Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.05.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-55493
Tsiviilasi
AS Ecometal hagi A A vastu sõiduauto välja andmiseks, kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
34 993.17 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A A apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja A A (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja/hageja AS Ecometal (registrikood 10592409, asukoht Kesk 2/26, 40231 Sillamäe linnas Ida-Virumaal), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher
Kohtuistungi toimumise aeg
17.04.2013
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.12.2012 otsus tühistada osaliselt, vähendades kostjalt väljamõistetavat summat 14 173.37 euro võrra ning jaotada ümber menetluskulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista A A välja AS-i Ecometal kasuks 20 819.80 eurot; 3) Kohustada A A tasuma AS-le Ecometal viivist rahalise kohustuse 20 819.80 euro täitmisega viivitamise aja eest alates maakohtu otsuse tegemisest 20.12.2012 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 4) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata;
5) Kummagi poole menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus jätta poole enda kanda, välja arvatud riigilõiv sõiduauto tagastamise nõudelt, mis jätta kostja kanda osas, mida ei tagastatud hagejale maakohtu 14.08.2012 määrusega.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.AS Ecometal (hageja) esitas 14.11.2011 Harju Maakohtusse hagi A A (kostja) vastu sõiduauto välja andmiseks, kahju hüvitamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 16.06.2012 avaldusega loobus hageja hagist osaliselt, see on sõiduauto tagastamise nõudest, kuivõrd kostja oli hagejale sõiduki 30.05.2012 tagastanud. 08.08.2012 esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks summani 44 693.80 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.05.2009 Swedbank Liising AS-iga liisingulepingu maastur BMW xxxxxxxxxx 3.0, registreerimismärgiga xxxxxxxx, liisimiseks hagejale. Sõiduauto oli mõeldud hageja nõukogu liikme ametiülesannete täitmiseks ametiautona ja kostja oli vaadeldaval ajal hageja nõukogu liikmeks. Kostja valiti hageja nõukogu liikmeks 18.01.2007 ja tema volituste kehtivus lõppes vastavalt hageja põhikirjale üldise kolmeaastase tähtaja möödumisel. Kostjat uueks nõukogu liikme perioodiks kandidaadina üles ei seatud ning uuesti nõukogusse ei valitud. Kuigi kostja volitused hageja nõukogu liikmena olid lõppenud, kostja sõiduautot hagejale ei tagastanud.
3.Kuivõrd hageja ei ole saanud sõiduautot ise kasutada, aga on pidanud tasuma kostja poolt sõiduauto kasutamise eest erinevaid makseid, on hageja kandnud seetõttu kahjusid ja nõuab tema poolt kantud kulutuste hüvitamist kostjalt. Hageja on kandnud kostja tegevuse tõttu kahju 31 029.01 eurot.
4.Lisaks kanti kostjale hageja raamatupidamise poolt ekslikult üle nõukogu liikme tasusid ka pärast tema volituste ja tegutsemise lõppemist 18.01.2010, mistõttu nõuab hageja
kostjalt ekslikult üle kantud viie kuu tasu, see on kokku 8157.20 euro (t I kd lk 2-7), tagastamist.
5.Vastuseks kostja väidetele märkis hageja järgmist. Kostja väide, justkui oleks ta jätkanud hageja nõukogu liikmena tegutsemist pärast 18.01.2010, on väär. Kostja volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid 18.01.2010 hageja põhikirja punktis 5.1 sätestatud 3-aastase ametiaja möödumisel ning kostja volitusi nõukogu liikmena ei pikendatud.
6.Kostja väited, justkui oleksid hageja aktsionärid ja teised juhtorgani liikmed kaudsete tahteavaldustega aktsepteerinud kostja nõukogu liikme ametiaja pikenemist, on kostja poolt konstrueeritud. Kostja puhul puudub mistahes hageja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega oleks pikendatud tema ametiaega tagasiulatuvalt.
7.Kostja kasutusse antud auto oli ettenähtud hageja nõukogu liikme ametiülesannete täitmiseks. Sõiduauto kasutusse andmise puhul ei saa olla tegemist „väljamaksega aktsionärile“. Kostja ei ole hageja aktsionär (aktsionäriks on Featherie Invest OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on kostja). Samuti ei ole hageja kostjaga midagi sellist kokku leppinud. Selline käsitlus rikuks oluliselt äriseadustikus (ÄS) sätestatud aktsionäridele tehtavate väljamaksete (dividendide) väljamaksmise aluseid ja korda, mistõttu sellist kokkulepet ei saagi olla. Sõiduk oli antud kostja kui füüsilise isiku hageja nõukogu liikme, mitte aga hageja aktsionäri, Featherie Invest OÜ, kasutusse. Hageja ei ole teinud väljamakset aktsionärile ega kostjale sõiduautona või sõiduauto kasutusõigusena. Puuduvad kostja poolt väidetavad kokkulepped, mille kohaselt tasutakse OÜ-le Featherie Invest hüvitist (kompensatsiooni) proportsionaalses ulatuses OÜ-le Net Systems väidetavalt enammakstud summadega. Asjaolu kohta, et sõiduauto kasutajatena on tehnilises passis ette nähtud ka kostja pereliikmed, märkis hageja, et kostja ei olnud hagejat sellest teavitanud ega hagejaga selliselt kokku leppinud. Seega puudus kostjal hageja vastav nõusolek ja tegemist oli kostja omavolilise tegevusega. Kuivõrd sõiduauto kasutamise pealt on hageja erisoodustusega kaasnevad maksud tasunud, siis põhimõtteliselt sai kostja sõiduautot nõukogu liikmeks oleku perioodil kasutada ka nõukogu liikme ülesannetega mitteseotud isiklikuks tegevuseks (t I kd lk 145-151).
8.08.08.2012 avalduse kohaselt suurendas hageja nõuet kuni summani 44 693.80 eurot, sest kohtumenetluse kestel lisandusid täiendavad kulud. Liisingulepingu alusel on hageja poolt liisinguandjale makstud sõiduki eest liisingumakseid summas 26 188.76 eurot (käibemaksuta). Hageja krediitkaardiga ja hageja kulul on kostja ostnud bensiini 1804.81 euro eest. Hageja maksis sõidukiga seotud kindlustusmakseid perioodil 05.05.201004.05.2012 kokku 3471.29 eurot ja erisoodustusmaksu 5071.69 eurot.
