2-13-15332/4 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 04.06.2013 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostjad võivad 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxx-x xxxxx S. K. , S. K. K. V. , kusjuures igaühele neist kuulub 1/3 mõttelist osa. Hageja osutab kortermajale Nurme 6 haldus- ja hooldusteenust vastavalt 03.03.2011 lepingule korteriomandite valitsemiseks korteriomandite seaduse alusel. Kostjatele on esitatud igakuiselt arved tarbitud kommunaalteenuste eest ja halduskulu kohta. Kostjad pole arveid vaidlustanud. Alates augustist 2011 tekkis kommunaalmaksete võlgnevus. Hageja on korduvalt üritanud kostjate esindaja I. K. leida tekkinud võlgnevusele lahendust, kuid võlgnevus on ainult suurenenud. 2013 märtsiks on võlgnevus koos viivisega 704,08 eurot. Kuna kostjad ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 704,08 euro väljamõistmist ( sh 609,50 eurot on kommunaalteenuste võlgnevus ja 94,58 eurot viivis). Hageja palub panna kommunaalmaksete võlgnevuse tasumise kohustuse alaealiste kostjate seaduslikule esindajale I. K. , sest ebaõiglane on võlga nõuda alaealistelt lastelt. Kostjate vastuväited

2-13-15332 Kostjatele on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 11.04.2013. Postisaadetise väljastusteadetest ( tl 17,18) nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja S. K. , kes on teiste kostjate täisealine vend. TsMS § 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel on hagi kätte toimetatud kostjale I ning TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjatele II ja III. Kostjad ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks käesolevas otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kehtivad redaktsioonis kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõue kostjatelt kommunaalteenuste võla ja viivise kokku 704,08 euro väljamõistmiseks on kooskõlas KOS §-ga 13 lg 1 ja VÕS §-ga 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning §-ga 113 lg 1. Ent erinevalt hagejalt kohus leiab, et kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid osavõlgnikud. Kuna xxxxxxxxxxxxxx-xx korteriomand on kostjate kaasomandis, vastutab iga kostja KOS §-st 13 lg 1 tulenevalt kaasomandil lasuvate kohustuste eest mitte täielikult, vaid üksnes vastavalt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Sama tuleneb AÕS §-st 75 lg 1, 3 (5)

2-13-15332 mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega tuleb igalt kostjalt välja mõista tema kaasomandi suurusele ( so 1/3) vastav osa võlgnevusest ja viivisest. KOS § 13 lg 1, VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 alusel mõistab kohus hageja kasuks ajavahemikul august 2011 kuni märts 2013 tekkinud kommunaalteenuste võla ja viivise katteks välja S. K. 234,70 eurot ( sh kommunaalteenuste võlg 203,17 eurot ja viivis 31,53 eurot), S. K. 234,69 eurot ( sh kommunaalteenuste võlg 203,17 eurot ja viivis 31,52 eurot) ja K. V. 234,69 eurot ( sh kommunaalteenuste võlg 203,16 eurot ja viivis 31,53 eurot). Seoses hageja taotlusega panna võla tasumise kohustus kostjate ema I. K. kanda märgib kohus järgmist. PkS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. PkS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses ettenähtud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Seega alaealisi kostjaid saab ja peabki laste varasse puutuvas asjaajamises esindama nende seaduslik esindaja. Kuid eeltoodust ei tulene, et hageja nõuet saaks pöörata I. K. enda vastu. PkS §–dest 96 ja 97 tulenevalt I. K. kostjate emana peab andma ülalpidamist oma alaealistele lastele ja ka täisealiseks saamisel õpinguid jätkavale täisealisele lapsele kuni viimase õpingute jätkamiseni. Kuid ka ülalpidamise andmise kohustuse olemasolust ei tulene, et hageja nõuet saaks pöörata I. K. enda vastu. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või-kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades.

2-13-15332 Hageja on 29.04.2013 esitanud menetluskulude nimekirja ( tl 24), mille kohaselt tema menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ning hagi koostamise eest tasutud 70 eurot. Ühtlasi on hageja esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid ( tl 25-27). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt üheks kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel 05.04.2013 on hageja tasunud 125 eurot riigilõivu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Käesolev hagi on esitatud muul viisil kui veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, mistõttu hageja on tasunud riigilõivu täismääras so 125 eurot. TsMS §-st 162 lg 5 tulenevalt saab kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu soodusmääras so 100 eurot. Ülejäänud osas so 25 eurot tuleb riigilõiv jätta hageja enda kanda. Hageja on nõudnud kostjatelt ka hagi koostamisel tasutud 70 euro hüvitamist. HPK Consult OÜ arve nr 01/03/2013 ( tl 26) tõendab, et hageja peab muuhulgas tasuma 70 eurot xxxxxxx-x asjas hagiavalduse koostamise eest. Maksekorraldusest ( tl 25) nähtuvalt on hageja selle arve tasunud. Kohtu hinnangul on hageja poolt tasutu näol tegemist sisuliselt õigusabi kuluga, mis kuuluks hüvitamisele lepingulise esindaja kulusid reguleerivate sätete alusel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal lepingulist esindajat pole menetluses olnud. Seetõttu ei saa kohtu arvates hageja kantud kulu hagiavalduse koostamise eest kostjatelt välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg