Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
03.juuni 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi T. P. vastu põhivõla 936,13 €, viivise 747,03 € ja edasise viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2024,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki tn 24, Tallinn 12915); Hageja volitatud esindaja [email protected])
Erik
Salur
(e-post
Kostja: T. P. (. Kohtuistung
21.05.2013
Istungil osalesid
E. Salur ja T. P.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T. P. Eesti Energia AS-i kasuks 1160,44 € (üks tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja 44 senti, millest põhivõlg 936,13 € ja seisuga 03.06.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 224,31 €).
3.Välja mõista T. P. Eesti Energia AS-i kasuks viivis tasumata põhinõudest (otsuse tegemise seisuga põhinõude jääk 936,13 €) alates 04.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; otsuse tegemise seisuga viivisemäär 8,75% aastas ehk 0,024% päevas).
5.Välja mõista T. P. Eesti Energia AS kasuks menetluskulu katteks 330 € (kolmsada kolmkümmend eurot, millest 150 € riigilõivu ja 180 € ekspertiisikulu katteks). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
2-12-35705 TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
07.09.2012 Eesti Energia AS esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. P. võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja T. P. vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 21004977 tarbimiskohal P., P. vald, S. küla, H. talu võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Tarbimiskohas 19.03.2010 elektriarvesti vahetamise käigus avastati, et mõõteseadme plommid on rikutud, mille kohta koostati akt 082689. Avastatud olukord vastas elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud elektrienergia- ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tunnustele. Hageja arvutas majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kehtestatud korra alusel ebaseaduslikult tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia mahu ning esitas selle eest tasumiseks kostjale 18.06.2010 arve nr 52875215 summas 14 647,20 krooni ehk 936,13 €. Arve tasumise tähtaeg oli 02.07.2010, kostja arvet tasunud ei ole. Seetõttu hageja arvestas tasumata summalt viivist Tüüptingimuste punktis 9.9 ettenähtud määras 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestuste kohaselt muutunud viivis sissenõutavaks 798 päeva eest summa 747,03 €. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning samuti välja mõista kostjalt viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni protsendina põhivõlast lepingu tüüptingimustes sätestatud määras 0,1% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja 30.10.2012 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kinnitas, et 19.03.2010 teostasid hageja töötajad kostja suvekodus arvesti vahetust. Arvesti vahetamise käigus teatas üks hageja töötajatest, et arvesti on rikutud. Teine töötaja ega kostja ise arvestivaatlusel mingit silmnähtavat arvesti rikkumist ei tuvastanud. Kuna esimene töötaja jäi oma arvamuse juurde kindlaks, koostati akt. Kostja allkirjaga kinnitas aktiga tutvumise, akti kostja ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et arvestit oleks rikkunud kostja. Pärast arvesti vahetust sai kostja hagejalt arve nr 52319144 summas 642,30 € (10 049,90 krooni). Kostja oli arvesummaga nõus ja tasus selle, sest vahepeal ei olnud kostja näite teatanud ning hageja oli esitanud prognoosarveid varasema keskmise tarbimise järgi, lisaks oli selgunud, et kostjale tekitas suurt elektrikulu amortiseerunud veeboiler. 18.06.2010 saabus aga Eesti Energialt täiendavalt arve nr 52875215 summas 936,13 €, arvel oli kunstlikult tekitatud näit 9240 kwh. Kostja leiab, et tegemist on hagejapoolse kiusamisega. Kostja peres kasvab 6 last, arve nr 52319144 tasumise järel sattus pere võlgadesse; kuigi kostja ei teatanud hilissügisest kevadeni elektrinäitusid, on kostja regulaarselt tasunud hageja poolt automaatselt esitatud arveid elektrienergia eest, mistõttu summa 936,13 € nõudmine on kostja pere jaoks täielik ülekohus. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. 21.05.2013 kohtuistungil kostja taotles juhul, kui kohus hagi rahuldab, vähendada viivist, võttes arvesse kostja pere lasterikkust ja täiendava tasu nõudmise ebaõiglust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-12-35705
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses, kuna asja põhinõude hind ei ületa 2000 € ning põhinõue koos kõrvalnõuetega jääb alla 4000 €. Kohus arutas asja pooltega kohtuistungitel.
