pankrotihaldur Urmas Ustav kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Andrus Kattel ja vandeadvokaat Carri Ginter
RESOLUTSIOON
Jätta XXX pankrotihaldur Urmas Ustav’i hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e vastu 16 669,17 euro, intressi 516,74 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.06.2013.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXX pankrotihaldur Urmas Ustav (hageja) esitas 01.02.2013 maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e (kostja) vastu. Nõude täpsustuse kohaselt nõuab hageja kostjalt õigusliku aluseta saadu 16 669,17 euro tagastamist, perioodi 02.02.2010 kuni 31.01.2013 eest intressi 516,74 euro ja alates 01.02.2013 lisanduva viivise väljamõistmist. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 01.09.2009 on sissenõudja XXX avalduse alusel algatatud kohtutäitur Elin Vilippus’e (kostja) poolt täitemenetlus täiteasjas nr 022/2009/5944 XXX (edaspidi võlgnik) suhtes (tl 15); • Kostja tegi 01.09.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega on võlgnikult välja mõistetud kohtutäituri tasu summas 260 815,89 krooni, e 16 669,17 eurot (tl 16); • 26.01.2010 toimus võlgnikule kuuluva kinnistu XXX, kinnistusregistri registriosa nr XXX, enampakkumine; • Harju Maakohtu 01.11.2011 määrusega on välja kuulutatud XXX pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Urmas Ustav (tsiviilasi nr 2-11-3413, tl 9-13);
4.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja hinnangul toimus enampakkumisel kinnistu võõrandamine võltsitud enampakkumise akti alusel. Hageja heidab kostjale ette enampakkumise läbiviimisel täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimuste rikkumist, mille tagajärjel oleks kohtutäitur pidanud enampakkumise nurjunuks kuulutama. Hageja on seisukohal, et hagejal on kostja vastu alusetu rikastumise nõue, sest kostjal puudub õigus
kohtutäituri tasule olukorras, kus kohtutäitur ei järgi seaduses sätestatud nõudeid ning võltsib dokumente, mis on aluseks kinnisasjade omandi üleminekul. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et puudub alus kohtutäituri tasu tagastamiseks, kostja ei ole enampakkumise tingimusi rikkunud, selle käiku varjanud ega enampakkumise akti võltsinud. Kostja leiab, et võlgnik on oma õiguste maksmapaneku minetanud.
5.Tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja nõuab tagasi kohtutäiturile tasutud tasu, sest kohtutäituril puudub õiguslik alus selle saamiseks (kohustust ei ole olemas). Hageja toob asjaoludena välja, et täiteasjas on koostatud kaks enampakkumise akti ühe ja sama vara suhtes, mis mõlemad kannavad kuupäeva 26.01.2010 (edaspidi enampakkumise akt 1, tl 17-22; enampakkumise akt 2, tl 36-41). Ühes enampakkumise aktis on märgitud ostuhinnaks 8 605 630 krooni ja teises 8 597 050 krooni, erinevad on enampakkumise võitja, tagatisraha maksmise asjaolud, enampakkumisel osalevate isikute ja ostuhinna tasumise andmed. Hageja on välja toonud mitmed väidetavad kostjapoolsed ametikohustuste rikkumised enampakkumise läbiviimisel, kuid hageja ei ole sidunud oma nõuet nendest rikkumistest tuleneva võimaliku kahjuga (kohtutäituri seadus (KTS) § 9 lg 1, kohaldatavas redaktsioonis). Hageja on kohtule kinnitanud, et esitatud asjaoludel ei nõua hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist ega kohtutäiturilt kahju hüvitamist (07.05.2013 menetlusdokument, tl 153, protokoll, tl 183). Hageja leiab, et kostja on saanud alusetult tasu (protokoll, tl 184). Seega ei ole hageja tuginenud kahju tekkimisele, ehk negatiivsele diferentsile võlgniku majanduslikus sfääris. Eeltoodust tulenevalt on nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg
1.VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega peab hageja nõude eeldusena tuvastama, kas kostjal on õigus saada põhitasu. Õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõude esitamise. Kostja ei esita alusetu rikastumise nõude osas aegumise vastuväidet (TsÜS § 143, protokoll, tl 183). Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt kirjalikult aegumise kohta esitatud väited, kuna need ei ole asjakohased (tl 92-93, 126, kohtu selgitus, tl 156-159).
6.Kohtutäituril on õigus ametitoimingu eest saada tasu ning toimingu tegemise ajal kehtinud KTS § 23 lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 222 lg 1 (vastavas redaktsioonis) järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad asjaolud, millest tulenevalt ei ole kostjal õigus vastavalt 01.09.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele tasu saada. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri tasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-09, p 11). Puudub vaidlus, et kinnisasja müügist saadud tulemiga rahuldati kõik sissenõudjate nõuded.
7.Hageja heidab kostjale ette enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist. Kohus märgib, et enampakkumise vaidlustamiseks on kohane õiguskaitsevahend enampakkumise kehtetuks
tunnistamise hagi esitamine, mille tagajärjel saab menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 1, lg 2 p 4). Esitatud asjaoludel on võlgnik vaidlusaluses täitemenetluses vaidlustanud täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning tema kaebus on jäetud rahuldamata (21.12.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-0954130, tl 143-147). Kohtupraktikas on jaatatud võimalust kahjunõuete esitamiseks enampakkumise kehtetuks tunnistamist hagemata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-153-02, p 13). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka käesoleva alusetu rikastumise nõude lahendamisel.
