Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud ja hageja väited Danske Bank AS (Eesti filiaali kaudu) esitas 02.12.2011 Harju Maakohtusse hagi EE vastu nõude summas 128 158,96 eurot tunnustamiseks KE pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 24.05.2012 otsus ja kõik menetluskulud jäeti kostja kanda. Riigikohtu 04.02.2013 määrusega kassatsiooniastme kulud kostja kanda.

jäeti

kostja

kassatsioon

menetlusse

võtmata

ja

Hageja esitas 06.02.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskuludena kokku 4470,39 eurot, millest 319,55 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 319,55 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ning 3831,29 eurot hageja lepingulise esindaja kulud. Hageja kulutusi lepingulisele esindajale tõendavad advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning advokaadibüroo ALTERNA arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Hageja lepingulisele esindajale kulunud rahasummad on käibemaksuta rahasummad. Hageja on seisukohal, et tema kulud lepingulisele esindajale on TsMS § 175 lg 1 alusel täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, arvestades arvete lisaks olevatel arvete selgitustel kajastatud teostatud tööde mahtu. Hageja esindaja on pidanud suurematest menetlusdokumentidest koostama hagiavalduse, hageja arvamuse hagi vastuse kohta ning apellatsioonkaebuse. Viidatud dokumentide koostamisele kulunud ajakulu on kahtlemata vajalik ja põhjendatud. Samuti on hageja esindaja osalenud maakohtus ühel kohtuistungil ning ringkonnakohtus ühel kohtuistungil, mis on vajalik ja põhjendatud kulu, samuti võtab vajaliku aja kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamine. Lisaks on hageja esindaja täitnud muid hageja esindamiseks vajalikke ülesandeid, mis on advokaadibüroode poolt väljastatud arvetel kajastatud. Seega on hageja kulutused lepingulisele esindajale summas 3831,29 eurot täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust veenab muu hulgas asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi on viidatud määruse § 2 tähenduses mittevaralise nõudega tsiviilasi, kuna hageja ei ole kohtule esitanud sooritushagi ega nõua kostjalt raha ega mingi muu varalise hüve üleandmist, mistõttu on maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu käesoleval juhtumil 12 800 eurot. Hageja rõhutab, et tema menetluskulud summas 3831,29 eurot moodustavad üksnes 29,93% maksimaalselt sissenõutavast lepingulise esindaja kulust. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu summas 3831,29 eurot täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Hageja märgib, et Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1-95-03 asunud seisukohale, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Samasugusele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-99-01 (RT III 2001, 22, 244).

Menetluskulude kostjalt väljamõistmine on põhjendatud ka seetõttu, et distsiplineerida edaspidi kostjat hoiduma alusetute ja põhjendamatute hagiavalduste kohtule esitamisest. Kuigi hageja pakkus juba maakohtus kostjale välja mõistlikku kompromissi ja menetluse lõpetamise võimalust, et vältida menetluskulude tekkimist, eelistas kostja kompromissi sõlmimise ja menetluskulude vältimise asemel jääda kohtule esitatud perspektiivitu hagi juurde. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) Harju Maakohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 4470,39 eurot, millest 319,55 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 319,55 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ning 3831,29 eurot hageja lepingulise esindaja kulud; mõista kostjalt TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus edastas 21.02.2013 määrusega hageja avalduse kostjale. Kostja sai avalduse kätte 22.02.2013 ja esitas omapoolsed vastuväited 08.03.2013. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu ületab Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et nõude tunnustamise hagi on Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr 137 Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 2 mõttes mittevaralise nõudega tsiviilhagi. Hageja on põhistanud seisukohta, et tegemist on mittevaralise nõudega tsiviilasjaga, väitega, et hageja ei ole kohtule esitanud sooritushagi ega nõua kostjalt raha ega mingi muu varalise hüve üleandmist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-120-09 märkinud, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Olgugi, et kolleegium viitab antud lahendis, et tegemist on varalise nõudega tsiviilasja hinna tähenduses, kehtib sama loogika kostja hinnangul ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Hagihinna järgi ei arvutata mitte üksnes riigilõivu, vaid ka teiselt poolelt väljamõistetavat esindajatasu. PankrS § 106 lõike 1 alusel esitatav nõude tunnustamise hagi on varaliselt hinnatav tuvastushagi TsMS § 125 mõttes. Tuvastushagi hind määratakse antud sätte kohaselt hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Haginõue loetakse mittevaraliseks, kui hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata. Seega on olemuslikult tegu varalise nõudega, mis üksnes teatud tingimustel loetakse mittevaraliseks. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue loetakse mittevaraliseks üksnes siis, kui hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata. Käesolevas tsiviilasjas ei tõusetunud vastavat küsimust. Hageja nimetas hagiavalduse punktis III.1 hagi hinnaks 1595 eurot. Seejuures tugines hageja sellele, et tegemist on hageja nõude tõenäolise rahuldamisulatusega pankrotimenetluses, mitte aga asjaolule, et hüve väärtust pole võimalik kindlaks teha ning et haginõue tuleks lugeda mittevaraliseks. Asjaolu, et tegemist on hageja nõude tõenäolise rahuldamisulatusega, on hageja rõhutanud ka 21. veebruari 2012.a seisukoha punktis 1.2. Kostja hinnangul on hageja põhjendamatult samastanud tuvastushagi esitamise mittevaralise nõude esitamisega. Hageja nimetas hagi hinnaks 1 595 eurot, Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr 137 § 1 kohaselt on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 1 600 eurot.

