2-12-52613/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik 12.12.2012.a esitas Sxxxx Kxxxx lepinguline esindaja Agu Eichenbaum kohtule hagiavalduse Kxxxxx Kxxxxxxx vastu põhivõla 680 euro, viivitusintressi 22,44 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid on kätte toimetatud kostjale tema asukohta Iirimaal ning on väljastatud isikule 31.01.2013.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus loeb hagiavalduse kohaselt tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli laenuleping, millega hageja andis kostjale 2012.a maikuus laenu 680 eurot, tagastamistähtajaga juunikuu lõpp 2012.a. Kostja vaatamata korduvatel nõudmistele ei ole kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 76 ja § 82 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS

2-12-52613 § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on andnud kostjale laenu kogusummas 680 eurot. Kostja ei ole tasunud hagejale nimetatud võlgnevust. Kostja on kinnitanud e-kirjas oma vastusega võlgnevuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 680 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi 11.07.2012.a – 11.12.2012.a eest, s.o 150 kalendripäeva, intressimääraga 8% aastas kogusummas 22,44 eurot. Kohus märgib, et sai perioodiks küll 154 kalendripäeva, aga kohus nõuet ei suurenda, vaid mõistab välja ainult hageja poolt nõutu. Hageja on palunud viivise välja mõista protsendina põhivõlgnevuselt, 8% aastas, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtule nähtub hagiavaldusest, et hageja on pidanud silmas seadusjärgse viivisemäära kohaldamist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus arvestab lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud intressimäärast välja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni lahendi tegemiseni. Viivisemääraks oli VÕS § 113 lg 1 alusel kuni 7% kuni 14.04.2013.8k.a) ja alates 15.04.1013 oli seadusjärgseks viivisemääraks 8%, millele mõlemal juhul lisandus VÕS § 94 EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Nimetatud intressimäär oli enne 01. juulit 2012.a oli 1% ning enne 1. jaanuari 2013 0,75%. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivise perioodil 12.12.2012.a–14.04.2013.a lähtudes seadusjärgsest intressimäärast 7% (680*0,022%*20 päeva + 680*0,021%*104 päeva) ja alates 15.04.2013 intressimäärast 8% (680*0,024%*44 päeva). Kokku kuulub lahendi tegemise seisuga tasumisele viivis 25.02 eurot. Kohus mõistab välja viivise summas 47,46 eurot ning lisanduva viivise 8,75% aastas põhivõlgnevuselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja hageja poolt tasutud menetluskulud, sh riigilõivu 100 eurot ja hageja poolt kantud õigusabikulu. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras summas 125 eurot (lk 5, 15). Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud välja mõista ka õigusabikulud. Kohus on küsinud oma 25.04.2013.a kirjaga hageja esindajalt menetluskulude nimekirja, et kohus saaks võtta seisukoha ka õigusabikulude kindlaksmääramises, kuid hageja ega tema esindaja ei ole kohtule määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Kohus mõistab hageja poolt kantud õigusabikulud kostjalt välja, kuid jätab rahalise suuruse kindlaksmääramata.