9.Hageja palus eeltoodu alusel kostjalt välja mõista kokku 44 693.80 eurot, sealhulgas 36 536.55 eurot kas kahjuhüvitisena või alternatiivselt alusetu rikastumise alusel väljamõistetava hüvitisena, 8157.25 eurot alusetult saadud nõukogu liikme tasu tagastamiseks ja seaduses sätestatud määras viivise rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest kohtuotsusega väljamõistetavatelt summadelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni võla tasumiseni.
10.03.09.2012 hageja täiendava selgituse kohaselt on kostja kasutanud hageja sõiduautot õigusliku aluseta ehk rikkunud hagejale kui liisinguvõtjale kuuluvat sõiduki valdamise ja kasutamise õigust. Seega on kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 alusel kohustus hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Faktiliselt täitis ta hageja nõukogu liikme kohustusi vähemalt kuni 14.09.2010, kusjuures sõiduauto kasutusõigus ei ole seotud nõukogu liikmelisusega. Kuigi puudub vaidlus selles, et kostja valiti hageja nõukogu liikmeks 18.01.2007, on eksitav hageja väide, justkui oleks hageja kolmeliikmelise nõukogu tegevus 18.01.2010 seoses kahe nõukogu liikme ametiaja möödumisega peatunud. Faktiliselt alustasid osapooled koheselt ettevalmistusi nõukogu liikmete ametiaja pikendamiseks ning nõukogu jätkas senises koosseisus mõlema hageja aktsionäri teadmisel ja heakskiidul tegutsemist. Kuigi hageja 14.09.2010 üldkoosolekul valiti T Ku kõrval hageja nõukogu uuteks liikmeteks Eha K ja M K, ei ole hageja aktsionäride üldkoosolek tänaseni otsustanud kostja nõukogust tagasikutsumist. Olukorras, kus kostja kui nõukogu liikme ametiaeg tuleb lugeda kaudse tahteavaldusega pikendatuks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks, on kostja seega käesoleval ajal formaaljuriidiliselt hageja nõukogu liikmeks ning tema ametiaeg lõpeb alles 18.01.2013. Eeltoodust tulenevalt on alusetu hageja seisukoht, mille kohaselt kostja on alusetult rikastunud talle perioodil 18.01.2010 – 01.06.2010 makstud nõukogu liikme tasu arvel. Samuti on hageja esitanud nõude ka perioodi 01. – 18.01.2010 eest makstud nõukogu liikme tasu tagastamiseks olukorras, kus puudub vaidlus, et vähemalt kuni 18.01.2010 oli kostja õigustatud nõukogu liikme tasu saama.
13.Väär on hageja väide, justkui oleks kostja kasutusse antud sõiduauto olnud mõeldud hageja nõukogu liikme ametiülesannete täitmiseks ametiautona. 17.10.2006 allkirjastatud hageja aktsionäride lepingu punkt 8 nägi ette kõikide väljamaksete tegemise aktsionäridele proportsionaalselt nende osalustega. Lähtudes OÜ Net Systems (61%) ja OÜ Featherie Invest (39%) aktsiaosaluste proportsioonidest on määratud kindlaks nii T Kule kui kostjale makstud nõukogu liikme tasu suurused kui ka muud aktsionäridele või nendega seotud isikutele tehtud väljamaksed. Seejuures peeti silmas põhimõtet, et aktsionäridele (või nendega seotud isikutele) tehtud väljamaksete summad peavad olema proportsionaalsed aktsiaosalustega.
14.12.12.2008 sõlmisid kostjale kuuluv valdusettevõte OÜ Channon Trading ja United Motors AS sõiduki tellimuslepingu, mille kohaselt tellis OÜ Channon Trading United Motors AS-ilt sõiduauto ning tasus kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega ettemaksu 258 828 krooni. 2009. aasta aprillis otsustasid hageja juhatus ja aktsionärid liisida kostja valdusettevõtte poolt tellitud sõiduauto läbi hageja, kusjuures sõiduauto osas hageja poolt tehtavaid liisingumakseid käsitlesid pooled aktsionäridele tehtava väljamaksena hageja aktsionäride lepingu punkti 8 tähenduses. Sõiduauto ostja asendamisega tagastas United Motors AS OÜ-le Channon Trading tasutud ettemaksu ja 05.05.2009 sõlmis hageja ASiga Swedbank Liising liisingulepingu ning on jätkanud sõiduauto eest igakuiste liisingumaksete tegemist.
15.Sõiduauto osas ei olnud tegemist nõukogu liikme ametiautoga, vaid liisinguleping vormistati hageja nimele üksnes hageja aktsionäride lepingu punktis 8 sätestatud väljamaksete proportsionaalsuspõhimõtte järgimiseks. Lisaks liisingulepingu sõlmimisele väljastas hageja kostjale kasutamiseks ka AS Eesti Statoil kütusekaardi kuni liisinguperioodi lõpuni, see on juunini 2012. Muuhulgas on sõiduauto tehnilises passis kasutajatena märgitud ka kostja pereliikmed. 26.05.2010 on kostja esitanud hageja juhatuse liikmele M.Kle tasumiseks sõiduauto kasutamisega seotud United Motors AS arved, millised hageja vastuväiteid esitamata tasus.
16.Tegelik põhjus, miks soovis T.K 2010. aasta septembris aktsionäride kokkulepet rikkudes asendada hageja nõukogus kostja enda lähikondsega, seisnes selles, et erinevalt kostjast on T.Kul võimalik enda lähikondsetest nõukogu liikmeid kontrollida ning saavutada enda
huvides hagejale kahjulike otsuste läbisurumine. Asjaolu, et hageja poolt on sõiduauto osas makstud erisoodustusmaksu täies ulatuses ning sõidupäevikut peetud ei ole, kinnitab, et sõiduauto ei olnud mõeldud eelkõige teenistussuhtes kasutamiseks, vaid sõiduauto kasutamise üle otsustas kostja oma parema äranägemise järgi.
