Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-2110
Kohtuasi
Intrezo OÜ hagi Reinu Köök OÜ vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude ja kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Intrezo OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
96 480 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Intrezo OÜ (registrikood 16440043), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja Reinu Köök OÜ (registrikood 14920247), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 23.03.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus muutmata.
2.Jätta Intrezo OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Intrezo OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-24-2110 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Intrezo OÜ (hageja) esitas 07.02.2024 (täpsustatud 27.02.2024) Harju Maakohtule Reinu Köök OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 16.02.2023 sõlmitud töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 76 165,78 eurot; viivised 07.02.2024 seisuga 2936,92 eurot; viivised seaduses sätestatud määras alates 08.02.2024 kuni põhivõlgnevuse 73 452,58 euro kohase täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses; sissenõudmiskulu 240 eurot ning kahjuhüvitis 7616,58 eurot.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.02.2023 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja töövõtjana osutas kostjale kui tellijale töövõtuteenust, mis seisnes valmistoidu tootmises tellija ruumides, tellija toorainest ning juhistest lähtuvalt.
1.2.Hageja osutas kostjale teenust ajavahemikul 13.02.2023 kuni 07.12.2023. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt esitas hageja kostjale igakuiselt kalendrikuu esimestel kuupäevadel akti osutatud teenuse mahu osas, mille edastas kostjale e-kirja teel. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid aktidele, siis esitas hageja kostjale eelnevas kalendrikuus osutatud teenuste eest arve, tuginedes kostjale edastatud aktile. Kostja tasus arved. Alates 2023. aasta juunikuust tekkisid kostjal raskused arvete tasumisega, kuid pooled saavutasid kokkuleppe edasises koostöös ja võlgnevuse tasumises. 2023. aasta novembrikuu teisest poolest ei vasta kostja hageja telefonikõnedele. Hageja peatas alates 08.12.2023 kostjale teenuse osutamise. Kostja jättis hagejale tasumata kuus arvet kokku summas 76 165,78 eurot.
1.3.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda viivise tasumist kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivisenõue kostja vastu 07.02.2024 seisuga on 2936,92 eurot. Kuna kostjal on tasumata kuus arvet, siis saab hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kokku 240 eurot (6 x 40 eurot). Hagejal on tekkinud seoses võlgnevuse nõudmisega kostjalt inkassoettevõtte kaudu varaline kahju 10% võlgnetavast põhinõudest, s.o 7616,58 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud pooltevahelise lepingulise suhte ja selle sõlmimise asjaolusid, lepingu tingimusi, nõutava tasu sissenõutavuse eeldusi. Kuna hagejal puudub põhinõue, siis ei saa tal olla ka kõrvalnõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 05.05.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 13.02.2023 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja töövõtjana osutas kostjale kui tellijale töövõtuteenust kostja tegevuskohas (s.o 2
2-24-2110 aadressil Aruküla tee 57, Jüri, Rae vald, Harju maakond), mis seisnes valmistoidu tootmises tellija ruumides, tellija toorainest ning juhistest lähtuvalt. Hageja on hagiavalduse kohaselt kostjale esitanud 12 arvet, millest kuus on tasutud, üks on tasutud osaliselt ja viis täielikult tasumata.
3.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks.
3.4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt üksnes aktide esitamisest töötajate töötundide kohta ja arvete saatmisest ei ole võimalik järeldada, et pooled on sõlminud lepingu. Võimalikud eelnevad kokkulepped poolte vahel või eelnevate arvete tasumine või arve nr 1271 osaline tasumine kostja poolt ei tõenda automaatselt järgnevate arvete tasumise kohustust või arve tasumise kohustust osas, milles see on tasumata. Hageja kinnitas 24.09.2024 eelistungil, et igale arvele või arves viidatud aktile eelnes eraldiseisev kokkulepe. Hageja ja kostja vaheline kirjavahetus, mille raames hageja on esitanud kostjale aktid töötajate töötundide osas erinevate tunnihindadega, sh novembrikuu tööaja kinnitus, ja arved ei kinnita töövõtulepingu olemasolu poolte vahel ega ka lepingu tingimusi, sh milliseid konkreetseid töid pidi kostja perioodil 01.08.2023–11.12.2023 tegema ning millise mahu ja hinnaga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit võimalike lisatööde ja transporditeenuste kokkulepete osas.
