o üldjuhul kaebust kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Seega ei ole määruskaebuse esitamine seostatav mitte teise menetlusosalise tegevusega, vaid eelkõige kohtu tegevusega, ning sellega eristub määruskaebus oma olemuselt apellatsioonkaebusest.
22.Seega puudus KÜ-l Kangelaste prospekt 19 alus esitada maakohtu määrusele nn vastumääruskaebust 14 päeva jooksul alates temale V. Slavetski määruskaebuse kättetoimetamisest, vaid tal oli õigus soovi korral esitada maakohtu määrusele iseseisev määruskaebus edasikaebetähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva menetlusosalisele vaidlustatava kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtumäärus KÜ Kangelaste prospekt 19 lepingulisele esindajale W. Ignatjevile e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 18. jaanuaril 2013.a ning sellest ajast hakkas kulgema ka määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. KÜ Kangelaste prospekt 19 on esitanud oma vastumääruskaebusena pealkirjastatud määruskaebuse Viru Maakohtu 17.01.2013.a määrusele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta 19. märtsil 2013.a. Seega on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades. TsMS § 66 kohaselt ei ole menetlusosalisel õigust menetlustähtaja möödalaskmise korral menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna KÜ Kangelaste prospekt 19 esitas määruskaebuse seaduses sätestatud menetlustähtaega rikkudes ega viidanud mõjuvatele põhjustele tähtaja möödalaskmiseks, võttis maakohus ebaõigesti määruskaebuse menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
23.Asja materjalidest nähtuvalt tasus KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 25 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt kuulub riigilõiv menetlusosalisele tagastamisele, kui tema esitatud avaldus, sh määruskaebus, jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
24.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.