Hageja XXX(registrikood XXX asukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Kalev Rattus (e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XX) seaduslik esindaja XXX(e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XXXhagi OÜ XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXXvõlgnevus 193,55 (ükssada üheksakümmend kolm eurot ja 55 senti) eurot XXXkasuks. Menetluskulude jaotus
3.Mõista menetluskulud 70% ulatuses välja OÜ-lt XXX XXXkasuks ning 30% ulatuses jätta XXXenda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga.
2-12-41731 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XXXesitas kohtule avalduse OÜ XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses 320,83 euro saamiseks (tl 2-4). 05.02.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 12).
2.08.02.2013 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (tl 16-17).
3.25.02.2013 esitas XXXkohtule hagi OÜ XXXvastu võla saamiseks (tl 21-28), mis võeti 28.02.2013 määrusega menetlusse (tl 57-59). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 275,83 eurot ning menetluskulud (tl 21-28). Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 127 lg 3. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 106,35 eurot. Kostja märgib, et on arve nr 1062 hagejale tasunud. Hageja on ühepoolselt muutnud poolte vahel sõlmitud muusikaesitamislepingut nr HA-R112. Hageja ei ole esitanud kostjale korrektseid arveid, milliseid kostja oleks saanud tasuda. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
2-12-41731 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 7 kohaselt muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita on teosed, millele tekib autoriõigus. AutÕS § 131 lg-s 2 on sätestatud, et teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teoses avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. AutÕS § 77 lg 2 kohaselt võivad kollektiivse esindamise organisatsioonid vastava lepingu alusel või seaduses sätestatud juhtudel esindada ka oma liikmeks mitteolevaid autoreid ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omajaid. AutÕS § 77 lg 4 järgi on autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma volituseta.
11.Puudub vaidlus selles, et hageja on kollektiivse esindamise organisatsioon AutÕS § 76 mõttes, kellel on oma põhikirja (kättesaadav internetis veebilehelt XXX) ja AutÕS § 77 lg-te 1, 2 ja 5 alusel õigus teostada ja kaitsta oma liikmete ning kokkulepete alusel ka teiste autorite ja autoriõiguse omajate varalisi ja isiklikke õigusi. Lisaks on hagejal kollektiivse esindamise organisatsioonina teatud juhtudel õigus esindada ka autoreid ja autoriõiguse omajaid, kes ei ole tema liikmed ega sõlminud temaga lepingut. Hagejat kui kollektiivse esindamise organisatsiooni on tunnistanud Eesti Vabariik, mida mh kinnitab kultuuriministeeriumi hallatav veebileht XXX. Lisaks on hageja esindusõigust tunnustatud kohtupraktikas (nt tsiviilasjad nr 2-11-1759, 2-09-26423 ja 2-12-24099). Puudub vaidlus ka selles, et hageja ja kostja sõlmisid 03.06.2000 muusikaesitamislepingu nr HA-R112 (edaspidi leping), millega hageja andis kostjale õiguse hageja repertuaaris olevate Eesti Vabariigi autoriõigusega kaitstud tekstiga ja tekstita muusikateoste avalikuks esitamiseks kostja poolt hallatavas toitlustus- ja majutusettevõttes XXX(tl 37-38). Lepingu punkti 4 kohaselt maksab kostja temale antud lihtlitsentsi eest hagejale litsentsitasu vastavalt lepingule lisatud tasumääradele (tl 38). Hageja poolt rakendatavad litsentsitasu määrad muusikateoste esitamise eest restoranis, baaris, hotellis vms. toitlustus- või majutusettevõttes (tl 39-40) on kättesaadavad hageja kodulehel XXX. Vastavalt lepingu punktile 5 kohustus kostja maksma litsentsitasu kvartalite kaupa, kandes selle hageja poolt esitatud arve alusel hageja pangakontole hiljemalt kvartalile järgneva 20. kuupäevaks (tl 38). Hageja esitas kostjale muusikateoste esitamise eest XXXpubis ja hotellitubades arved nr 1062, nr E121708, nr E122615, E120649 kokku summas 275,84 eurot (tl 29-32). Arvetelt nähtub, et muusikateoste esitamise eest XXXpubis on esitatud arveid kokku summas 193,55 eurot ning muusikateoste esitamise eest hotellitubades kokku summas 74,52 eurot. Kostja on tunnistanud hagi osas, milles nõutakse autoritasu pubis muusikateoste esitamise eest ning märkinud, et on arve nr 1062 tasunud. Samas ei ole kostja oma väidet arve nr 1062 tasumise osas millegagi tõendanud. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud 193,55 euro ulatuses, so XXXpubis muusikateoste esitamise eest nõutud autori- ja vahendustasu osas. Asjaolu, kas hageja oleks pidanud arveid kostja palvel parandama ning eemaldama arvetest hotellitubade autoritasu puudutava osa, ei oma käesoleval juhul enam tähendust.
