Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-11165
Tsiviilasi
EHosaühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: EHosaühing (registrikood XXX,
võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige RM, XXX ajutine pankrotihaldur Aivar Verro (Kraavi & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-13-11165
08.03.2013 esitas EHOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. EHOÜ kinnitab, et ta on maksejõuetu, ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ning palub kuulutada välja pankrot. 08.04.2013 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 09.04.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 12.04.2013 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.04.2013. Seisuga 10.06.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
EHOÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 07.09.2005. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku juhatuse liikmeks on RM (pankrotis), kelle füüsilise isiku pankrot on välja kuulutatud 25.06.2010. Võlgnik tegeles puittoodete (eelkõige ehitusdetailide) tootmise ja paigaldusega. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks nõudis ajutine haldur võlgniku esindajalt, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade kohta, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste, õiguste, nõuete ja majandustegevuse kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuivõrd võlgnikul on vara 4.57 eurot ning kohustusi on vähemalt 186 315 eurot ning ettevõtte
2-13-11165 majandustegevust enam ei toimu. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur märgib aruandes, et nõustub püsiva maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku arvamusega. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks peatöövõtjate poolsed viivitused Tallinna Ülikooli objektil 2012.a. suvel-sügisel, mistõttu oli võlgnik sunnitud töö tagamiseks leidma mitmeid asendusobjekte, kus aga tekkisid omakorda võlgnikul probleemid kvaliteedi ning tähtaegadest kinnipidamisega. Eelpooltoodu tõttu öeldi üles töövõtulepingud kahel objektil ning rakendati sanktsioone. Lisaks ütles üürileandja ootamatult üles võlgniku tootmishoone pikaajalise rendilepingu ning võlgnik oli sunnitud kolima ning tegema kulutusi uue tootmispinna remondile. Maksejõuetuse saabumise aja osas leiab haldur, et võlgnik tegutses maksejõuetuna juba 2012. aastal. Võlgniku esitatud 2012.a. bilansi kohaselt on 01.01.2012 seisuga võlgniku omakapital vaid 1 732 eurot, kusjuures peamiseks aktivaks olid ostjatelt laekumata arved summas 74 889 eurot, millest 28 400 eurot kandis võlgnik 2013.a. alguses maha kui ebatõenäoliselt laekuvad või alusetud. Eeltoodu tõttu leiab haldur, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses Ajutise halduri aruande esitamise seisuga ei ole ajutine haldur selgelt tagasivõidetavaid tehinguid tuvastanud. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku esitatud kassaraamatust nähtub arusaamatuid kandeid ning ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse dokumendiga. Seetõttu ei välista ajutine haldur, et võlgniku kassajääk on oluliselt näidatust suurem. Ajutisel halduril on alust arvata, et võlgnikul võib olla kassajäägist tulenev nõue juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur märgib aruandes, et olemasolevatel andmetel ei ole võimalik sedastada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 862.50 eurot (millele lisandub käibemaks 172.50 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 50 eurot ning mõista need välja Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb, alljärgnevalt: 397 eurot riigi vahenditest ja 688 eurot EHOÜ-lt. Tööaruande kohaselt on Aivar Verro kulutanud ajutise halduri ülesannete täitmiseks 11,5 tundi (tunnitasuga 75 eurot), s.h pankrotiavaldusega tutvumine ja teabenõude koostamine võlgnikule, kohtumine võlgniku esindajaga, varade tuvastamine registritest, kohtuistungiks valmistumine ja osalemine kohtuistungil, dokumentide ja info analüüs, aruande koostamine, andmete kogumine ja materjalide ettevalmistamine Töötukassasse pöördumiseks. Ajutise halduri kantud kulud summas 50 eurot moodustuvad järgnevast: Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamine krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning ARK-le, postikulud, telefon, koopiad, tasulised päringud elektroonilistest registritest.
2-13-11165
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on EHosaühingul varasid 4.57 eurot ning kohustusi on vähemalt 186 315 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole selgelt tagasivõidetavaid tehinguid tuvastatud. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku esitatud kassaraamatust nähtub arusaamatuid kandeid ning ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse dokumendiga. Seetõttu ei välista ajutine haldur, et võlgniku kassajääk on oluliselt näidatust suurem. Ajutisel halduril on alust arvata, et võlgnikul võib olla kassajäägist tulenev nõue juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur märgib aruandes, et olemasolevatel andmetel ei ole võimalik sedastada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad.
2-13-11165
Kohus on kontrollinud, et EHosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et EHosaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 862.50 eurot (millele lisandub käibemaks 172.50 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 50 eurot ning mõista need välja Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb, alljärgnevalt: 397 eurot riigi vahenditest ja 688 eurot EHOÜ-lt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 862.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 172.50 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 50 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 08.04.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku EHosaühingu kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et EHosaühing dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige RM (isikukood XXX ).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.