2.Kohus, kuulanud menetlusosalised ära, määranud asjas ekspertiisi ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada põhinõude osas täies ulatuses ja viivisnõude osas osaliselt.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel on kehtiv elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 21004977 -6, sõlmitud 23.08.2001 tarbimiskohaga kostjale kuuluv eramu Pärnumaal, Paikuse vald, Silla küla. - 2003.a paigaldati kostja eramusse taadeldud elektriarvesti nr 19468006; - viimane arvestinäidu kontroll kostja juures viidi läbi 04.05.2009; - 19.03.2010 vahetati kostja juures elektriarvesti välja ning koostati olukorra fikseerimise akt nr 082689, milles fikseeriti arvesti ja plommide rikkumine; - Arvesti vahetamise järel hageja esitas kostjale 2 arvet: 1) 10.05.2010 arve nr 52319144, millega korrigeeriti arvesti tegeliku näidu alusel perioodil01.03.2010 – 19.03.2010 tarbitud elektri eest tasumisele kuuluvat summat ning arvestati varasema keskmise tarbimise alusel perioodil 19.03.2010 – 30.04.2010 tarbitud energiahulk ja selle eest tasumisele kuuluv summa; 2) 18.06.2010 hageja esitas kostjale akti alusel arve nr 52875215 ebaseaduslikult kasutatud arvestusliku elektrienergia koguse eest, mida kostja poolt tasutud summad ei katnud; - 18.06.2010 arvet ei ole kostja tasunud.
4.Elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatakse, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse.
5.Asjaolu, et kostja juures asunud arvesti oli rikutud, on asjas esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Kostja juures asunud elektriarvesti TK420, nr 19468006 vahetamisel 19.03.2010 koostatud olukorra fikseerimise akti nr 082689 (toimiku lk 5) kohaselt olid arvesti taatlus- ja tehase plommid rikutud, numeraatori kaanel oli polt (tehase plommiga) lahti; numeraatori äärel (numbrid 2 ja 8) kerged jäljed. Aktile on lisatud olukorra fikseerimiseks tehtud 7 fotot. Kostja väited, et arvestit vahetanud kahest Eesti Energia AS töötajast üks mingit rikkumist ei näinud, on jäänud paljasõnaliseks. TsMS § 405 lg 1 p 5 võimaldab lihtmenetluses tunnustada tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus siiski ei arvesta plommide ja arvesti numeraatoril rikkumisjälgede puudumist tõendava usaldusväärse tõendina kostja enda selgitust, sest kostja seletus on vastuolus kirjalike tõenditega ning kostja on otseselt huvitatud asja lahendamisest tema kasuks.
6.Elektriarvesti plommide ja numeraatori ketta rikkumise fakt on tõendatud ka ekspertiisi aktiga (lk 116 – 122). Kohus hageja taotlusel 31.01.2013 määrusega määras asjas ekspertiisi, mille teostamine tehti ülesandeks Inspecta Estonia OÜ-le (endine Tehnokontrollikeskus). 06.03.2013 ekspertiisiaktis nr E-165-3-060 ekspert, Inspecta Estonia OÜ erilabori juhataja Jüri Loorens andis arvamuse, et elektriarvesti nr 19468006 tootja- ja taatlusplommid on asendatud ning erinevad originaalidest. Taatluse infokleebis on korras. Plommide erinevus originaalidest on tuvastatav välisel vaatlusel ilma erivahendeid kasutamata. Elektriarvesti esiplaadil „PÄEV II“ numeraatori akna ümbruses on määrdunud plekid ja numeraatori kümnetuhandeliste numbrirulli serval number „1“ kohal on täkked. Ekspert ei saanud kinnitada ega vastu väita, kas plommid on asendatud pärast 19.03.2010 kuni elektriarvesti Inspecta Estonia OÜ elektrilaborisse
2-12-35705 vastuvõtmiseni 12.02.2013, samuti ei ole eksperdil võimalik tuvastada arvesti esiplaadi määrdumise ja numbrirullile täkete tekkimise aega. Samuti ei saanud ekspert plommide asendamise, esiplaadi määrdumise ja numbrikette täkete põhjal järeldada, et arvestit on enne 19.03.2010 tarbimiskohalt eemaldamist tahtlikult manipuleeritud elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks. Ekspert andis arvamuse, et arvesti nr 19468006 nõuetekohaselt taadeldud kuni originaalplommide eemaldamiseni, plommide eemaldamisega lõppes taatluskehtivus. Elektriarvesti oli ekspertiisi tegemise ajal töökorras ning vastas metroloogiliselt standardi EN61036 nõuetele. Kuivõrd ekspertiisi tegemise ajal oli arvesti töökorras ja vastas metroloogiliselt standardi nõuetele, siis ilmselt ei ole hoidmistingimused arvesti ekspertiisiaegset seisundit mõjutanud, võrreldes arvesti 19.03.2010 tarbimiskohast eemaldamise aegse seisundiga. Kostja ega hageja ekspertiisi tulemuste õigsuses ei kahelnud. Ka kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ekspertiisiaktile lisatud fotod arvestil olnud plommidest ja originaalplommidest kinnitavad eksperdi arvamust, et arvestiplommide asendamine oli tuvastatav välisel vaatlusel. Kohus leiab aga, et üksnes kostja arvesti plommide vaatlusel sai erinevuse tuvastada üksnes asjatundja, kellele oli teada, milline näeb välja originaalplomm. Kohtul ei ole kahtlust, et ka olukorra fikseerimise aktile lisatud fotod (lk 62 – 63) on tehtud kostja juures asunud arvesti plommidest. Puudub mõistlik põhjendus, miks akti koostanud hageja töötaja pidanuks aktile lisama mõnest teisest plommist tehtud fotod, kui plommide rikkumine oli juba ka tekstiliselt fikseeritud kostjale allkirjastamiseks esitatud aktis.
