2-13-14200/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.M. Stanko esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013 määruse tühistamist ja hagiavalduse Tartu Maakohtu menetlusse võtmist kõikide esitatud nõuete rahuldamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vandeadvokaadi vanemabi pädev kaitsma klienti Riigikohtus ja tulenevalt advokatuuriseaduse § 42 lg-s 2; § 44 lg-s 5, RÕS § 19 lg-s 2, KrMS § 45 lg-s 5 ja § 46 lg-s 1 sätestatust pidi kaitsja taanduma. Kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale (RÕS § 19 lg 1). Kaitsja seda ei teinud. Kaitsja pädevuse puudumise tõttu Riigikohtus jäi kriminaalasjas lõplik resultaat saavutamata; 2) heideti hageja kaitsja advokatuurist välja 30.10.2012, seega enne Riigikohtu poolt kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumist 14.12.2012, kuid hagejale sellest ei teatatud ja uut kaitsjat tulenevalt KrMS § 45 lg 5; § 47 lg 2 ja RÕS § 19 lg 3 nõuetest ei määratud. Hagejal oli vaja vaidlustada seoses Tartu Maakohtu 23.01.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 tehtud kohtutäituri tasu otsust. Hageja püüdis kaitsjaga ühendust võtta, kuid see ebaõnnestus. Hiljem selgus, et kaitsja puudus. Seetõttu kohtutäituri otsus jõustus, lisades hagejale põhjendamatuid kulutusi ja tekitades moraalset kahju. Kuna hageja on vangistuses, ei olnud tal muud võimalust esitada kohtutäiturile kaebust, kui läbi kaitsja. Kaitsja puudumise tõttu jäi täitmata KrMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaitsja kohustus anda muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Kuna advokaadi osavõtt oli KrMS § 45 lg 2 p 5 järgi kohustuslik, pidi advokatuuri juhatus nimetama viivitamatult uue riigi õigusabi osutava advokaadi; 3) ei ole Riigikohus edastanud hagejale määrust selle kohta, et kassatsioon jäi menetlusse võtmata KrMS § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu. Maakohtu seisukoht on vastuolus KrMS § 349 lg-ga 4, kus on sätestatud, et kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi. Maakohtu selgitus, et advokatuuri liikmeid nimetatakse advokaatideks, ei anna vandeadvokaadi vanemabile õigust kaitsta kliente Riigikohtus. Hageja leiab, et kassatsiooni ei võetud menetlusse kaitsja pädevuse puudumise tõttu Riigikohtus; 4) ei ole maakohus märkinud vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjust hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude p 2 alusel; 5) märgib kohus määruse resolutsioonis, et jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Hageja esitas ainult riigilõivu maksmisest vabastamise taotluse.

5.Asja materjalidest nähtuvalt osutas M. Stankole riigi õigusabi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus OÜ Sikuti Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanemabi P. Toom (määratud kaitsja). Seega advokaadi väidetav õigusvastane tegevus saab tuleneda lepingu rikkumisest. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada advokaadipoolset lepingu rikkumist (kahju hüvitamise nõude eeldus) ning kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki (kahju väljamõistmist kostjalt) saavutada, siis on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist ka põhjendanud. Vastavalt KrMS § 42 lg-le 2 kriminaalmenetluses on kaitsja advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja). KrMS § 45 lg-s 5 sätestatu kohaselt määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seega tuleneb eelmärgitud kriminaalmenetluse seadustiku sätetest, et määratud kaitsjaks on advokaat (sh ka advokaadi vanemabi) ning tal on pädevus muu hulgas kassatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Määruskaebuse esitaja viide AdvS § 42 lg-le 2 ei ole asjakohane, kuna selle sätte kohaselt vandeadvokaadi abi ei ole pädev kaitsma klienti Riigikohtus ning seda üksnes siis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 344 lg 3 p 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsjal ning ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et vandeadvokaadi vanemabil P. Toomil (määruskaebuse esitaja määratud kaitsja) kassatsiooni esitamise õigus puudus. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et tsiviilmenetluses on esindusõiguse regulatsioon võrreldes kriminaalmenetlusega erinev ning vastavalt TsMS § 218 lg-le 3 võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Eeltoodu alusel on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsusele ei võetud menetlusse mitte seetõttu, et advokaat P. Toomil puudus pädevus kassatsioonkaebuse esitamiseks. Seega ei saanud ka hageja märgitud asjaolu (advokaadil pädevuse puudumine) tähendada seda, et advokaat suhtus oma kohustustesse hoolimatult ning põhjustas sellega hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Kohtuinfosüsteemi andmetel esitas hageja määratud kaitsja P. Toom kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsusele 05.10.2012. Seega asjaolul, et advokaat P. Toom heideti advokatuurist välja 30.10.2012, ei saanud olla tähendust tema poolt esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustamisel ei ole tähendust ka sellel, kas hagejale saadeti Riigikohtust kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus või mitte. RÕS § 4 lg 3 p 2 kohaselt oli advokaat P. Toom kohustatud esindama hagejat kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Sellest tulenevalt on ekslik hagiavalduses väljendatud seisukoht, et määratud kaitse kriminaalmenetluses hõlmab ka kohustust vaidlustada kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimisakti ning arestimisakti mittevaidlustamisega rikkus advokaat õigusabi andmise kohustust. Kaitsja õigused ja kohustused on ette nähtud KrMS §-s 47 ning määruskaebuses viidatud KrMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustus anda