Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.mail 2013.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-6329
Tsiviilasi
AS Werol Tehased (pankrotis) hagi Ambla Agro OÜ vastu 29 459.66 euro põhivõla, 9005.65 euro viivise ja leppetrahvi 24 286.43 euro nõudes
Hagihind
62 748.74 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Werol Tehased (pankrotis), registrikood 10255770 Painküla küla Jõgeva vald Jõgeva maakond Hageja esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma, e-post: [email protected] Kostja: Ambla Agro OÜ, registrikood 11449884, Pikk 32 Ambla vald Järva maakond Kostja esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, e-post: [email protected]
esindajad
Menetlus
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista Ambla Agro OÜ-lt AS Werol Tehased (pankrotis) kasuks 38 465.31 eurot (kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend viis eurot ja 31 senti), sealhulgas põhivõlg 29 459.66 eurot ja viivis 9005.65 eurot.
Menetluskulud jätta 39% ulatuses hageja kanda ja 61% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 17.04.2009 sõlmisid pooled rapsi ostu-müügilepingu nr E4-10/9058 (edaspidi Leping), mille p 1.1 alusel olid pooled kokku leppinud, et kostja müüb ja hageja ostab 380 +/-10% tonni GMO vaba 00-sorti rapsiseemet käesoleval aastal (2009) Eesti Vabariigi territooriumil kasvatatud saagist. Lepingu p-s 1.2 olid pooled kokku leppinud, et hageja müüb kostja soovi korral kostjale külviseemet, väetisi, pestitsiide (tarvikuid) kohese tasumise või pikaajalise maksetingimusega. Tarvikute koosseis ja kogus ning nende eest tasumise tingimused lepiti kokku vastavalt Lepingu lisas 2 sätestatule. Kostja tellimusel andis hageja kostjale Lepingu p 1.2 alusel 96 tonni väetist Arvi NPK 17-611+mik ning esitas selle kohta 14.05.2009 arve nr 286067 kogusummas 737 759.79 krooni (47 151.44 eurot) maksetähtajaga 31.10.2009. Kostja tasus arve vaid osaliselt, tasumine toimus vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel. 18.02.2010 esitas hageja kostjale meeldetuletuse ja palus võlgnevuse summas 565 706.69 krooni (36 155.25 eurot) koheselt likvideerida (tl 14). Koos meeldetuletusega esitas hageja kostjale ka viivisarve nr F1000006 summas 51 762.16 krooni (3308.20 eurot) vastavalt Lepingu p-s 5.2 kokkulepitule 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 15.04.2010 esitas hageja kostjale arve nr F100000012 summas 469 098.80 krooni, mis sisaldas viivist ja leppetrahvi vastavalt Lepingu p-le 5.3, mille kohaselt juhul, kui kostja müüb rapsiseemne kolmandatele isikutele või rikub kvaliteedireeglit 3G ja/või 3E, maksab ta hagejale leppetrahvi 1 krooni iga Lepingu p-s 1.1 nimetatud põhikoguse kilogrammi kohta. 30.12.2010 tasus kostja 50 000 krooni, millest tulenevalt moodustas võlgnevus seisuga 31.12.2010 1 036 567.65 krooni (66 248.75 eurot). 14.02.2011 tasus kostja võlgnevusest 3500 eurot, täiendavaid makseid võlgnevuse tasumiseks kostja teinud ei ole, mistõttu moodustab kostja võlgnevus hageja ees 62 748.74 eurot. Arvestades, et hageja arvestas kostja poolt 30.12.2010 ja 14.02.2011 tasutud summad põhivõlgnevuse tasumiseks, moodustab eelviidatud võlgnevusest põhivõlgnevus 29 459.66 eurot, viivised 9005.65 eurot ja leppetrahv 24 286.43 eurot, mida hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Kostja seisukoht (tl 78-80; 95-96) Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet põhivõla osas, samas viivisenõuet ja leppetrahvi nõuet kostja ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 17.04.2009 on poolte vahel sõlmitud rapsi ostu-müügileping, samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et kostja tellimusel andis hageja kostjale Lepingu p 1.2 alusel 96 tonni väetist Arvi NPK 17-6-11+mik ning esitas selle kohta 14.05.2009 arve nr 286067 kogusummas 47 151.44 eurot. Kostja võtab õigeks, et on tasunud arvest kokku 17 691.78 eurot ning ülejäänud põhinõue, s.o. 29 459.66 eurot, on kostjal tasumata majanduslikult raske seisundi tõttu. Kostja ei ole pahatahtlikult võlgnevuse tasumisest kõrvale hoidunud, mida näitab asjaolu, et kostja on teinud hagejale ülekande 14.02.2011, mis on katkestanud võlgevuse sissenõudmise tähtaja aegumise. Kostja on omalt poolt üritanud hagejaga kokkuleppele jõuda võlgnevuse tasumise osas ning ei ole vältinud hagejaga suhtlemist nagu on viidatud hagiavalduses. Hagejaga suhtlemise muutis raskendatuks ka hageja pankrotimenetlus. Kostja on vaidlustanud viivise nõude, kuna hagiavaldusest ei nähtu viivise arvestus. Ka arved, mis hageja poolt on kostjale esitatud 18.02.2010 ja 15.04.2010 ei sisalda viivise arvestuskäiku ning seega on jäänud kostjale selgusetuks. Kostja on suuliselt palunud talle arvete aluseid selgitada, kuid hageja ei ole seda omapoolselt teinud. Seega on kostja seisukohast selline käitumine hageja poolt hea usu põhimõtete vastane. Leppetrahvi nõudele vaidleb kostja täies ulatuses vastu ja leiab, et antud nõue on alusetu ja tõendamata. Hageja on hagiavalduses vaid viidanud 15.04.2010 esitatud arvele, mis sisaldas leppetrahvi nõuet ning pooltevahelise lepingu punktile, mis annab võimaluse leppetrahvi
teatud juhtudel kohaldada, samas ei ole hageja viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse vastava lepingu punkti alusel hagejal kostjalt leppetrahvi küsida. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostja oleks müünud rapsiseemet kolmandatele isikutele või rikkunud kvaliteedireeglit. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
kilogrammi kohta. Hageja on nõudnud viimatinimetatud sätte alusel kostjalt leppetrahvi 24 286.43 eurot, esitades selle kohta kostjale eelnevalt, s.o. 15.04.2010, ka vastava arve (tl 16). Kohus nõustub leppetrahvi osas kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse leppetrahvi nõudmiseks. Kõnelause Lepingu p 5.3 sisust nähtub, et seda ei saa nõuda ainuüksi selle eest, et müüja, s.t. kostja, ei ole rapsiseemet müünud, seega täitnud Lepingut. Lepingu p 5.3 kohaselt on seatud leppetrahvi nõudmise tingimuseks müük kolmandatele isikutele, mille tõttu ei täideta müügikohustust või kvaliteedireeglite rikkumine. TsMS § 203 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud ka tõendamiskoormise teistsuguses jaotuses. Seega on kohustus kostjapoolse lepingut rikkuva tõendi esitamiseks või selle kogumise taotlemiseks hagejal. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks rapsiseemet müünud kolmandatele isikutele või et oleks rikutud kvaliteedireeglit. Seega jätab kohus hageja nõude leppetrahvi osas rahuldamata. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.