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma arved nr E121708, nr E122615 ja E120649 ka osas, mis puudutavad XXXhotellitubades muusikateoste esitamise eest nõutavat autori3
2-12-41731 ja vahendustasu kokku summas 74,52 eurot. Nimetatud arved on esitatud perioodi 2012.a I kvartal kuni 2012.a III kvartal, s.o perioodi 01.01.2012-30.09.2012 eest (tl 29-32). Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hotelli tubade arvu juures märge “–„ ning märge “–„ on ka lahtri ees, milles määratakse kindlaks tubade arv, millistes pakutakse üleriigilisi, kohalikke ja maaleviga raadio- või TV-programme. Märge “–„ tähendab teatavasti millegi puudumist. Hageja on tunnistanud, et tegi ühepoolselt lepingusse Majandustegevuse registri andmete ja kostja kodulehel oleva informatsiooni põhjal märke, et üleriigilisi, kohalikke ja maaleviga raadio- või TV-programme pakutakse 9 toas ja väljastas alates 2012.a arved, kus oli märgitud litsentsitasu nii XXXpubis kui ka tubades muusikateoste esitamise eest (tl 86). Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping hõlmas vaid muusika esitamist XXXpubis ning hagejal oli õigus esitada arveid ja kostjal oli kohustust arveid tasuda ainult lepingus toodud teenuste eest. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et kuivõrd lepingut ei ole käesoleval juhul muudetud poolte kokkuleppel, ei ole see pooltele muudetud osas siduv ning kostjale ei saanud tekkida kohustust tasuda autoritasu muu kui XXXpubis mängitava mehaanilise taustmuusika eest. Hageja on küll esitanud kohtule Majandusregistri väljavõtte, millelt nähtub, et kostja majutusruumide arv on 9 (tl 88) ning väljavõtte kostja kodulehest, mille kohaselt pakutakse majutusteenust 7 hotellitoas koos TV-ga (tl 90), kuid viimati nimetatud väljavõtted ei tõenda seda, et kostja 9 hotellitoas olid telerid ka perioodil 01.01.2012-30.09.2012, mille eest hageja kostjale arved väljastas. Väljavõte kostja kodulehest kannab kuupäeva 13.12.2012, mistõttu ei saa järeldada, et hotellitubades oli televisiooniteenus ka varasemalt. Samuti ei saa asjaolust, et Majandusregistri andmetel pakkus kostja majutusteenust 9 hotellitoas, teha järeldust, et nimetatud tubades olid olemas ka telerid. Asjassepuutumatud on hageja tõendid selle kohta, et ööl vastu 17.02.2013 ööbis XXX töötaja XXXhotellitoas, milles oli teler (tl 91-92), kuna nimetatud tõendid ei tõenda, et kostja hotellitubades olid telerid arvete nr E121708, nr E122615 ja E120649 esitamise perioodil. Seega, kuna hageja muutis lepingut ühepoolselt ning on tõendamata kas üldse ja mitmes kostja hotellitoas olid telerid perioodil 01.01.2012-30.09.2012, ei ole hageja nõue hotellitubades muusikateoste esitamise eest nõutud autori- ja vahendustasu osas põhjendatud ning hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest on õige hageja väide, et asjaolu, kas XXXtoad, mida kostja üürib välja külastajatele, kuuluvad kostjale endale või kolmandatele isikutele, ei oma autoritasu nõudmise osas tähtsust.
13.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 193,55 eurot. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.