Etteruttavalt märgib kostja, et eelnevat ei väära ka asjaolu, et kehtiva regulatsiooni kohaselt (TsMS § 132 lg 4 p 9) loetakse pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks. Menetlus käesolevas asjas algas enne nimetatud sätte jõustumist ning Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul oli kostjale ettenähtav, et nõude tunnustamise nõue on tuvastushagis väljendatud varaline nõue ning menetluskulude suurus sõltub hagi hinnast. Hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad käesoleva tsiviilasja menetlusega mitteseotud kulud. Täiendavalt ei nõustu kostja arvel nr 1200225 märgitud kuluga „registriväljatükk” 1.89 eurot (käibemaksuta). Arve spetsifikatsioonilt nähtub, et kinnistusraamatu väljavõte on tehtud 20. veebruaril 2012.a. Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole hageja kohtule esitanud kinnistusraamatu väljatrükke. Vastaspoolelt väljamõistetavad menetluskulud peavad aga eranditult olema seotud just käimasoleva kohtumenetlusega. Kostja esitab vastuväite hageja väidetavale menetluskulule summas 1.89 eurot (käibemaksuta). Samuti ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud arve nr 1200545 kajastatud õigusteenus – pankrotihalduri koostatud tagasivõitmise hagi läbitöötamine, kliendi õigusliku küsimuse analüüs ja kliendile vastamine. Käesoleva tsiviilasja esemeks oli Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi EE vastu, arve spetsifikatsioonilt nähtuv õigusteenus ei ole osutatud käesoleva menetluse raames. Kostja esitab vastuväite hageja lepingulise esindaja kulule summas 89.60 eurot (käibemaksuta). Arvele nr 1200815 lisatud kuluaruandest nähtub, et hageja esindaja on kulutanud apellatsioonkaebuse koostamisele 7,7 tundi. Kostja peab nimetatud mahtu ebamõistlikuks, arvestades, kui suuremahuliselt dubleerib esitatud apellatsioonkaebus hageja 21. veebruari 2012.a seisukohta (vrdl apellatsioonkaebuse p 1.2 ja seisukoha p 2.2; p 1.3 ja 2.3; p-d 1.4-1.7 ja p 2.4; p 1.8 ja p 2.5; p 1.10 ja 2.6; p 2.3 ja p 3.1; p 2.4 ja p 3.2; p 2.5 ja p 3.3; p 2.7 ja p 3.4; p 2.8 ja p 3.5). Nimetatud asjaolu valguses peab kostja apellatsioonkaebuse põhiliste seisukohtade väljatöötamise ning apellatsioonkaebuse koostamise, dokumendi lõpliku redigeerimise ja ringkonnakohtule edastamise mõistlikuks ja vajalikuks kuluks maksimaalselt kolmetunnist õigusteenust. Kostja esitab vastuväite hageja lepingulise esindaja kulule seda ületavas osas, s.o summas 601,60 eurot (käibemaksuta). Antud juhul, arvestades arvele märgitud õigusteenuse tunnihinda, ei ületa apellatsioonkaebuse koostamise mõistlik ja vajalik kulu 3 * 128 = 384 eurot (käibemaksuta). Seda liiati olukorras, kus arve nr 1200638 spetsifikatsiooni kohaselt oli hageja lepinguline esindaja eelnevalt kulutanud juba 0,4h vaidlustatava kohtuotsusega tutvumisele ja selle analüüsimisele. Hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 koos põhjendusega, et menetluskulude väljamõistmine distsiplineerib menetlusosalisi, on kohatu. Arusaamatuks jääb hageja viide, et kostja „eelistas kompromissi sõlmimise ja menetluskulude vältimise asemel jääda kohtule esitatud perspektiivitu hagi juurde”. Kostja juhib hageja esindaja tähelepanu TsMS § 205 lõikele 2: „Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.” Ühtlasi väärib märkimist, et Harju Maakohus nõustus kostja vastuväidetega ning jättis Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi rahuldamata. Pealegi, kui tegemist olnuks tõepoolest sedavõrd perspektiivitute ja sisutute vastuväidetega, nagu hageja viitab, ei saa hageja esindaja poolt hagejale osutatud õigusteenus mahus 30,6 tundi olla mis tahes viisil põhjendatud ega vajalik. Sellisel juhul pidanuks piisama oluliselt väiksemast õigusteenuse mahust. Kokkuvõtlikult kostjal ei ole vastuväiteid kohtukulude (riigilõivud) osas. Kostja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määrusest tulenevalt on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 1 600 eurot. Kostja esitab vastuväite hageja lepingulise esindaja kulule piirmäära ületavas osas, selles osas tuleb hageja avaldus jätta rahuldamata. Ühtlasi ei nõustu kostja arvel nr 1200225 märgitud kuluga „väljatrükk”, arvel nr 1200545 märgitud õigusteenusega ega arvel nr 1200815 märgitud

