2-13-17002
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
07. juuni 2013. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-17002
Tsiviilasi
B OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik: B OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige EV(IK XXX; elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (IK 37708280298 Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ asukoht Estonia pst 1 10143 Tallinn tel
e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2013. a.
Resolutsioon
Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 16.04.2013.a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul põhivara puudub, firmal on laovarud, kasutatud riided ca 1,5 tonni, lisaks kolme kaupluse sisustus. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 15 246.13 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 22.04.2013.a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 19 000 eurot, vara (laojääk) ca 1 300 euro väärtuses. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga või pankrotikuritegu vaid muu asjaolu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgnik on tegevuse alustamisest alates olnud makseraskustes, kuid lõpliku maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib pidada 2011. a lõppu, kui poed suleti ja tegevus lõpetati. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2011. aasta lõpus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 16.04.2013. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult.
Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur ei ole vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. 2(4)
Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot ja kulutuste hüvitiseks 65 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Oliver Ennoki kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku vara moodustavad peamises osas laovaru kasutatud riiete näol, poe sisustus ja valgusreklaam, seega kuulub riigi arvelt Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EV. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.