7.Kohtu hinnangul ekspertarvamus tõendab, et arvesti plommid asendati ja numeraatori ketas rikuti kostja juures. Seega kehtib seadusest tulenev elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eeldus. Kohus korduvalt selgitas kostjale, et elektrienergia ebaseadusliku tarbimise eest vastutusest vabanemiseks tuleb tal see eeldus ümber lükata. Kostja paljasõnaline kinnitus, et tema arvestiplomme ega numeraatorit ei rikkunud, ei ole selleks piisav. Kostja esitas kohtumenetluses kahtluse, et arvesti originaalsed tehase- ja taatlusplommid võidi asendada ja numeraator rikkuda juba arvesti kostja eramusse paigaldamisel või pärast arvesti kostja juurest eemaldamist. Sellistel kahtlustel puudub mõistlik alus. Kostja ei suutnud oma kahtlusi põhistada. Kostja kinnitusel asus arvesti kostja eramu siseruumis ning tema pereliikmete teadmata sellele keegi ligi ei pääsenud. Ei ole mõistlikku põhjust, miks Eesti Energia AS töötajad oleksid pidanud originaalplommid asendama võltsitud plommidega arvesti paigaldamisel või arvesti näidu perioodilise kontrollimise ajal. Eeltoodust järelduvalt oli hagejal õigus käsitada arvesti plommide ja numeraatori rikkumist elektrienergia ebaseadusliku tarbimisena kostja poolt.
8.ELTS § 68 lg 2 järgi on turuosaline kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Pooltevahelise lepingu lisaks olevate Võrgulepingu tüüptingimuste punkti
6.6.järgi määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Hageja on arvestanud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (edaspidi nimetatud Kord) § 4 lg 3 p 1 alusel. Viidatud õigusnormi kohaselt juhul, kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade puudub, määrab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu kasutatava juhtme ristlõike pindala alusel järgmiselt: 1) 1000 kWh juhtme ristlõike 1 mm2 kohta kuus ühefaasilise ühenduse korral. Hageja on arvestanud juhtme ristlõike 1 mm2 kohta 260 kwh kuus, kostja juhtme ristlõike suuruseks on olukorra fikseerimise aktis märgitud 6 mm2, seega ühes kuus ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia kogus hageja arvestuste järgi oli 6x260 = 1560 kwh. Kokku on hageja arvestanud ebaseaduslikku tarbimist ümardatult kokku 10,6 kuu eest, s.o alates 04.05.2009, mil hageja töötaja viimast korda enne arvesti vahetamist kontrollis kostja juures arvestinäitu. Hageja eeldab,
2-12-35705 et sellel ajal olid plommid veel rikkumata, kuigi hageja selgituste kohaselt ei ole arvestinäidu kontrollija ülesanne arvesti ja plommide korrasoleku kontrollimine. Hageja on arvesse võtnud sellel perioodil kostja eramus tarbitud elektrienergia kogust 7348 kwh, mille eest kostja perioodi jooksul on tasunud. Hageja arvestuse õigsust ei ole kostja vaidlustanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude põhinõude osas täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 936,13 €.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmas lause annab hagejale õiguse nõuda kostjalt lisaks põhivõlale viivist lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 järgi võib hagiavalduses esitada viivisenõud koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivise nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist võrgulepingu tüüptingimuste punktis 9.9 sätestatud 0,1% tasumata summast päevas hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Kostja kohtuistungil taotles viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi võib viivist maksma kohustatud isik nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Kohus