õigusteenusega mahus, mis ületab 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lõikest 1 palub kostja jätta Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata osas, mis ületab 2 239,10 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot ja kohtukulud 639,10 eurot). Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu 04.02.2013 määrusega jäeti kostja kassatsioon menetlusse võtmata. Hageja esitas 06.02.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 3831,29 eurot ja riigilõivuga 639,10 eurot, kokku 4470,39 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud hagiavalduselt riigilõivu 319,55 eurot (kd I lk 135) ja apellatsioonkaebuselt 319,55 eurot (kd II lk 11), kokku 639,10 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 639,10 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 30,60 tunni ulatuses. Arve nr 1101542 kohaselt on hageja esindajal kulunud kokku 6,20 tundi hagimaterjalide läbitöötamiseks ning hagiavalduse esitamiseks. Tsiviilasja toimikust nähutvalt on esitatud hagi sisuliselt 4 lk pikk (kd I lk 5-9) ning sellele on lisatud 124 lk kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et antud mahus tõendite läbitöötamiseks ning nende pinnalt 5-leheküljelise hagiavalduse koostamiseks on 6,20 tundi põhjendatud ajamaht. Arve nr 1200082 kohaselt on hageja esindajal kulunud 0,5 tundi kohtuga suhtlemisele ja kostja esindajaga kirjavahetusele seoses kompromissitingimuste edastamisega. Kohus leiab, et antud ajakulu on põhjendatud, kuna pooltel on õigus arutada kompromissi võimalikkust ning selle tingimusi. Arve nr 1200225 kohaselt on hageja esindajal kulunud 10,3 tundi kostja vastuväidetega tutvumiseks ning hageja vastuse koostamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 15.02.2012 6-leheküljelise vastuse (kd I lk 152-157), millele on lisatud 21 lehekülge