17.Kohus ei tuvastanud kostja poolt sõiduauto kasutamise õigusvastasust, mistõttu puudub alus väita, justkui oleks kostja hageja nõude sõiduauto tagastamiseks rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja kohustus sõiduauto tagastada muutus sissenõutavaks alles 30.05.2012, see on liisingulepingu lõppemisel. Esimese astme kohtu otsus
18.Harju Maakohus rahuldas 20.12.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 34 993.17 eurot, sealhulgas 29 147.62 eurot alusetu rikastumise alusel väljamõistetava hüvitisena ja 5845.55 eurot alusetult saadud nõukogu liikme tasu tagastamiseks. Kohus mõistis välja ka viivise VÕS §-s 113 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras 34 993.17 eurolt alates 20.12.2012 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja tasutud riigilõivu 2077.13 eurot jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõike 5 alusel kostja kanda ning ülejäänud hageja menetluskuludest 89/100 kostja kanda.
19.Kohus vaatas asjas läbi järgmised tõendid ning nende alusel tuvastas järgmised asjaolud: • Äriregistri andmetest tulenevalt on hageja aktsiakapital 1 024 000 eurot, mis jaguneb kahe aktsionäri vahel, kelledeks on OÜ Featherie Invest osamaksuga 399 360 eurot (62 400 aktsiat) ja OÜ Net Systems osamaksuga 624 640 eurot (97 600 aktsiat). OÜ Featherie Invest juhatuse liikmed on A Aru ja Allar Aru ning OÜ Net Systems juhatuse liikmeks T K; • 17.10.2006 aktsionäride (kostja ja OÜ Net Systems) lepingu kohaselt tehakse kõik hageja väljamaksed aktsionäridele proportsioonis osalustega 39:61 (t I kd lk 62-63); • Hageja aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega 18.01.2007 kutsuti tagasi senised nõukogu liikmed M K, I S ja O L, pikendati nõukogu liikme M Ku volitusi ja valiti ta nõukogu liikmeks uueks tähtajaks ning valiti uueks nõukogu liikmeks kostja (t I kd lk 1518); • Hageja põhikirja punkti 5.1 kohaselt valitakse aktsiaseltsi nõukogu kolmeliikmelisena, kes valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks (t I kd lk 19-21); • 12.12.2008 tellimuslepinguga ostis Channon Trading OÜ, mida esindas kostja, United Motors AS-ilt sõiduki BMW X6 hinnaga 1 294 138 krooni, millest ettemaks moodustas 258 828 krooni ja tasuda jäi 1 035 310 krooni, planeeritud tarneaeg aprill 2009 (t I kd lk 113) ; • OÜ Channon Trading tasus 12.12.2008 AS-ile United Motors BMW X6 eest käsiraha 258 828 krooni (t I kd lk 114-115); • 06.04.2009 saatis kostja hageja juhatuse liikmele M Kle e-kirjaga teabenõude 2008. aasta majandusaasta aruande kohta, paludes selgitusi hageja 2008. majandusaasta aruande lisa 10 kohta, mille kohaselt on tasu nõukogu liikmele projekti juhtimise eest 480 000 krooni; samuti lisa 4 kohta, mille kohaselt on 2008. aasta osas võrreldes 2007. aastaga oluliselt suurenenud autode rendi ja kontoriruumide rendi kulud; kontoriruumide rendi 2009. aasta planeeritav kulu võrreldes 2007. aastaga oli näiteks üle 3 korra suurem (t I kd lk 116-117); • 07.04.2009 saatis M K kostjale e-kirjaga vastusena teabenõudele nõukogu esimehe T Kuga sõlmitud töövõtulepingu, rendilepingu ja liisingulepingu. Kostja vastas 07.04.2010, et lisaks dokumentidele soovib ta informatsiooni ka selle kohta, kes ja millal on võtnud vastu otsused viidatud lepingute sõlmimiseks, juhul kui see ei olnud juhatuse enda initsiatiiv (t I kd lk 116);
•
•
•
•
•
•
•
•
• • •
• •
• •
07.04.2009 saatis kostja T Kule teemal „Arvutus“ e-kirja: “..õige arvutus ilma arvutusveata: 100 %= 854 098 krooni, millest 521 000 (61 %) ja 333 098 krooni (39 %). Seega 333098 krooni on minu kompensatsioon sinu pakutud viisil. Auto kasko 45 000 krooni jäi meil arvestusest välja, aga seda saad ümber vormistades ise jätkata!“ (t I kd lk 119); 09.04.2009 saatis kostja M Kle teemal „Arvutus“ e-kirja: „...521 000 krooni koosneb = 170 000 kontor, 240 000 auto sissemakse jne ning 111 000 kuumaksed. Aprill kontor ja Lexus LS 600 hL arvet ei tule, auto vormistab T ringi endale (mõlemad rendileping 15.09.2008 ja liisingleping nr 01112064L lõpetatakse). Mulle makstav kompensatsioon jaguneb perioodile 01.04.2009 - 01.04.2010. Kui sul on paremaid ettepanekuid tasumise osas, siis on need teretulnud!