Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-57352
Tsiviilasi
Scandinavian Consulting OÜ hagi Kevili Põllumajandusühistu vastu 2496,39 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2496,39 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. juuli 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavian Consulting OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. aprill 2013. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Scandinavian Consulting OÜ (registrikood: 11813315; asukoht: Tallinn Maakri 28b), esindaja Ivo Kaurit Vastustaja (kostja): Kevili Põllumajandusühistu (registrikood: 11107675; asukoht: Tartu Jalaka 48), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. juuli 2012 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista Kevili Põllumajandusühistult põhivõlgnevus 2496,39 € (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kuus eurot ja 39 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 445,75 € (nelisada nelikümmend viis eurot ja 75 senti) Scandinavian Consulting OÜ kasuks.
3.3.Välja mõista Kevili Põllumajandusühistult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 2496 eurolt 39 sendilt alates 21. maist 2013 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui 2050,64 € Scandinavian Consulting OÜ kasuks.
3.4.Jätta hagi rahuldamata lepingujärgse viivise nõude osas.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud Kevili Põllumajandusühistu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Scandinavian Consulting OÜ esitas 22.11.2011. a hagi Kevili Põllumajandusühistu vastu 2496,39 euro ja viivise 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 2496,39 euro väljamõistmiseks Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale konsultatsiooniteenust pakkumuse 12012011 alusel ning pooled leppisid kokku tasus ja viivises. Teenuse sisuks oli Soome majanduspoliitika alused/impordi makroandmestik, Soome transpordipartnerina, Soome jaeturumaastik 2010, Soome jaemüügikettide töömudel äripartneritega, sotsiaalsed oskused
läbirääkimistel partneritega. Kostja allkirjastas 14.01.2011. a pakkumuse, kus ühtlasi kinnitas arve nr 11022011 tasumist, samuti palus kostja peale suulise konsultatsiooni lõppu väljastatud arve esitada tasumiseks alles 10.02.2011. a, et arve oleks võimalik lisada abikõlbulike kulude hulka. Kokkulepitud tasu suurus oli 2 496,39 eurot ning kokkuleppe kohaselt arvestati viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,5% päevas. Kostja keeldus arve tasumisest. Hageja leidis, et tegemist oli käsunduslepinguga, mille eesmärgiks ei saanud olla kindla tulemuse saavutamine.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (tl 26-29). Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole väidetavat konsultatsiooniteenust reaalselt osutanud ning vastava lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Kostja leidis, et isegi kui teenust on osutatud, siis on teenus olnud kostjale ebavajalik, ebamõistliku hinnaga ning selle osutamise ainus eesmärk on olnud viia Kevili Põllumajandusühistust välja rahalisi vahendeid.
3.Hageja (tl 37-38) kostja vastuses toodud vastuväidetega ei nõustunud. Kostja on konsultatsiooniteenused osutanud kirjeldatud mahus ja vastavalt lepingule, seejuures ei oma tähtsust, kas konsultatsioon toimus kirjalikus või suulises vormis. Konsultatsioon toimus enam kui 8-tunnise ümarlaua arutelu vormis ning konsultatsiooni tulemused olid sisse kirjutatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) kaudu eksportprojekti. Eksitav on kostja väide, et EAS-ile esitatavat ekspordiprojekti ei olegi koostatud ja esitatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 04.07.2012. a otsusega Scandinavian Consulting OÜ hagi Kevili Põllumajandusühistu vastu 2496,39 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Scandinavian Consulting OÜ kanda. Scandinavian Consulting OÜ nõue tuleneb poolte allkirjastatud pakkumusest nr 12012011 (tl 125), millega hageja pakkus kostjale konsultatsiooniteenust, ja nimetatud pakkumuse alusel esitatud arvest nr 11022011. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist oli käsunduslepinguga ning et selline pakkumus ja arve esitati. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et H. Niinepuu oli vaidlusalusel ajal kostja seaduslik esindaja. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad selles, kas faktiliselt on hageja osutanud kostjale konsultatsiooniteenust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt esitatud ja kostja esindaja poolt allkirjastatud pakkumus ning arve nr 11022011 ei tõenda seda, et hageja on osutanud kostjale konsultatsiooniteenust. Hageja on esitanud kohtule memo hageja ja kostja koostööst, millest nähtuvalt on 14.01.2011. a toimunud suuline konsultatsioon. Hiljem on hageja väitnud, et nimetatud kohtumisel toimus ümarlaud ja seal viibisid isikud Soomest – H. H., J. T., H. M. ja J. V.. Arvandmed ja informatsioon jagati väidetavalt valdavas osas paberkandjal, mis üsna tõenäoliselt olid kostja juhatuse liikme H. Niinepuu valduses. Hageja esitatud memost selliseid andmeid ei nähtu. Esitatud memo on vastuolus hageja poolt kohtumenetluses avaldatuga. Hilisemalt avaldatud andmed nagu ümarlaua toimumine, ümarlaual viibinud isikute andmed, kostja esindajale arvandmete üleandmine paberkandjal, on piisavalt olulised andmed, et need oleksid pidanud kajastuma ka memos. Samas peaks hagejal kui professionaalsel konsultatsiooniteenust osutaval ettevõttel olema kirjalik ülevaade osutatud teenustest. Asjaolu, et Soome turu olukorda puudutavad
andmed on kirjutatud ekspordiplaani, ei tõenda seda, et hageja need andmed esitas. Ekspordiplaanis puuduvad viited sellele, et andmed oleks saadud hagejalt. Ülaltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud esitatud arve aluseks olevaid asjaolusid, st teenuse osutamise fakti. Sellest tulenevalt ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejale teenuse eest. Seega tuleb Scandinavian Consulting OÜ hagi Kevili Põllumajandusühistu vastu 2496,39 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Scandinavian Consulting OÜ.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Scandinavian Consulting OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohtu seisukohad ekslikud ning ei põhine seadusel. Kostjale 28.03.2011. a saadetud memo oli vaid ülevaade toimunud asjaoludest ja sündmustest. Memo ei ole pooltevahelise lepingu osaks ega pidanud kajastama kõiki olulisi või vähemolulisi andmeid. Seega ei saanud maakohus anda memole iseseisva tõendi väärtust, millega oleks tõendatud kõik hagejapoolsed seisukohad; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja endine juhatuse liige on 14.01.2011. a allkirjastanud hageja pakkumuse, nõustunud selle tingimustega ning lisaks sellele märkinud pakkumuse paremale nurgale kinnituse, et on pretensioonideta vastu võtnud konsultatsiooniteenuse ja on nõus arve tasumisega. Apellant leiab, et nimetatu tõendab konsultatsiooniteenuse osutamist; 3) on maakohus ekslikult jätnud tähelepanuta, et 08.04.2011. a meilivastuses on kostja uus seaduslik esindaja Marek Linnutaja keeldunud teenuse eest tasumast, sest tema arvates ei olnud teenus piisava kvaliteediga. Apellant leiab, et osutatud kirjaga on kostja kinnitanud, et teenus on osutatud. Kirjas kinnitatakse ka teenuse saamisel saadud informatsiooni kasutamist EAS ekspordiplaani koostamisel. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud ebaõigesti; 4) on maakohus eeldatavasti kohaldanud TsÜS § 89 lg 1, kuigi ei ole seda selgesõnaliselt otsuses märkinud. Seejuures on maakohus rikkunud tõendamisreegleid. Kostja pidi esitama tõendid tehingu näilikkuse kohta. Kostja ei ole oma väidete põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud tema väiteid tehingu näilikkuse kohta või lükanud ümber hageja väited kostjale teenuse osutamise kohta. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamiskoormis lasub hagejal. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole piisavalt tõendanud teenuse osutamist; 5) on maakohus jätnud materiaalõigusnormid kohaldamata. Käsundi täitmist ehk teenuse osutamist kinnitas sellel ajal kehtivate volitustega kostja juhatuse liige H. Niinepuu 14.01.2011. a. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 14.01.2011. a, kuna teenus oli osutatud ja selle vastuvõtmist oli kinnitanud kostja esindaja. VÕS § 76 lg 3 ja lg 4 järgi eeldatakse, et teenuse vastuvõtmine kostja poolt tähendas seda, et hageja kohustused olid kohaselt täidetud ja konsultatsiooniteenus oli osutatud täielikult ja kvaliteetselt. Käesoleval juhul võib hageja 12.01.2011. a koostatud pakkumuse paremal ülaservas asetsevat kostja endise juhatuse liikme H. Niinepuu märget teenuse pretensioonideta vastuvõtmise kohta nimetada tinglikult täitmise kviitungiks ehk kirjalikuks tõendiks kohustuse täitmise