kirjalikke tõendeid. Hageja koostas kostja vastuväidetele 7-leheküljelise vastuse (kd I lk 185192). Samuti on hageja esindaja esitanud 2-leheküljelise vastuse kohtu järelepärimisele (kd I lk 195-196). Kohus leiab, et eelnimetatud toimingute tegemiseks ning tõenditega tutvumiseks on kokku 10,3 tundi põhjendatud töömaht. Kõnealusel arvel on kajastatud ka kinnistusraamatu väljavõtte trükkimise maksumus summas 1,89 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole koos 21.02.2012 menetlusdokumentiga kohtule tõendina ühtegi kinnistusraamatu väljatrükki esitanud. Arve nr 1200545 kohaselt on hageja esindajal kulunud 0,7 tundi pankrotihalduri koostatud hagi läbitöötamiseks ja kliendile vastamiseks. Kohus leiab, et antud arve alusel menetluskulude hüvitamine ei ole põhjendatud, kuna käesoleva tsiviilasja menetlus ei hõlmanud pankrotihalduri koostatud tagasivõitmise hagi läbivaatamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-11 asunud seisukohale, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kuna pankrotihalduri koostatud hagi ei ole seotud konkreetse tsiviilasjaga, ei ole selle läbitöötamisega seoses tekkinud kulude hüvitamine põhjendatud. Arve nr 1200638 kohaselt on hageja esindajal kulunud 2,4 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja kohtuotsusega tutvumiseks. Tsiviilasjas on toimunud 02.05.2012 Harju Maakohtus istung, mis on kestnud 40 minutit (kd I lk 207). Harju Maakohus on 24.05.2012 koostanud 5-leheküljelise otsuse (kd I lk 211-213). Kohus leiab, et antud toimingute teostamiseks on 2,4 tundi põhjendatud töömaht. Arve nr 1200815 kohaselt on hageja esindajal kulunud 7,7 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja koostanud 9-leheküljelise apellatsioonkaebuse (kd II lk 2-10). Kohus leiab, et antud dokumendi koostamise puhul on põhjendatud 5-tunnine tööaeg, kuna apellatsioonkaebus kajastab suures osas asjaolusid ja seisukohti, mida hageja esindaja oli eelneva menetluse käigus juba esitanud. Arve nr 1200944 kohaselt on hageja esindajal kulunud 0,5 tundi kostja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks. Hageja esindaja on esitanud 5-leheküljelise apellatsioonkaebuse vastuse (kd II lk 17-21). Kohus leiab, et sellega tutvumiseks on 0,5 tundi põhjendatud töömaht. Arve nr 008/2012 kohaselt on hageja esindajal kulunud 2,3 tundi Tallinna Ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks. Toimikust nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtus toimunud 23.10.2012 istung, mis kestis 1,5 tundi (kd II lk 28-29). Kohus leiab, et antud toiminguteks on 2,3 tundi põhjendatud töömaht. Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 27,2 tunni osas. Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 128 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Võttes arvesse, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli kohtu hinnangul 27,2 tundi ning töötunni hind 128 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 3481,6 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 1595 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 3200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1600 eurot. Seega tuleb hageja esindaja kulu vastava piirmäärani vähendada ning lugeda põhjendatud õigusabi kuludeks 1600 eurot.

Seoses hageja seisukohaga, et antud juhul tuleks lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2, mis käsitleb kulude sissenõudmise piirmäära mittevaralise nõudega tsiviilasjas, märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-09 p-s 12 asunud seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Kohus leiab, et olukorras, kus pankrotimenetluses esitatud tunnustamise hagi on tsiviilasja hinna tähenduses varaline nõue, on see ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses käsitletav varalise nõudena, mis tähendab, et puudub alus Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 2 kohaldamiseks. Antud hetkel kehtiva TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt on pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise nõue küll hagihinna mõttes mittevaraline nõue, kuid kõnealune säte jõustus 01.07.2012, s.o pärast käesolevas asjas hagi esitamist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lähtutakse aga regulatsioonist, mis kehtis hagi esitamise ajal, kuna see võimaldab pooltel arvestada hüvitatavate menetluskulude võimaliku maksimaalse suurusega. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejale menetluskulusid 2239,10 euro ulatuses, millest 1600 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 639,10 eurot riigilõiv. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 2231,29 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2239,10 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.