3.5.Hageja on menetluses esitanud kohtule ka väljavõtte hageja töötaja SV ja kostja esindaja SK omavahelisest kirjavahetusest ning hageja juhatuse liikme MV ja SK kirjavahetusest, millega on soovinud tõendada, et hageja osutas kostjale töövõtuteenust valmistoidu valmistamisel, mh et hageja töötajate poolt töötati välja erineva toodangu retseptuur, telliti vajadusel vajalikud materjalid, osutati transporditeenust ning kogu teenuse osutamine käis kooskõlastatult SKga. Samas ei ole hageja üheski kohtule esitatud seisukohas välja toonud ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks, milles konkreetselt kokku lepiti, mida kooskõlastati, millest räägiti. Kõikide lepingu sõlmimise asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus oli hagejal ning esitatud tõendid saaksid kinnitada üksnes hageja poolt väljatoodut. Kuigi hageja 3
2-24-2110 on menetluses detailselt kirjeldanud töötajaid ja nende töötunde, siis ühestki hageja dokumendist ei selgu, milliste konkreetsete valmistoitude valmistamises ja millistes mahtudes hageja ja kostja kokku leppisid; millistes tasustamise alustes ja maksetingimustes kokku lepiti ja kui selleks olid erinevate töötajate tunnihinnad, siis millised need olid, mitme töötaja kasutamises sel juhul kokku lepiti, milline pidi olema nende töötajate kvalifikatsioon, millises mahus toodangut pidid need töötajad valmistama. Samuti on tõendamata, milliste lisatööde tegemises kokku lepiti ja mis oli nende tööde sisu; mis olid nende lisatööde tasustamise alused. Puuduvad tõendid arvetes väljatoodud transporditeenuse kokkulepete kohta, sh millistes konkreetsetes transporditeenuste osutamises kokku lepiti; millised olid nende tasustamise alused. Samuti ei selgu, kas ja millal on hageja nõue üldse sissenõutavaks muutunud.
3.6.Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad tõendid töövõtulepingu olemasolu ja tingimuste osas, siis ei ole hageja nõue summas 76 165,78 eurot põhjendatud. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka viiviseid, sissenõudekulusid ega ka kahjuhüvitist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub. tühistada Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus, ja saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud otsuse tegemisel põhjendamiskohustust, sest ei ole arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Kuna maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete ja tõendite osas, siis on maakohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata. Maakohus, asudes tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ja millistel tingimustel, on asunud ise sisustama kostja vastuväiteid hageja esitatud nõuetele. Kostja vaidlustas töövõtulepingu olemasolu, kuid ei vaidlustanud kokkulepitud tasu.
4.2.Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale hageja esitatud kõikvõimalikud tõendid, sh kostja e-kirjad, milles tunnistatakse võlgnevust, palutakse tasumiseks lisaaega ja kooskõlastatakse pooltevahelist lepingu täitmist. Seetõttu on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Poolte vahel oli lepinguline õigussuhe, mida kinnitavad hageja esitatud kontoväljavõtted aastast 2023. Kontoväljavõtetelt nähtub, et kostja kandis hagejale raha üle, viidates konkreetsetele arvetele. Seega on ilmselt vale kostja väide nagu ta ei oleks mitte ühtegi lepingut hagejaga sõlminud.
4.3.Kohus peab kontrollima hageja nõuet kõigil õiguslikel alustel, kuid maakohus ei teinud seda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 4
2-24-2110
7.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Lepingu alusel tasunõude saamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama enda tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid, eelkõige lepingu sõlmimist, lepingujärgset tasukokkulepet ja tasunõude sissenõutavaks muutumist ning kostja oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
10.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
11.Kolleegium märgib, et leping, sh töövõtuleping kui ka käsundusleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib töövõtulepingu või käsunduslepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 21.10.2020, 2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,
5
2-24-2110 tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
12.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et arvete esitamine tekitab iseenesest kohustuse see tasuda. Samuti ei teki arvete tasumisest iseenesest kohustust tasuda kõik esitatavad arved. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda arvel märgitu, et arve vastuvõtja saab lugeda nõustunuks või peab ta nõustuma arvel esitatud tingimustega, milles kokku lepitud ei ole (vt RKTKo
17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 11). Maakohus on õigesti hagejale selgitanud, et hageja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled sõlmisid lepingu(d). Vastupidiselt kaebuses väidetule kostja siiski eitas ja eitab mistahes kokkuleppe olemasolu, mille alusel oleks kostjal kohustus tasuda hagejale hagiavalduses märgitud aktide ja arvete alusel nõutud summad. Seega pidi hageja esile tooma konkreetsed asjaolud, kelle vahel, millal ja milliste tahteavalduste tegemisega on väidetav vaidlusalune leping või lepingud koos kõikvõimalike lepingutingimusetega (lepingupoolte konkreetsed kohustused, sh lepingujärgne tasukokkulepe ja selle täitmise aeg) sõlmitud. Lisaks lepingu sõlmimiseks oluliste asjaolude väljatoomisele oleks hageja pidanud neid asjaolusid ka tõendama.
13.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale poleks olnud selge, et tema peab esile tooma ja tõendama kõiki oma tasunõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus ei saanud hageja esitatud tõenditest järeldada asjaolusid, mida hageja pole ise esile toonud. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 17; RKTKo 16.12.2013, 3-2-1141-13, p 17). Kolleegium märgib, et see, kui hageja jätab kohtu selgitustest hoolimata oma nõude aluseks olevad asjaolud esile toomata ja tõendamata, on tema risk, et hagi jääb rahuldamata.
14.Maakohus on põhjendatult järeldanud, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). 6
2-24-2110
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.