vastuvõtmise kohta ning ka kohustuse kohase täitmise kohta. Seega lähtudes VÕS §-de 76 ja 95 sätete koosmõjust tuleb eeldada, et hageja poolt on teenuse osutamine tõendatud ainuüksi H. Niinepuu vastuvõtu kinnitusega pakkumusel. Hageja poolset teenuse osutamist saab tõendada kostja antud nn täitmise kviitungiga, mispuhul tõendamiskoormis võlasuhtes pöördub ümber ning kohustuse mittetäitmist tuleb tõendada võlausaldajal, s.o käesoleval juhul kostjal; 6) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8. Maakohus on olulises osas jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole võtnud seisukohta poolte vaidluse all olnud küsimuses tehingu näilikkuse kohta ning ei ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid. Maakohus ei ole hinnanud hageja pakkumust ning sellel olevat kostja esindaja kirjalikku märget ning kostja 08.04.2011. a hagejale saadetud meilivastust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et just kostja esindaja pöördus 28.12.2010. a hageja poole sooviga saada konsultatsiooni; 7) on kostja kohtule adresseeritud 04.01.2012. a vastuse p-s 2.1.7. omaks võtnud, et teenus siiski osutati suulise konsultatsiooni vormis kostja juhatuse liikmele H. Niinepuule. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud; 8) on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja lg 2. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, on andnud neile erineva kaalu ning jätnud suuremale osale tõenditest hinnangu andmata. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1.
6.Kevili Põllumajandusühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus kõiki asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes ning VÕS § 619 õigesti kohaldades põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole tuvastamist leidnud hageja poolt kostjale teenuse osutamine/käsundi täitmine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust ka selle eest hagejale tasu maksta; 2) on maakohus õigesti tuvastanud, et antud asjas ei esine ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik järeldada, et hageja on kostjale pakkumuses nr 12012011 nimetatud teenused osutanud; 3) on hageja 12.01.2011. a pakkumus ebausaldusväärne ja mitteobjektiivne tõend. Kostja selgitas juba oma 03.01.2012. a vastuses, et väidetava tehingu sõlmimise ajal oli H. Niinepuu kostja ainus juhatuse liige. 2011. a aasta alguses aga ilmnes, et H. Niinepuu on asunud oma juhatuse liikme positsiooni isikliku kasu saamise eesmärkidel kuritarvitama, sõlmides kostja nimel arvukalt arusaamatuid tehinguid, mille eest kostjale reaalseid teenuseid ei osutatud või olid osutatud teenused ebavajalikud ning nende tellimine kostja nõukoguga kooskõlastamata. Seetõttu esineb antud juhul piisav alus kahelda asjaolus, et H. Niinepuu poolt allkirjastatud pakkumus nr 12012011 on tegelikult allkirjastatud tema juhatuse liikmeks mitteoleku ajal, mistõttu ei saa hageja ka väita, et H. Niinepuu võttis sellega kostjale kehtivalt kohustusi. Kahtlusi suurendab ka asjaolu, et hageja pöördus esmakordselt kostja poole pakkumuse nr 12012011 alusel 11.02.2011. a väljastatud arve nr 11022011 tasumise nõudes alles 22.03.2011. a, mil H. Niinepuu enam kostja juhatuse liige ei olnud; 4) ei nõustu vastustaja hageja seisukohaga, et pakkumust nr 12012011 saab käsitleda kehtiva täitmise kviitungina. Isegi juhul, kui pidada pakkumust usaldusväärseks tõendiks, ei tulene sellest kostjale kohustust tõendada teenuse mittesaamist, vaid hageja ise on kohustatud
tõendama teenuse osutamise fakti. Selline põhimõte tuleneb asjaolust, et kostja peaks vastasel juhul tõendama negatiivset asjaolu, mida tal on võimatu tõendada – kostjal ei ole mõistlikult võttes võimalik tõendada, et ta ei ole hagejalt reaalselt teenust saanud. Seetõttu ei olnud tõendamiskoormis antud küsimuses läinud üle kostjale ning maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole teenuse osutamise tõendamiskohustust täitnud; 5) on kohus õigesti välja toonud, et üks professionaalne konsultatsiooniteenust osutav ettevõte oleks kergesti suutnud kirjalikult taasesitada suulise konsultatsiooni sisu ja detailselt välja tuua konsultatsiooni andmisel käsitletud asjaolud; 6) saab Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel vajaduse korral võtta seisukoha ka kostja poolt esitatud näiliku tehingu vastuväite osas ning tuvastada hageja ja kostja vahelise tehingu näilikkuse ning sellest lähtuvalt ka selle tühisuse TsÜS § 89 mõistes. Vastustaja selgitab, et kuna vaidlusaluse lepingu alusel ei olnud kavatsust osutada kostjale mingeid teenuseid ning neid ei ole ka reaalselt osutatud, ei olnud tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Pooled üksnes tahtsid jätta muljet tehingu olemasolust. Seega on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes, mis on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine. Eeltoodust tulenevalt oleks hageja nõue alusetu ka TsÜS § 89 alusel ning hagi tuleks jätta rahuldamata ka alternatiivse vastuväite arvestamise korral.