“ (t I kd lk 119); Kostja saatis 28.04.2009 M Kle e-kirja teemal „Tasaarveldused“, lisatud manus „tasaarveldused 61 % ja 39 % M doc“, mille kohaselt „auto liisingu sissemaksega X ja kuumaksetega X saab suurema osa ära korraldada, igakuine juhtimistasu väheneb seega ca poole peale“ (t I kd lk 67); 29.04.2009 saatis Swedbank AS-i suurkliendihaldur Silver Lodi M Kle, kostjale ja T Kule teemal „liisingupakkumine“, manused Swedbank.gif, Ecometal-36K-BMW.pdf, e-kirjaga liisingu ja kindlustuse pakkumised, milliste kohaselt: „Jääkväärtus on masina müüjaga üle räägitud. Lepingud võime sõlmida Teile sobival ajal“ (t I kd lk 121); 29.04.2009 saatis Swedbank Liising AS kostjale hagejalt pakkumise kasutusrendilepingu sõlmimiseks liisinguesemele BMW X6xDrive35i lepinguperioodiga 36 kuud, kulud kuus: igakuine osamakse 16 789.64 krooni, kaskokindlustus 3300 krooni, liikluskindlustus 482.58 krooni, kokku 20 572.22 krooni (t I kd lk 122); 05.05.2009 saatis kostja Channon Trading OÜ juhatuse liikmena United Motors AS-ile avalduse BMWX6 eest vastavalt tellimislepingule 0870TL2 Channon Trading OÜ poolt tasutud käsiraha 258 828 krooni tagastamiseks (t I kd lk 124); 05.05.2009 liisingulepingu nr 01117026L alusel andis liisinguandja Swedbank Liisingu AS liisinguvõtja hageja kasutusse müüjalt United Motors AS omandatud maasturi BMW X6 XDRIVE35l 3.0, registreerimismärgiga 137MLY, liisingulepingu maksumus 70 093.64 eurot (käibemaksuta), osamaksete arv 37, lepingu tähtaeg 30.05.2012 (t I kd, lk 9-13); Liisingulepingu nr 011117026L lisaks oleva maksegraafiku kohaselt on liisingu sissemakse 14 018.73 eurot, igakuine osamakse 1050.34 eurot, kokku kuni 30.05.2012 54 848.15 eurot (t I kd lk 13); Liisingueseme 05.05.2009 üleandmise-vastuvõtu aktiga nr 01117026L anti liisinguese üle liisinguandja poolt kostjale (t I kd lk 14, 66); 15.05.2009 tagastas AS United Motors OÜ-le Channon Trading X6 ettemaksu tagastusena 258 828 krooni (t I kd lk 125); Sõiduki BMW X 6 reg märk xxxxxx registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik Swedbank Liising AS, vastutav kasutaja hageja ning kasutajad kostja, A. A, P A ja Ü Aru (t I kd lk 65); Statoili poolt väljastati kostjale kütusekaart kuni juunini 2012 (t I kd lk 126); 20.01.2010 saatis M K kostjale e-kirja 2009. aasta bilansi ja kasumi saatmise kohta, manustena bilanss 2009 ja kasumi aruanne 2009. Kostja palus 21.01.2010 e-kirjaga saata täiendavalt 2009. aasta novembri bilansi ja aruande. M K saatis 22.01.2010 e-kirjaga kostjale 2009. aasta bilansi, kasumi aruande ja eelarve ning 23.02.2010 e-kirjaga 2010. aasta bilansi ja kasumi aruande (t I kd lk 91-93); 2010. aasta jaanuari eest tasuti hageja poolt kostjale nõukogu liikme tasu 25 600 krooni, tulumaks 4904 krooni, ülekandmisega panka 20 696 krooni (t I kd lk 93); Kostja saatis M Kle 08.02.2010 teemal „Nõukogu liikme volituste pikendamine nõusolek“ e-kirja: „...Sinu aktsionäride korralise koosoleku doc tekst oli hea, tegin väiksed
• • • •
•
• •
• • • • • •
• •
• •
parandused, samas oleks hea kui saame tähtaegselt pikendatud“. Kirja manusteks olid hageja aktsionäride korralise koosoleku protokolli 03.02.2010 projekt ja kinnitus kostja nimelt, et on nõus nõukogu liikme volituste pikendamisega järgmiseks perioodiks (t I kd lk 87-90); 2010. aasta veebruari eest tasuti hageja poolt kostjale nõukogu liikme tasu 25 600 krooni, tulumaks 4904 krooni, ülekandmisega panka 20 696 krooni (t I kd lk 94); 19.03.2010 e-kirjaga saatis M K kostjale eelarve täitmise 2010 (t I kd lk 94); 2010. aasta märtsi eest tasuti hageja poolt kostjale nõukogu liikme tasu 25 600 krooni, tulumaks 4904 krooni, ülekandmisega panka 20 696 krooni (t I kd lk 110); 12.04.2010 e-kirjaga saatis M K T Kule ja kostjale 2009. majandusaasta aruande ja palus teha omapoolse kinnituse ja kasumijaotuse otsuse, mille võiks allkirjastada ja saata kinnitamiseks audiitorile. T K vastas 14.04.2010 e-kirjaga M Kle ja kostjale, et tema arvates on majandusaasta aruanne korrektne (t I kd lk 95); Hageja nõukogu koosoleku 15.04.2010 protokolli kohaselt, nõukogu koosseisus T K, M K ja kostja, kinnitas hageja 2010. aasta üldkoosoleku päevakorra, mille punktiks 4 oli uute nõukogu liikmete valimine seoses kostja ja M Ku nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisega (t I kd lk 61); 16.04.2010 e-kirjaga saatis juhtivaudiitor E.T M Kle, T Kule ja kostjale märkuse audiitori aruandes (t I kd lk 100); 19.04.2010 saatis AS Kunda Norxic Tsement ostujuht M.P kostjale e-kirja, et lõpetavad akuplasti vastuvõtmise hagejalt. Lisatud ka arve perioodi jaanuar 2009 kuni aprill 2010 käitlemiseks võetud akuplasti eest. Kostja saatis 29.04.2010 M.Eile Kunda Nordic Tsement AS-ist e-kirja, et on arutanud akuplasti vastuvõtmise lõpetamist T Kuga ja teeb ettepaneku täpsustada koostöövõimaluste edaspidiseid tingimusi omavahelisel kokkusaamisel, millele M.E vastas kostjale, T Kule jt-le, et leppisid kohtumise 01.06 Kundas (t I kd lk 101-102); 2010. aasta aprilli eest tasuti hageja poolt kostjale nõukogu liikme tasu 25 600 krooni, tulumaks 4904 krooni, ülekandmisega panka 20 696 krooni (t I kd lk 111); 26.05.2010 e-kirjaga saatis M K kostjale eelarve 2010 (t I kd lk 96); 26.05.2010 saatis kostja M Kle e-kirjaga BMW hoolduse arved, vastavalt 1703.69 krooni ja 2623.90 krooni (t I kd lk 127-129); 2010. aasta mai eest tasuti hageja poolt kostjale nõukogu liikme tasu 25 600 krooni, tulumaks 4904 krooni, ülekandmisega panka 20 696 krooni (t I kd lk 112); 01.06.2010 toimus Kunda Nordic Tsement