Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

26.11.2012 esitas DSOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 29.11.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Tross’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 15.01.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 18.01.2013 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2013. Seisuga 31.05.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Pankrotiavalduse esitas Harju Maakohtule võlgnik. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 28 145.19 eurot ja vara summas 1 672.77 eurot. Võlgniku esindaja on avaldanud, et võlgnikul on tekkinud maksejõuetus. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on võlgniku esmakande aeg 28.12.2002. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on võlgniku tegevusala programmeerimine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku tegevusala samuti programmeerimine, kinnisvaraobjektide, tööstustehnoloogiate ja sisekujunduste 3D visualiseerimine ja animeerimine. Pankrotimenetluse alustamisel võlgnikul majandustegevus puudub. Ajutisel halduril olevad dokumendid ja juhatuse liikme selgitused lubavad järeldada, et majandustegevus on lõppenud juba 2009. aastaga. Äriregistri andmetel on võlgnikul esitatud majandusaasta aruanded 2011 aastani. Ajutine haldur raamatupidamise algdokumentidega tutvunud ei ole. Võlgniku juhatuse liige on esitanud kõik vajalikud andmed ning arvestades andmete väikest mahtu ei vaja see täiendavat

2-12-49360 ülevaatamist. Ajutine haldur eeldab, et raamatupidamine on korraldatud vastavalt ettenähtule ja esitatud andmed on objektiivsed. Varad Rahalised vahendid: - kassa: summas 814.23 eurot - arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXX , konto jääk summas 10.73 eurot. Kinnisvara : Aruande esitamise seisuga võlgnikul puudub kinnisvara. Vallasvara: - võlgniku esindaja selgituste kohaselt nõue UL vastu summas 804.99 eurot; - lühiajaline laen summas 9.59 eurot ja arvuti summas 33.23 eurot. Sõidukid: MA 07.12.2012 teate kohaselt võlgnikul puuduvad sõidukid, väikelaevad, alla 12meetrised laevad ja jetid. Kokkuvõtvalt võib seisuga 11.01.2013 hinnata võlgniku vara väärtuseks ca 1 673 eurot. Kohustused Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt suurimad võlausaldajad: - Maksu – ja Tolliamet, Narva mnt 9j 15176 Tallinn, kohustus summas 17 326.07 eurot (maksuvõlg summas 10 185.65 eurot ja intress seisuga 10.01.2013 7 140.42 eurot); - EP D OÜ (XXX), XXX, kohustus summas 8 928.34 eurot; - P M OÜ (XXX), XXX, kohustus summas 2 259.63 eurot. Teadaolevaid kohustusi kokku seisuga 11.01.2013 on summas 28 514.04 eurot. Hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes eelpool toodud võlgniku varade ja kohustuste kohta märgitule ja arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud 2009. aastaga (kontoväljavõtte kohaselt lõppes arveldus detsember 2009, võlgniku esindaja on kinnitanud, et sellel ajal lõppes majandustegevus), saab vara väärtuseks hinnata ca 1 673 eurot, teadaolevate kohustuste summas ca 28 514.04 euro katteks. Võib asuda seisukohale, võlgnikul puudub majandustegevus ja vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. Nimetatud seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, täpsemalt raugemisele pankroti välja kuulutamata. Puuduvad vahendid nii menetluskulude katteks, kui ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku majandusaasta aruannete, esitatud andmete analüüs ja seosed maksejõuetuse tekkimise põhjustega 2010. majandusaasta aruande kohaselt oli 2009. aastal, kui veel toimus äritegevus, müügikäive ca 1 005 522 krooni, mille saavutamiseks tehti kulusid ca 1 106 666 krooni. Taoline seisund pidi saama või vähemalt oleks pidanud saama juhatuse teatavaks hiljemalt juuni 2010. Juhatus on taolises olukorras tegevust jätkanud ja pole osanikele mingeid