7.Apellant esitas 08.12.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on kostja põhilisteks õiguslikeks argumentideks see, et hageja ei ole tõendanud kostja esindaja pöördumist detsembris 2010. a hageja poole e-kirjaga ning et hageja on saanud pakkumisele kostja endise esindaja H. Niinepuu allkirja tagantjärele. Vastustaja ei ole neid argumente esitanud esimese astme menetluses ja seetõttu ei ole vastustajal õigust neile tugineda teises astmes; 2) kui kostja arvates oli tegemist hageja ja H. Niinepuu koostöös tõendite kunstliku loomisega, oleks kostja pidanud esitama avalduse õiguskaitseorganitele; 3) ei ole kostja seadnud kunagi kahtluse alla kostja esindaja pöördumist hageja poole. Vastasel korral oleks mõistetamatu, kuidas kostja ja hageja üldse lepinguni jõudsid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Tartu Maakohtu 4. juuli 2012 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas täielikult ja osaliselt kõrvalnõude osas. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust maakohtus.
9.Hageja esitas lepingust tuleneva nõude. Nõude tõendamiseks esitas hageja pakkumuse nr 12012011, mis kandis kuupäeva 12. jaanuar 2011. Nimetatud pakkumuse kohaselt osutas hageja kostjale konsultatsiooniteenust vastavalt pakkumuses toodud sisule ning pakkumuse maksumus oli 2496,39 €. Nimetatud pakkumusel on järgmine käsikirjaline märkus „ Teenuse pretensioonideta vastu võtnud. Nõustun arve tasumisega. 14.01.2011“. Märkusele on lisatud omakäeline allkiri. Pooled ei vaidle selle üle, et märkuse kirjutas ja seda kinnitas omakäelise allkirjaga H. Niinepuu, kes 14.01.2011 oli kostja juhatuse liige (lk 125).
10.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et märkus pakkumusel on käsitletav VÕS § 95 lg-s 1 sätestatud täitmise kviitungina.
VÕS § 95 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.
11.Käesoleval juhul kasutas hageja õigust ja küsis kostjalt tõendit täitmise vastuvõtmise kohta. Kostja seaduslik esindaja andis VÕS § 95 lg 1 nimetatud täitmise kviitungi. VÕS § 95 lg-s 1 nimetatud dokumendi väljaandmise tagajärjeks on tõendamiskoormise muudatus. Hageja täitjana ei pea tõendama, et ta on teenuse osutanud, et ta tegi seda tavapärasel tasemel ja see oli see tellimus, mida kostja soovis ja vajas. Täitmise kviitungi olemasolul eeldatakse, et hageja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kostja, juhul kui ta soovib vastupidist tõendada, peab tõendama, et ta ei ole täitmiskviitungiga kinnitatud täitmist tegelikult saanud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas asjas on kostja oma tõendamiskoormist täites lükanud ümber täitmiskviitungiga kinnitatud eelduse. Kostja ei ole tõendanud oma kahtlust, et tema juhatuse liige andis kviitungi ajal, mil ta ei olnud enam juhatuse liige. Kostja ei ole tõendanud, et konkreetne juhatuse liige, kes väidetavalt teenuse ainuisikuliselt vastu võttis ja seda ka kinnitas, ei ole teenust reaalselt saanud. Asjaolud, et kostja kui juriidiline isik ei vajanud sellist teenuse osutamist, et puudus vajadus hagejalt teenust tellida ja alternatiivselt, et juhul kui teenus ka osutati, siis ei olnud see nõuetekohane, ei oma tähtsust. Kui kostja pädev isik sõlmib kehtivalt lepingu ja võtab täitmise vastu, siis puudub kostjal hiljem alus keelduda lepingu täitmisest põhjendusel, et seda lepingut ei olnud vaja sõlmida. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja nõude aluseks oleva lepingu täitmise viis ja sisu ning vajalikkus on kaheldavad. Samas suulises vormis sõlmitud lepingu alusel suulise lühiajalise ja ühekordse konsultatsiooni andmise tõendamiseks ongi sobivaim viis võtta konkreetselt konsultatsiooni saajalt vahetult pärast konsultatsiooni kinnitus, et täitmine on olnud nõuetekohane ja see on vastuvõetud. Kostja väide, et konsultatsiooni saaja kinnitus ei ole piisav tõend ja teenuse osutaja peab aastaid hiljem suutma dokumentaalselt teenuse osutamist tõendada ei ole kooskõlas VÕS § 95 sätestatud regulatsiooni eesmärgiga, mis muudab tõendamiskoormist.