AS-i kontoris koosolek, milles hageja poolt osalesid kostja ja T.K, teema Ecometal akuplasti käitlemine (t I kd lk 107); 07.06.2010 saatis kostja J. K ja kaaskirjana M Kle e-kirja Ecometal pliitootmise šlaki käitlemise kohta, millele J.K vastas, et võiks sel teemal kohtuda ja rääkida. Kostja küsis 08.06.2010 e-kirjaga T Kult, milline aeg viimasele nõupidamiseks sobib ja teatas, et hr Kuga Desintegraatorist sai kokku lepitud kohtumine 15.06 (t I kd lk 103,105); 10.06.2010 saatis AS Kunda Nordic Tsement kvaliteedijuht A.R kostjale 01.06.2010 Kundas toimunud koosoleku memo, mille kostja edastas M Kle (t I kd lk 106); 15.06.2010 saatis kostja M Kle ja kaaskirjana T Kule teemal Ecometal šlaki jahvatamine Kunda proovikatsete jaoks e-kirja selle kohta, et A.A võtaks Desintegraator tootmise OÜ peatehnoloogi B K ühendust ja lepiks kokku, kuidas šlaki jahvatamise küsimuses edasi liikuda (t I kd lk 108); 28.06.2010 e-kirjaga saatis M K kostjale bilansi, kasumi ja eelarve täitmise 5 kuud 2010 (t I kd lk 97-99); 14.09.2010 hageja erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti 1 osas „Uute nõukogu liikmete valimine seoses A A ja M K ametiaja lõppemisega“ otsustati valida hageja uueks nõukogu liikmeks E K ja hageja nõukogu liikmeks uueks ametajaks M K (t I kd lk 130134);
•
•
•
•
29.09.2010 esitas hageja juhatuse liige M K kostjale nõude tagastada hagejale Swedbank Liising AS-le kuuluv sõiduk BMW hiljemalt 12.10.2010. Kostja vastas 08.10.2010, et nõude sisu jääb talle arusaamatuks, palub selgitada millisel õiguslikul või dokumentaalsel alusel esitatud nõue põhineb ning kelle korraldusel ja initsiatiivil see on koostatud (t I kd lk 22-23); Hageja 25.05.2011 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsusest tulenevalt on kostjale makstud hageja nõukogu liikme tasu alates 01.09.2009 25 600 krooni kalendrikuus kuni 31.05.2010. Nõukogu endise liikme kostja tasu 25 600 krooni kalendrikuus sisaldub nõukogu liikmete tasude kogusummas, mis on välja toodud hageja 2009. majandusaasta aruandes, mille aktsionäride üldkoosolek on kinnitanud. Kinnitades 2009. majandusaasta aruande, on aktsionäride üldkoosolek nõustunud hageja ja nõukogu liikme vahelise tehinguga. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et puudub eraldi üldkoosoleku otsus nõukogu liikme tasustamise kohta summas 25 600 krooni kalendrikuus (t II kd lk 39-41); Kostja avaldas 28.11.2011 kinnituskirjaga Swedbank Liising AS-ile, et tagab tema kasutuses oleva sõiduki BMW liisingulepingu järgse säilimise ja korrashoiu ja sõiduki tagastamise Swedbank Liising AS-ile kui sõiduki omanikule liisingulepingu järgse liisinguperioodi lõppemisel (t I kd lk 64); Vastavalt 30.05.2012 vara ülevaatuse ja tagastamise aktile andis kostja hageja esindajale sõiduki üle (t II kd lk 16, 26, 31).
20.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid või jätkusid peale 18.01.2010 ja kas kostjal oli alates 18.01.2010 kuni 30.05.2012 õiguslik alus tema kasutusse antud sõiduauto kasutamiseks.
21.Seonduvalt hageja nõudega kostjale alusetult tasutud nõukogu liikme tasu tagastamiseks nõustus kohus hagejaga, et kostja volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid kolmeaastase tähtaja möödumisel 18.01.2010 ja seadus ei näe ette võimalust tähtaja möödumisel selle suhte automaatseks pikenemiseks. Vastavalt ÄS § 298 lõike 1 punktile 4 on aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses. Vaidlust ei ole, et enne 18.01.2010 ei ole hageja aktsionärid kostja nõukogu liikmeks oleku tähtaega pikendanud. Kostja puhul puudub ka selline hageja aktsionäride otsus, millega oleks tagasiulatuvalt heaks kiidetud kostja tegutsemine hageja nõukogu liikmena peale 18.01.2010. Kuigi aktsionär Featherie Invest OÜ on 14.09.2010 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse, millega kostja asemel valiti hageja nõukogu liikmeks Eha K, vaidlustanud, ei tulene sellest kostja kui hageja nõukogu liikme volituste tähtaja pikenemist, kuna hageja aktsionärid ei pidanud olukorras, kus kostja ametiaeg nõukogu liikmena oli lõppenud, kostjat nõukogust tagasi kutsuma. Asjaoludest, et kostja soovis ka peale 18.01.2010 hageja nõukogu liikmena jätkata ning jätkas suhtlemist hageja juhatusega, nõukogu liikmega, audiitoriga ja hageja koostööpartneritega, samuti osales hageja nõukogu 15.04.2010 koosolekul ning sai kuni 01.06.2010 nõukogu liikme tasu, ei saa tuletada aktsionäride tahteavaldust kostja kui hageja nõukogu liikme liikmelisuse jätkamiseks. Aktsiaseltsi juhatuse ega nõukogu pädevusse ei kuulu nõukogu liikmete valimine ega volituste pikendamine. Hageja juhatuse liikme M K, kostja ja T Ku vaheline e-kirjavahetus peale 18.01.2010 ei tõenda nõukogu liikme volituste pikendamist ning kirjade saatmine kostjale võib olla põhjendatud ka asjaoluga, et kostja on ühe aktsionäri seaduslik esindaja.
