Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik AS MiniCredit esitas 18.12.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxx Kxxxxxx 414,40 euro saamiseks. Kohus tegi 28.12.2012. a võlgnikule makseettepaneku. Axxxx Kxxx esitas makseettepanekule vastuväite, milles vaidles tema vastu esitatud nõudele osaliselt vastu. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 22.02.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit esitas 01.03.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 2000 krooni, mis vastab 127,82 eurole ning mis kanti kostjale üle 28.08.2009. a. Laenuintressiks lepiti kokku 60 % laenusummalt aastas ja laenu tagasimakse tähtajaks oli 27.09.2009. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei maksnud hagejale laenu koos intressiga nõuetekohaselt tagasi. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenu põhiosa summas 127,82 eurot, intress summas 31,32 eurot, meeldetuletustasu summas 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 127,82 eurot. Hageja on arvestanud tagastamata laenusummalt viivist 1,5 % päevas. 03.03.2013. a seisuga on viivise suurus 37 560 krooni (2400,52 eurot). Hageja ei nõua kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist, mis ületab põhinõuet. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista ka viivis protsendina põhinõudelt 1,5% võlgnetavalt summalt päevas alates 04.03.2013. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 127,82 eurot. Kohus võttis hagi 08.03.2013. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus otsustas 19.04.2013. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel kohtu määramisel. Kohus määras kindlaks kohtulahendi tegemise aja ja andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente.

Kostja Axxxx Kxxx esitas 08.05.2013. a kohtule avalduse, milles teatas, et on nõus tasuma hagejale võla maksegraafiku alusel, tasudes võlga näiteks 100 eurot kuus. Kohus edastas kostja kompromissiettepaneku hagejale. Hageja teatas 08.05.2013. a seisukohas, et ei ole nõus sõlmima kostjaga kokkulepet võla tasumiseks. Hageja teatel on nad juba varem sõlminud kostjaga maksegraafiku, kuid kostja ei pidanud sellest kinni. Hageja palus kohtul lahendada asi sisuliselt kohtuotsusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja 28.08.2009. a kostjale laenu summas 2000 krooni, mis vastab 127,82 eurole. Kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 27.09.2009. a. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei tagastanud hagejale laenu ja kokkulepitud intressi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

2 (4)

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu tarbijale, on tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt laenu põhiosa, intressi ja meeldetuletustasu nõudes, kokku summas 184,70 euro nõudes. Kohus leiab aga, et hageja viivisenõue kostja vastu on osaliselt põhjendamatu. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et kostja maksab laenu tagastamisega viivitamise eest viivist 1,5 % tagastamata laenusummalt päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude ulatuses ja protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 127,82 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivise tasumist sellises määras. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 teise lause järgi ei välista see ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Sellist nõuet ei ole hageja aga esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas ning alates 15.04.2013.a 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud laenu tagasimaksmisega 1254 päeva (28.09.2009 kuni 04.03.2013. a). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2009. a 1,00%, enne 01.01.2010. a 1,00 %, enne 01.07.2010. a 1,00%, enne 01.01.2011. a 1,00 %, enne 01.07.2011. a 1,25 %, enne 01.01.2012. a 1 %, enne 01.07.2012. a 1 % ja enne 01.01.2013. a 0,75 %. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 28.09.2009. a kuni 31.06.2011. a eest 8 % tasumata laenusummalt aastas, so 17,98 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 642 päeva), perioodi 01.07.2011. a kuni 31.12.2012. a eest 8,25 % tasumata laenusummalt aastas, so 15,37 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 549 päeva) ja perioodi 01.01.2013. a kuni 04.03.2013. a 7,75 % tasumata laenusummalt aastas, so 1,64 eurot (127,82 eurot x 0,021% x 63 päeva). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise saamiseks hagi esitamise seisuga kokku summas 34,99 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue protsendina põhinõudest on põhjendatud VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 05.03.2013-14.04.2013.a viiviste suuruseks 1,10 eurot (põhivõlg 127,82 eurot x 0,021 % x 41 päeva) ja perioodil 15.04.2013-

3 (4)

30.05.2013. a viiviste suuruseks 1,35 eurot (põhivõlg 127,82 eurot x 0,023 % x 46 päeva), kokku 2,45 eurot, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 222,14 eurot, millest 127,82 eurot on põhivõlg, 31,32 eurot intress, 25,56 eurot meeldetuletuste tasu ja 37,44 eurot 30.05.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 31.05.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kui mitte rohkem kui 127,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude ülejäänud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 70 % ulatuses, seega jätab kohus 70 % menetluskuludest kostja kanda ja 30 % hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks ka kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagimaterjalide põhjal on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagimenetluses 30 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 7 alusel saab lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagimenetluse kuluks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 70 % hageja poolt tasutud riigilõivust ehk summas 52,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.