14.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole esitatud ka tõendeid, mis annaksid aluse hageja nõude aluseks olevat lepingut näilikuks tunnistada ja tehingu kehtetuse alusel jätta hagi rahuldamata. Hageja on maakohtus esitanud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks oleva lepingu täitmist. Asjaolu, et kostjat lepingulises suhtes esindanud isik võis lähtuda varjatud huvidest või eesmärkidest, ei ole tõendatud ja ei anna alust jätta hagi kostja vastu rahuldamata. Kostjal on õigus esitada nõue isiku vastu, kes hagejaga sõlmitud lepingus kostjat esindas. Ringkonnakohtu istungil möönis kostja, et seda on ka tehtud ning kostja hagi kahju hüvitamise nõudega on esitatud isiku vastu, kes ka hagejaga lepingu sõlmis ning asja menetlus ei ole veel lõppenud.
15.Hageja palus lisaks põhivõlgnevusele mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude rahuldamiseni 0,5% päevas tähtajaliselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 2496,39 eurot. Hageja esitas 11.02.2011. a kostjale arve (tl 9), milles märkis, et tähtajaliselt tasumata arvelt arvestatakse vajadusel viivist 0,5% päevas. Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu, leides, et poolte vahel puudus kokkulepe viivisemäära suuruse osas. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-144-09 leidnud, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe
osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Poolte vahelist kokkulepet viivisemäära osas ei saa eeldada sellest, et hageja märkis kostjale esitatud arvele viivisemäära. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli kokkulepe viivisemäära 0,5% päevas kohaldamise kohta. Kostja esitas 15.06.2012 kohtuistungil vastuväite hageja viivise nõudele ja märkis, et kokkulepet viivise osas ei ole poolte vahel saavutatud (lk 133). Kuna pooled ei ole viivisemäära 0,5% päevas kohaldamises kokku leppinud, tuleb viivis arvestada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.02.2011. a. Viivis alates 16.02.2011. a kuni 30.06.2011. a on 2496,39 eurolt 135 päeva eest 73,87 eurot (8% aastas). Viivis alates 01.07.2011. a kuni 31.12.2011. a on 2496,39 eurolt 183 päeva eest 103,26 eurot (8,25% aastas). Viivis alates 01.01.2012. a kuni 31.12.2012. a on 2496,39 eurolt 365 päeva eest 199,71 eurot (8% aastas). Viivis alates 01.01.2013. a kuni 20.05.2013. a on 2496,39 eurolt 130 päeva eest 68,91 eurot (7,75% aastas). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.02.2011. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 20.05.2013. a, summas 445,75 eurot. Hageja taotles viivise välja mõistmist kuni nõude rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suuruses summas. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, s.o 2050,64 € (2496,39 – 445,75) alates 21.maist 2013 kuni põhinõude rahuldamiseni.
16.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, seetõttu tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohus kohaldas lepingujärgse viivise asemel seadusjärgset viivist, mistõttu kõrvalnõude osas jääb hagi osaliselt rahuldamata, kuid arvestades nõude sisu ja hagihinna kujunemise regulatsiooni hagi esitamise ajal, siis leiab ringkonnakohus, et see ei anna alust jätta osa menetluskuludest hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.