22.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-65-08 tulenevaid seisukohti juhatuse liikme ametiaja pikenemise osas ei saa nõukogu liikme ametiaja pikenemisele kaudsete tahteavalduste alusel analoogia korras kohaldada. Nimetatud kohtulahendist tulenevalt (punktist 33 jt) saaks äriühingu juhtorgani (juhatus, nõukogu) liikme ametikohustuste täitmist tähtaja möödumisel isik jätkata üksnes juhul, kui äriühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega
pikendab. Eeltoodust nähtuvalt on aktsiaseltsi nõukogu liikme ametiaja pikendamiseks vajalik lisaks nõukogu liikme kandidaadi nõusolekule ka aktsionäride otsus ametiaja pikendamise/valimise kohta uueks tähtajaks. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa äriühingu juhtorgani liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhtorgani liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes isiku tahet jätkata juhtorgani liikmena. Lisaks endise juhtorgani liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele on aga vajalik ka formaalne omanike (osanike, aktsionäride) otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhtorgani liikmena, see tähendab pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt ning selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhtorgani liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Riigikohus on nimetatud otsuses märkinud, et osaühingu juhatuse liikme puhul tuleb erandlikult kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (muuhulgas seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Nimetatud lahendist tulenevalt võib äriühingu osanike poolt juhatuse koostatud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamist lugeda kaudseks tahteavalduseks tunnustada ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Analoogilist olukorda kostja puhul ei esine, kuna puudub selline hageja aktsionäride otsus, millest võiks järeldada kaudselt aktsionäride nõustumist kostja jätkamiseks hageja nõukogu liikmena peale 18.01.2010. Isegi, kui lugeda aktsionäride kaudseks tahteavalduseks hageja nõukogu koosoleku 15.04.2010 otsust, mille vastuvõtmisel osalesid mõlema hageja aktsionäri seaduslikud esindajad, siis mingit selgesõnalist otsust kostja jätkamise kohta hageja nõukogu liikmena selles vastu ei võetud, vaid kinnitati 2010. aasta üldkoosoleku päevakorra 4-nda punktina uute nõukogu liikmete valimine seoses kostja ja M Ku nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisega (t I kd lk 61).
23.Kohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et hageja 25.05.2011 korralise üldkoosoleku protokollist tulenevalt oli hageja juhatus ning aktsionäride üldkoosolek seisukohal, et kostja oli kuni 31.05.2010 tegutsenud hageja nõukogu liikmena ja kostjale nõukogu liikme tasu maksmine selle tähtajani oli toimunud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning aktsionäride teadmisel ja heakskiidul (t II kd lk 39-41). Kohtule esitatud väljavõttest hageja aktsionäride üldkoosoleku kohta ei saa teha muud järeldust, kui et kostjale on makstud nõukogu liikme tasu kuni 31.05.2010 brutosummas 25 600 krooni, muud kostja poolt tehtud järeldused on meelevaldsed ja põhjendamatud. Eeltooduga seonduvalt luges maakohus paljasõnalisteks hageja väited selle kohta, et kostja ametiaega ei pikendatud põhjusel, et kostja sisuliselt ei tegelenud hageja majandustegevusega ega panustanud mingilgi muul moel hageja tegevusse või et ta on oma pahatahtlike nõuete esitamise kaudu takistanud hageja tööd, kuritarvitanud oma positsiooni hageja ärisaladuste lekitamisel ning tekitanud hagejale kahju. Esitatud tõenditest taolisi järeldusi teha ei saa, kuid see ei kummuta asjaolu, et peale 18.01.2010 kostjat enam hageja nõukogu liikmeks ei valitud ja tema volitusi nõukogu liikmena ei ole tagasiulatuvalt pikendatud. Käesoleva vaidlusega ei ole seotud kostja poolt esitatud tõendid, mis käsitlevad OÜ Net Systems kavatsust anda 2008. aastal hagejale laenu 15 miljonit krooni, mistõttu jättis kohus need hindamata (t I kd lk 181-187). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuivõrd aktsiaseltsi poolt nõukogu liikmega tähtaja möödumisel käsundussuhte jätkamiseks peab olema vastav aktsionäride otsus ning sellist otsust kostja suhtes alates perioodist 18.01.2010 ei ole kohtule esitatud, puudub alus aktsepteerida kostjat peale 18.01.2010 hageja nõukogu liikmena.
24.Asjas ei ole vaidlust, et aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vaheline õigussuhe sarnaneb käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes, samuti et tasu maksmine kostjale kui käsundisaajale oli määratud tasu maksmisega vastava ajavahemiku möödumisel, see tähendab iga kuu eest nõukogu liikmeks oleku ajal (VÕS § 628 lõige 1). Võttes arvesse, et kostja liikmelisus hageja nõukogu liikmena lõppes 18.01.2010, kuid nõukogu liikme tasu maksti talle hageja juhatuse poolt välja kuni 01.06.2010, nõustus kohus, et hagejal on alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027, § 1028 lõige 1) õigus kostjale ajavahemiku 18.01.2010-31.05.2010 eest makstud nõukogu liikme tasu tagasi nõuda. Seejuures arvestas kohus kostja vastuväidetega, et hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt nõukogu liikme tasu tagastamist terve 2010. aasta jaanuari eest, kuivõrd kostja täitis nõukogu liikme ülesandeid kuni 18.01.2010, samuti saab tasu tagasinõude puhul arvestada ainult netotasuga, see on kostjale peale tulumaksu mahaarvamist väljamakstud tasuga (t II kd lk 92-97). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude kostjale enammakstud nõukogu liikme tasu osas summas 5845.55 eurot = 91 463 krooni = (20 696 - 20696 x 18 : 31 + 4 x 20 696).