2-12-49360 ettepanekuid teinud tegevuse muutmiseks. 2009. majandusaasta lõppes omakapitalita, märkusega omakapital – 50 687 krooni. 2010. aasta müügikäivet ei olnud ja jätkati äritegevust, selle asemel et otsustada, kuidas jätkata või tegevus lõpetada. Aastaaruande kohaselt oli 2010. aasta tegevuskahjum juba summas 291 848 ja omakapital – 342 535 krooni. Juhatus oleks pidanud alustama kas likvideerimismenetlust või esitama pankrotiavalduse. 2011. aastal jätkas juhatus „kangekaelselt“ võlgniku tegevust vaatamata enda poolt kinnitatud tegevuse puudumisele. Tegelikkuses oleks pidanud kas likvideerima või siis esitama pankrotiavalduse. 2011. aasta lõppes veel suurema kahjumiga kui 2010. aasta ja võlg kasvas Maksu-ja Tolliameti ees. Juhatuse liige selgitas tegevusetust usuga, et kinnisvara sektoris majandustegevus elavneb, kuna DS kaubamärk oli juba tuntust omandanud. Ajutise halduri andmetel DS kaubamärki Patendiametis registreeritud ei ole. Kontoväljavõtte kohaselt võib väita, mida on juhatuse liige kinnitanud, et 2009. aastaga lõppes sisuliselt tegevus ning sellesse aega jääb ka ehitusturu languse kõrgpunkt. Arvelduste alusel võib väita, et võlgniku omanikud olid esindatud juhatuses ja ka töötajatena. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Toetudes aruandes esitatule on ajutine haldur arvamusel, et „tagantjärgi“ tarkusena on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevuse raskused on tekkinud juba 2009. aastal ning peamise põhjusena saab nimetada asjaolu, et tegelikkuses oli ka aktiivse majandustegevuse ajal äritegevus kahjumlik. Objektiivselt mõjutasid loomulikult asjaolud, et äritegevus oli suunatud eelkõige ehitussektoris tegutsevatele äriühingutele ja 2008/2009 aastal oli Eestis nn „kuldaja“ lõpp, ehitusesektoris toimus ca 70% mahtude äkiline langus. Kokkuvõtvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus on eelduslikult tekkinud juba 2009. aasta jooksul. Antud juhul võib asuda seisukohale, et maksejõuetuse on põhjustanud objektiivsed asjaolud, kuid juhatus on viivitanud tegevuse reorganiseerimise ja pankrotiavalduse esitamisega. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses ei ole küll iseloomulikke jooni tahtliku maksejõuetuse tekitamisele, samuti ei ole tuvastatav kuriteo koosseisuga tegevus maksejõuetuse põhjusena, kuid on iseloomulikud jooned tegevusetusele. Tegevusetus seisneb selles, et võlgniku majandustegevuse kahjumlikkuse ja hilisemalt makseraskuste ilmnemisel oodati lahenduste leidmisega. Antud juhul oleks pidanud võlgniku reorganiseerima või siis esitama pankrotiavalduse juba 2010. aasta juunis (viimane 2009. aasta tulemi teadasaamine) või siis hiljemalt 2010. aasta lõpus, kui oli selgunud, et mingit erilist olukorra muutust ei järgne iseenesest. Kokkuvõtvalt on juhatuse tegevuses puuduvad iseloomulikud jooned juhtimisvigadele või majanduskuriteod maksejõuetuse tekkimise põhjusena, kuid on tegemist tegevusetusega, mida on põhjendatud lootusega olukorra paranemisele, kuigi ettevõtte seisundit iseloomustavad andmed näitasid või vähemalt pidid näitama vastupidist. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid tagasi võita summasid, mis kataks menetluskulud ja aitaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kassas rahalised vahendite eest summas 814 eurot vastutab võlgniku juhatuse liige SR. Tagasi nõuda saab UL rahalised

2-12-49360 vahendid summas ca 804 eurot (OÜ EP D esindaja ja võlgniku osanik). Pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgniku osanikud laenu võlgnikule andnud, kuid samas osanike nõuete puhul tekib küsimus, kas tegemist on ikka laenuga või osakapitali sissemaksega. Samas taolise vaidluse puhul ei teki võlgnikule rahalisi vahendeid juurde, vaid tekib küsimus kohustuste suuruses. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et tuleb rahuldada võlgniku pankrotiavaldus, kuid lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankroti välja kuulutamata, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ei ole tuvastatud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 895.25 eurot (halduri tasu 1 425 eurot, millele lisandub sotisaalmaks summas 470.25 eurot) ja välja mõista võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub tasu välja maksta OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXX. Samuti palub ajutine haldur välja mõista bürookulud summas 188.40 eurot, OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXX. Haldur märgib tunnitasu määraks 95 eurot. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku alljärgnevalt: Pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine 2 (kaks) tundi; äriregistrist teabe hankimine 1 (üks) tundi; olemasolevate ja saadud dokumentide, andmete läbitöötamine, info päringud ja vahetamine juhatuse liikmega ning ajutise halduri aruande koostamine kokku 12 tundi. Kokku 15 töötundi. Ajutise haldur tasu kujuneb 1 425 eurot (15 x 95), millest arvatakse maha tulumaks 21% (1 425 x 21% = 299.25; 1 425 – 299.25 = 1 125.75 eurot) ja arvestatakse juurde sotsiaalmaks summas 470.25 eurot ning kaetakse kulud, mis on tehtud halduriga seotud transpordile. Kokku halduri tasu summas 1 895.25 eurot. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 188.40 eurot (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-12-49360 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on DSOÜ varasid ca 1 673 eurot, rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 28 514.04 eurot. Ajutisele halduri esitatud andmetest tulenevalt ei esine kuriteo tunnustega tegusid. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid tagasi võita summasid, mis kataks menetluskulud ja aitaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et DSOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et DSOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 895.25 eurot (halduri tasu 1 425 eurot, millele lisandub sotisaalmaks summas 470.25 eurot) ja selle välja mõista võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub tasu välja maksta OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXX. Samuti palub ajutine haldur välja mõista bürookulud summas 188.40 eurot, OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXX. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud.

2-12-49360

Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on põhjendatud välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuks 1 895.25 (sealhulgas sotsiaalmaks) eurot ja hüvitatavateks kuludeks 188.40 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku DSOÜ kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et DSOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige ja osanik SR (isikukood XXX ).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.