8.Nõude alusena tugineb hageja enampakkumise tingimuste rikkumisele ning asjaolule, et enampakkumine on lõpuni viidud võltsitud akti alusel, kuigi esines alus enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks (TMS § 99). Võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale ega esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 217, § 223). Hageja leiab, et enampakkumise tingimuste rikkumistest tulenevalt ei ole kohtutäituril õigust tasu saada. Sisuliselt annab hageja hinnangu täitetoimingute kvaliteedile, leides, et ebaseadluslikult läbi viidud täitemenetluse eest ei ole kohtutäituril õigust põhitasu saada. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Iseenesest on võimalik KTS § 23 lg 2 ja 3 (kohaldatavas redaktsioonis) tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid seadusest ei tulene võimalust hinnata põhitasu nõudmise õigust hageja poolt väljatoodud asjaoludel.
9.Järgmisena hindab kohus enampakkumise akti 2 võltsituse väidet, et tuvastada, kas see võib välistada kohtutäituri tasu saamise õigusliku aluse. Kostja leiab, et enampakkumise akt 2 ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna see ei muuda asjaolu, et enampakkumine on läbi viidud ning kohtutäituri tasu otsus on kehtiv. Puudub vaidlus, et koostatud on kaks dokumenti pealkirjadega enampakkumise akt, kuid need sisaldavad erinevaid andmeid. Kostja selgituste kohaselt on enampakkumise akti 1 näol tegemist kokkuleppega, mis sõlmiti enampakkumisel 26.01.2010 (tl 17-22). Selle käigus selgitati osalistele õigusi ja kohustusi (tl 23-24, 34-35). Kuna selles tehti ka pakkumine ning kohtutäituril oli kahtlusi ostuhinna laekumise kohta, siis kohtutäitur koostas 26.01.2010 kuupäevaga enampakkumise akti 02.02.2010, so pärast ostuhinna tasumist (protokoll, tl 183). Seega on kostja selgituste kohaselt enampakkumise aktina käsitletav enampakkumise akt 2, mis kajastab 26.01.2010 toimunud enampakkumise käiku ja sisaldab õigeid andmeid (tl 3641, originaal tl 181).
10.Kohtu hinnangul tuleb hageja dokumendi võltsituse väidet hinnata TsMS § 277 lg 1 alusel. TsMS § 277 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi kui dokumendi ehtusus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. TMS § 96 lg 1 järgi enampakkumise kohta koostab kohtutäitur akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad. Selles peab olema märgitud: müüdava asja andmed, ostja nimi, isikuvõi registrikood, parima pakkumise hind ning tasumise viis ja tähtaeg, asja üleandmise tingimused (TMS § 96 lg 2 p 1-4). Seega tuleb nõustuda kostja väitega, et enampakkumise akti 2 tuleb käsitada 26.01.2010 toimunud enampakkumise kohta koostatud aktina. Samuti on selle alusel enampakkumise õiguslikud tagajärjed saabunud (TMS § 98 lg 1, tl 46-55).
Iseenesest võib nõustuda hageja väitega, et sellisel viisil täitemenetluse läbiviimine ei vasta täitemenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, kuid sellised rikkumised (sh enampakkumise akti tagantjärele koostamine) ei välista enampakkumise õiguslikke tagajärgi ega asjaolu, et nõuded on täitemenetluses rahuldatud (TMS § 105). Kohus leiab, et kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel sundtäitmise käigus võlgniku rahalised nõuded täideti ja kohtutäituri tasu muutus sissenõutavaks nõuete rahuldamisest 02.02.2010 (tl 42). Käesoleval juhul ei kohaldu KTS § 23 lg 3 (kohaldatavas redaktsioonis) sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõte, millele tuginedes saaks väita, et kohtutäituril ei olnud enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiste tõttu õigust saada põhitasu, või et see põhitasu tulnuks vähendada nullini. Kui kohtutäitur viis täitemenetlust läbi ebaseaduslikult ja tekitas sellega täitemenetluse osalisele kahju, saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist (vt otsuse p 5). Kohus märgib, et hageja 07.05.2013 menetlusdokumendis sisalduvad väited (enampakkumise aktil 2 manukate allkirjade puudumine, enampakkumise aktide sisu erinevus, enampakkumisel osalejad, ostuhinna tasumine) ei ole seotud esitatud nõudega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et enampakkumise tingimuste rikkumine ei kõrvalda kohtutäituri õigust saada 01.09.2009 otsuse alusel tasu.
11.TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik on 14.01.2013 pankrotihaldurile kirjalikult selgitanud, et ta sai enampakkumise aktina kätte 26.01.2010 enampakkumisel koostatud akti (enampakkumise akt 1, tl 56-58). Kohtu hinnangul on tõendatud, et võlgnik sai enampakkumise akti 2 ja tulemi jaotamise andmed kätte 02.02.2010 (tl 130-131, 137-138, 139). Võlgnik on 02.02.2010 kinnitanud, et ta on tulemi jaotamisega nõus ja vastavalt sellele lubab ülekanded teha (tl 139, andmed tl 43-44). Seega oli võlgnik teadlik täitetoimingust ning tal oli toimingute vaidlustamise võimalus. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kolmandast lausest osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina. Seega saavad pankrotihalduril käesolevas asjas olla samas ulatuses õigused kui võlgnikul. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt 01.09.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele ning hageja esitatud asjaolud ei anna alust tasu tagasinõudmiseks. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause). TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava
summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.