Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja põhjendused Hagiavalduse kohaselt hageja ja Viljandi maakonnas, Pärsti vallas, Ramsi alevikus asuva elamu 15 korteriomandi nr 6 endine omanik Helju Leppind sõlmisid 19.juulil 1998.a. tähtajatu kommunaalteenuste ja hooldustööde lepingu, mille kohaselt hageja OÜ Ramsi VK kohustus osutama korteriomanikule kommunaalteenuseid. Lepingu p.4.1. kohaselt kohustus korteri omanik tasuma kommunaalteenuste ja hooldustööde eest hagejale järgneva kuu 20-daks kuupäevaks. Lepingu p.4.2. kohaselt lepinguga ettenähtud maksetega viivitamise korral kohustub korteri omanik tasuma hagejale viivist 0,5 % päevas võlgnevuse summalt kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Helju Leppind suri 03.07.2008.a. Peale Helju Leppindi surma tasusid pärandi vastuvõtnud isikud OÜ Ramsi VK arved osaliselt. 06.04.2010.a. notari poolt väljastatud pärimistunnistuse alusel on Helju Leppindi pärandvara koosseisus ka antud korteriomand ja selle võtsid pärandina vastu kostjad Ester Saia ja Jüri Leppind. Notari poolt 06.04.2010.a. teostatud asjaõiguskande avalduse alusel on kostjad kantud kinnistusraamatusse antud korteriomandi kaasomanikena. Kostjad ei ole taotlenud sõlmitud lepingu lõpetamist ega ole lepingut üles öelnud. Hageja ja pärandaja Helju Leppindi vahel sõlmitud lepingust tulenevad Helju Leppindi lepingulised õigused ja kohustused pärandvaraks ja pärandi vastuvõtnud isikud, kostjad Ester Saia ja Jüri Leppind on Helju Leppindi õigusjärglased tulenevalt TsÜS-i §-ist 6. Hageja täitis lepingust tulenevaid kohustusi ja saatis igakuuliselt osutatud teenuste eest arved kostjatele kuuluva korteriomandi postiaadressile, kuid kostjad tasusid esitatud arved osaliselt. 01.01.2010.a. seisuga oli lepingust tulenev võlgnevus hagejale 3508,28 krooni. Peale seda on kostjad tasunud hagejale ainult 12.04.2010.a. 6000 krooni, 20.09.2011.a. 76,11 €, 09.12.2011.a. 90,55 € ja 03.02.2012.a. 142,83 €. Mõlemad kostjad on Helju Leppindi õigusjärglased võrdsetes mõttelistes osades, seetõttu nõuab hageja lepingu täitmist kostjatelt kui õigussuhte õigusjärglastelt, kui solidaarvõlgnikelt solidaarselt. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt Ester Saialt ja Jüri Leppindilt solidaarselt hageja OÜ Ramsi VK kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 30.06.2012.a. seisuga kokku 4524,67 €, sellest põhivõlgnevus 2320,94 eurot, viivis 30.06.2012.a. seisuga 2203,73 eurot ja alates 01.juulist 2012.a. viivis võlgnevuse mitteõigeaegse tasumise eest 0,5 % päevas kuni võlgnevuse tegeliku tasumiseni. Kostjate põhjendused Kostja Ester Saia leiab, et on mitmeid kordi hagejale öelnud, et ei soovi nende teenust kasutada ega kasutada nende teenust ja talle öeldi, et tal pole võimalik lepingut lõpetada. On tegelenud kogu aeg sellega, et saada korterisse üürnikke. Ei ole Jüri Leppindiga teinud sellist kokkulepet, et tema maksab kommunaalmaksud, volituskiri sai tehtud selleks, et kui leiab ostja või üürniku, siis ei pea me teineteise taga ootama. Palub võlgnevus kustutada viivise osas ja tegelikuks summaks jääks 2320,94 eurot. Kostja Jüri Leppind leiab, et on kokku leppinud Ester Saiaga, et kogu asjaajamist, mis on seotud korteriomandiga Ramsi 15-6, selle kasutamist ja käsutamist teostab Ester Saia. Pärimisseaduse § 156 lg lubab kaaspärijatel omandatud vara jagamist. Ester Saia ja Jüri Leppindi kokkuleppe järgi on korteriomandi käsutamise ja kasutamise õigus läinud Ester Saiale. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on solidaarvõlgnikega. Hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist hagis märgitud ulatuses ja mahus. Hageja nõue viiviste sissenõudmiseks on põhjendamatu. Hageja põhinõude arvestus on ebaõige, mistõttu ei ole ka viiviste arvestus tunnistatav. Viiviste arvestuse alusena on viidatud lepingule p 2.2.6, mille järgi viivise määr on 0,5% päevas. Kostja palub selle jätta kohaldamata, kui tüüptingimuse, mis kahjustab teist poolt ebamõistlikult ja on vastuolus heade kommetega (VÕS § 42 lg 1). Viiviseid saab arvestada ainult sellisel juhul, kui võlgnik on jätnud maksed tähtajaks tegemata. Jüri Leppind ei ole saanud hageja poolt ühtegi arvet teenuste eest tasumiseks. Jüri Leppind ei ole pärandvarana vastu võtnud selle lepingu järgseid õigusi ja kohustusi, sest seda lepingut näeb ta esimest korda alles hageja poolt lisatuna. Jüri Leppindile ei ole tekkinud ka viivise tasumise kohustust. Viiviste kokkulepe ei kehti kindlasti nende teenuste osas, mida ei ole lepingus nimetatud (Sat TV, kindlustus jm). Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused 1.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kohus määrab sel juhul avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 404 lg 1 ja 2). Kohus on teinud asjas määruse kirjaliku menetluse korraldamiseks. Kohus on kirjaliku menetlemise korraldamise määruses andnud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 2.Kostjad on 19.07.1998 tähtajatu kommunaalteenuste ja hooldustööde lepingu sõlmija Helju Leppindi pärijad. Kinnisturegistri väljavõtte järgi on Ramsi 15 elamu korteri 6 ühisomanikud kostjad. VÕS § 12 lg 2 kohaselt leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Üldõigusjärgluse kõige tavapärasem juhus on õigusjärglus pärimise teel. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega läksid kostjatele üle pärandi vastuvõtmisega ka hageja ja Helju Leppindi vahel sõlmitud lepingulised õigused ja kohustused. Asjassepuutumatu on kostja Jüri Leppindi poolt esitatud kostjate vaheline sõlmitud volikiri, mis on sõlmitud Jüri Leppindi esindamiseks Ester Saia poolt. Nimetatud volikiri on sõlmitud isiku esindamiseks, mitte vara jagamise kohta. Jüri Leppind on viidanud Pärimisseaduse § 156 lg 1, mis lubab kaaspärijatel omandatud vara jagamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et pärandvara on pärijate vahel jagatud. Volikirja järgi Jüri Leppind volitab Ester Saiat olema tema esindajaks kõigis asjaajamistes, mis on seotud korteriomandiga Ramsi 15 korter 6. 3.Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et on soovinud lõpetada lepingut. Kuigi Helju Leppind suri 03.07.2008, ei ole kostjad vaidlustanud ühtegi arvet, vaid on tasunud arveid osaliselt. Seega on esitatud arveid kostjate poolt aktsepteeritud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 3 kohaselt solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et eel nimetatud sätete alusel vastutavad kostjad võrdselt hageja ees, kuna nad on mõlemad korteri omanikud ja pärandvara on omavahel jagamata. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kui kostjad solidaarvõlgnikena on omavahel teinud mingid kokkulepped, siis on neil vastutus nende alusel omavahel ja see ei puuduta hageja ja kostjate vahelist vastutust.

Kostja Jüri Leppind on väitnud, et põhinõude arvetuse on ebaõige, kuna hageja on esitanud põhjendamatult nõudmisi kulutuste eest, milles ei ole kokku lepitud. Kohus leiab, et kostja väide on põhjendamata ja üldsõnaline. Kostja ei ole esitanud oma poolset arvestust, millises summas ta tunnistab nõudeid ja millises ei tunnista. Samuti pole ta oma vastuväiteid millegagi tõendanud, seetõttu on vastuväited paljasõnalised. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4.Viivise nõue. Lepingu järgi on hagejal makse tähtaja möödumisel õigus nõuda kõikidelt maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % päevas. Kostja Ester Saia palub kustutada viivise osa ja jätta ainult võla summa. Kostja Jüri Leppind leiab, et viivise nõue on põhjendamatu. Viivise määr on lepingu järgi 0,5 % päevas. Kostja palub see jätta kohaldamata, kui tüüptingimuse, mis kahjustab teist poolt ebamõistlikult ja on vastuolus heade kommetega. Jüri Leppind ei ole pärandvarana vastu võtnud lepingujärgseid kohustusi ja õigusi. Lepingut näeb ta esimest korda. Hageja palub viivis välja mõista. Hageja heast tahtest kostjate vastu on hageja tegelikult arvestanud viivist 0,2 % põhivõla summalt. See on kõigiti mõistlik ka vastab headele kommetele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuna hageja esindaja vastuse järgi hageja on heast tahtest tegelikult arvestanud viivist lepingus ettenähtud 0,5 % asemel 0,2 % päevas, on põhjendatud välja mõista kostjatelt viivis 0,2 % päevas VÕS § 113 alusel. Viivisenõude mitte rahuldamine ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 163 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.