25.Sõiduauto valdamisest ja kasutamisest tulenevate nõuete osas ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et kuna kostja ei ole füüsilise isikuna hageja aktsionäriks, siis ei saaks sõiduauto kostja kasutusse andmise puhul olla tegemist väljamaksega aktsionärile. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja vähemusaktsionäri Featherie Invest OÜ seaduslik esindaja. Juriidiline isik tegutseb oma seadusliku esindaja kaudu. Aktsionäridele väljamaksete tegemiseks on ÄS-s ette nähtud konkreetne ja formaliseeritud kord, kuid see ei välista aktsionäridele sisuliselt väljamaksete tegemist ka muul viisil, sealhulgas võlaõiguslike tehingute kaudu. Ei ole välistatud, et äriühingu aktsionärid võivad saada äriühingust hüvesid ka neile kuuluvate ettevõtetega sõlmitud tehingute kaudu. Kohus võttis arvesse, et tulenevalt 2009. aasta aprilli alguses kostja poolt hageja enamusaktsionäri Net Systems OÜ seaduslikule esindajale T Kule ja hageja juhatuse liikmele M Kle saadetud e-kirjades tõstatatud küsimustest leidis kostja, et tema poolt esindatud aktsionär peaks saama hagejalt kompensatsiooni 39% ulatuses võrreldes summadega, millises ulatuses oli hageja teinud väljamakseid teisele aktsionärile ja tema seaduslikule esindajale T Kule. Ka nähtub, et vahetult enne hageja poolt Swedbank Liising AS-iga sõiduauto suhtes liisingulepingu sõlmimist 28.04.2009 saatis kostja hageja juhatuse liikmele e-kirja teemal „Tasaarveldus 61% ja 39%.“ Hinnates kõiki tõendeid kogumis leidis kohus siiski, et esitatud tõenditest ei piisa tõsikindlaks järelduseks, et hageja andis sõiduauto kostja kasutusse üksnes põhjusel, et kompenseerida kostjale kui vähemusaktsionäri seaduslikule esindajale hageja aktsionäride lepingust tulenevalt proportsionaalses ulatuses (39%) hageja poolt enamusaktsionärile enammakstud summasid. Kostja on oma vastuses hagile selgitanud, et tema poolt 2009. aasta aprilli alguse e-kirjades tehtud ettepanekud Featherie Invest OÜ-le hüvitise maksmiseks esialgsel kujul ei realiseerunud ning lõpuks otsustati loobuda T Ku kasutusse antud sõiduauto liisingulepingu ümbervormistamisest ning liisida ka kostja valdusettevõtte Channon Trading OÜ poolt tellitud sõiduauto läbi hageja. Sõiduauto osas tehtavaid liisingumakseid käsitlesid pooled aktsionäridele tehtava väljamaksena hageja aktsionäride lepingu proportsionaalsuskokkuleppe järgimise tähenduses. Kohus arvestas siinkohal hageja osundusega, et kostja 2009. aasta aprilli e-kirjadele ei ole hageja enamusaktsionäri seaduslik esindaja T K ega hageja juhatuse liige vastanud. Vaikimist või tegevusetust ei loeta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kostja poolt 2009. aasta aprilli alguses saadetud e-kirjades mainitud 39%-le vastav hüvitise summa 333 098 krooni (21 288.84 eurot) ei ole vastavuses sõiduauto kohta sõlmitud liisingulepingu kogumaksumusega 70 093.64 eurot (käibemaksuta). 15.11.2011 kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja valdusfirma
poolt tellitud ja liisitud sõiduauto vormistati ringi hageja nimele, kuna hilisemalt formuleerus ettepanek, et mõistlikum on säilitada nõukogu liikmetele hageja kulul sõiduautode kasutammine (t II kd lk 225-231). Eeltoodust tulenevalt lepiti hageja ja kostja vahel enne liisingulepingu sõlmimist siiski kokku, et sõiduauto liisitakse hageja poolt kostjale kui hageja nõukogu liikmele. Kostja õigust sõiduauto kasutamiseks muul õiguslikul alusel kui nõukogu liikmelisusest tulenevalt ei tõenda ka asjaolu, et sõiduauto oli antud kostja perekonnaliikmete kasutusse ja kostja kasutusse oli antud hagejale väljastatud kütusekaart kuni liisinguperioodi lõpuni, kuna hageja väitel on ta tasunud sõiduautolt erisoodustuse tulumaksu, mis andis kostjale õiguse sõiduautot kasutada ka ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et sõiduauto oli antud hageja poolt kostja kasutusse 05.05.2009 seoses kostja nõukogu liikmelisusega ja selline sõiduauto kasutusõigus lõppes 18.01.2010, see on pärast kostja kui hageja nõukogu liikme ametitähtaja möödumist.
26.VÕS § 626 lõikest 1 tulenevalt oleks kostja pidanud talle kui käsundisaajale nõukogu liikme tähtajaks kasutada antud sõiduauto peale nõukogu liikme ametitähtaja lõppu hagejale kui käsundiandjale tagastama. Kostja tagastas sõiduauto tsiviilasja menetluse käigus pärast hagi esitamist 30.05.2012. Seega on kostja kasutanud hageja poolt liisitud sõiduautot perioodil 19.01.2010-30.05.2012 ilma, et tal oleks selleks olnud õiguslik alus. Hageja on esitanud kostja vastu seonduvalt sõiduauto õigusliku aluseta valdamise ja kasutamisega nõuded tasutud liisingu- ja kindlustusmaksete, bensiinikulude ja erisoodustuse tulumaksu ning erisoodustuse sotsiaalkindlustusmaksu hüvitamiseks. Kohus leidis, et hageja nõuded on osaliselt (võttes arvesse, et kostja oli õigustatud sõiduautot kasutama 01.-18.01.2010) põhjendatud VÕS § 1037 lõike 1 alusel ja tõendatud sõiduauto eest tasutud liisingu- ja kindlustusmaksete ulatuses. Sõiduauto kasutusõiguse puhul võib TsÜS § 65 kohaseks harilikuks väärtuseks olla samaväärse sõiduauto üürimise turuhind, mis sisuliselt langeb kokku hageja poolt sõiduauto eest tasutud liisingumaksetega perioodi 19.01.2010-30.05.2012 eest, milline summa on kohtu arvestuste kohaselt kokku 25 676.33 eurot (28 188.76 – 894.22 + 381.79) ja kindlustusmaksetega perioodil 05.05.201004.05.2012 summas 3471.29 eurot, see on kokku 29 147.62 eurot (t II kd lk 126-160, 168181).