arvestab viivise vähendamisel eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lepingus tüüptingimusena sätestatud viivisemäär on seadusjärgsest viivisest ca 5 korda kõrgem ning seda võib kohtu hinnangul praegusel juhul lugeda ebamõistlikuks. Kohus võtab arvesse, et kostja on kogu vaidlusalusel perioodil regulaarselt hagejale elektrienergia eest tasunud, hageja on üksnes plommide ja arvesti rikkumise faktist tuletanud elektrienergia ebaseadusliku tarbimise, tarbitud kogus on määratud arvestusliku metoodika järgi. Seda, kas kostja ka reaalselt arvestit manipuleeris ja elektrienergiat ebaseaduslikult tarbis, ei ole asjas tuvastatud. Kuigi viimatinimetatu ei oma tähtsust ebaseadusliku tarbimise tasu väljamõistmisel, ei ole välistatud selle asjaolu arvesse võtmine viiviste vähendamisel. Kohus võtab samuti arvesse poolte majanduslikku seisundit: hageja on kümneid miljoneid eurosid kasumist teeniv ja kuni 01.01.2013 elektrienergia müüjana monopoolses seisundis olnud äriettevõtte. Kostjal on 6 lapsega pere ning lisaks ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest väljamõistetud põhinõudele suure viivise väljamõistmine ilmselgelt halvendaks pere majanduslikku toimetulekut. VÕS § 113 lg
teise lause kohaselt on viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandus kuni 14.04.2013 seitse protsenti aastas, alates 15.04.2013 lisandub kaheksa protsenti aastas.
11.Kohus vähendab viiviseid ja mõistab põhinõude 936,13 € tasumisega viivitamise eest kostjalt vastavalt TsMS § 367 sätestatule välja alates 03.07.2010 kuni otsuse tegemise päeva 03.06.2013 seisuga seaduses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 224,31 € järgmise arvestuse kohaselt: 03.07.2010 – 30.06.2011 kehtis viivisemäär 8% aastas, 0,022% x 936,13 € x 362 päeva = 76,02 €; 01.07.2011 – 31.12.2011 (viivisemäär 8,25% aastas): 0,023% x 936,13 € x 183 päeva = 40,26 €; 01.01.2012 – 31.12.2012 (8% aastas): 0,022% x 963,13 € x 365 päeva = 76,65 €; 01.01.2013 – 14.04.2013 (7,75% aastas): 0,021% päevas x 963,13 € x 103 päeva = 20,6 €; 15.04.2013 – 03.06.2013 (8,75% aastas): 0,024% päevas x 963,13 € x 49 päeva = 10,78 €. Samuti kohus mõistab kostjalt välja viivise protsendina tasumata põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
2-12-35705 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestab, et hagi osaline rahuldamine on tingitud sellest, et kohus vähendas viiviseid, hageja kohtusse pöördumine oli aga õigustatud, vajadus ekspertiisiks tulenes kostja vastuväidetest ning ekspertiis kinnitas hageja nõude põhjendatust. Eeltoodu alusel kohus peab õigeks jätta kostja kanda riigilõivu osaliselt ning ekspertiisitasu täies ulatuses.
13.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja kohtuistungil teatas, et tema menetluskuluks on riigilõiv ja ekspertiisitasu, mille kohta on dokumendid kohtutoimikus olemas. Kui hageja oleks hagi esitanud selliste nõuetega, nagu kohus hagi rahuldas (põhivõlg ja seadusjärgses määras viivis), siis olnuks hagi hinnaks 1181,56 € ning hagejal tulnuks tasuda riigilõivu 150 € (hageja esitas hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning kohaldub soodsam riigilõivu määr). Hageja esitas tsiviilasja hinnaga 2024,85 € ja tasus selle eest ette nähtud riigilõivu soodusmääras 200 €. Ekspertiisitasu tasus hageja kokku 180 €: 04.02.2013 tasus hageja 25 € ja 20.02.2013 kohtu nõudmisel täiendavalt 155 €. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 150 € ja ekspertiisitasu 180 €.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.