27.Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et sõiduauto kasutuseelise väärtuse puhul tuleks arvesse võtta, et kuivõrd hageja ostis peale liisingulepingu lõppemist sõiduauto turuväärtusest madalama hinnaga välja ning seejärel garažeeris selle, siis hagejal puudus vajadus sõiduauto kasutamiseks (t II kd lk 189-215). Kasutuseelise väärtuse leidmisel tuleb lähtuda selle harilikust väärtusest ehk turuväärtusest.
28.Hageja poolt esitatud bensiinikulude ja erisoodustuse tulumaksu ning erisoodustuse sotsiaalkindlustusmaksu tasumisest tingitud nõude osas nõustus kohus kostjaga, et nimetatud kulutused ei ole hageja poolt konkreetselt tõendatud, kuna esitatud AS Eesti Statoil arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid kinnitavad üksnes arvel kajastatud perioodi kogutarbimist hageja poolt ja esitatud arvete tasumist, kuid ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses on kütust tarbinud konkreetselt kostja. Samuti ei nähtu Maksu- ja Tolliameti kirjast, millises summas on asjakohaseid erisoodustusmakseid tasutud seoses konkreetselt vaidlusaluse sõiduauto kasutamisega (t II kd lk 98, 100-101, 103-105, 107-108, 110-111, 113-114, 116-117, 119-120, 122, 124, 161). Autokütuse tarbimise osas hageja seadusliku esindaja poolt koostatud tabelit ja erisoodustusmaksete osas hageja seadusliku esindaja poolt koostatud õiendit ei saa tõenditena arvestada, mistõttu jättis kohus need hindamata (t II kd lk 99, 102,106,109, 112,115, 118, 121, 123, 162). Samuti jättis kohus hindamata hageja poolt bensiinikulude suhtes hilinenult esitatud tõendid (t II kd lk 221-224).
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude kostja poolt sõiduauto õigusliku aluseta valdamise ja kasutamisega seonduvalt summas 29 147.62 eurot (25 676.33 + 3471.29). Hageja nõue viivise tasumiseks kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuselt on põhjendatud ja seadusega kooskõlas (VÕS § 113 ja § 94 lõige 1, TsMS § 367). Apellatsioonkaebus
30.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ulatuses, millega hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub võtta asja materjalide juurde kaebusele lisatud täiendavad tõendid.
31.Kostja kui nõukogu liikme ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks kuni 18.01.2013 mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lõike 3 alusel kaudsete tahteavaldustega. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et puudub selline hageja aktsionäride otsus, millest võiks järeldada kaudselt aktsionäride nõustumist kostja jätkamise kohta hageja nõukogu liikmena peale 18.01.2010. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu poolt esile toodud asjaolude (et enne 18.01.2010 ei ole hageja aktsionärid kostja nõukogu liikmeks oleku tähtaega pikendanud ning et puudub selline hageja aktsionäride otsus, millega oleks tagasiulatuvalt heaks kiidetud kostja tegutsemine hageja nõukogu liikmena peale 18.10.2010) relevantsus olukorras, kus vaidlus on keskendunud küsimusele, kas kostja kui nõukogu liikme ametiaega saab lugeda pikenenuks kaudsete tahteavaldustega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-08 kohaldamisel on maakohtu seisukohad vastuolulised ja sellega on rikutud TsMS § 436 lõiget 1. Viidatud Riigikohtu lahendi ja lahendi nr 3-2-1-152-08 seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka olukorras, kus on vaja otsustada aktsiaseltsi nõukogu liikme ametiaja pikenenuks lugemise üle.
32.Maakohus on kostja käitumist pärast 18.01.2010 analüüsides leidnud, et intensiivne ja mahukas suhtlus hageja juhtorganite liikmete ja koostööpartneritega võib olla põhjendatud asjaoluga, et kostja on hageja ühe aktsionäri seaduslik esindaja. Hinnates tõendeid kogumis, igakülgselt ja täielikult kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 on ilmne, et kohtu eeltoodud seisukoht on väär. Lisaks jooksvale kirjalikule suhtlusele jätkus mõlemapoolsel aktiivsel heakskiidul kostja tegutsemine nõukogu liikmena ning hageja jätkas kostjale ka nõukogu liikme tasu maksmist. Maakohus on üritanud neid asjaolusid eirata põhjendusel, et juhatuse ega nõukogu pädevusse ei kuulu nõukogu liikmete valimine ega pikendamine, kuid on jätnud tähelepanuta, et käesoleval juhul kattusid hageja aktsionäride seaduslike esindajate ja hageja nõukogu liikmete isikud, see tähendab 14.05.2010 nõukogu otsuses väljenduv heakskiit kostja jätkamisele hageja nõukogu liikmena on samastatav aktsionäride tahteavaldusega. Seega on maakohtu otsus vastavas osas vastuolus TsMS § 436 lõikega 1 ja § 442 lõikega 8.
33.Seoses 15.04.2010 toimunud hageja nõukogu koosolekuga rõhutab kostja täiendavalt järgmist. T K ja kostja on hageja aktsionäride seaduslike esindajatena 14.05.2010 nõukogu otsust allkirjastades muuhulgas kinnitanud otsuse vastu võtnud isikute volitusi ja pädevust langetada otsuseid nõukogu pädevuses olevates küsimustes. Mõeldamatu ja eluliselt ebausutav on olukord, kus aktsionäride seaduslikud esindajad on nõus alla kirjutama sellisele otsusele, kui aktsionärid ei oleks nõus ega soovinud nimetatud isikutele nõukogu liikme pädevust ja volitusi anda. Asjaolu, et hageja nõukogu liikmed ja aktsionäride seaduslikud esindajad möönsid 15.04.2010 otsusega 2010. aasta üldkoosoleku päevakorra kinnitamisega uute nõukogu liikmete valimise vajalikkust tulevikus, ei välista järeldust, et kostja ametiaeg loeti pikenenuks kuni uute nõukogu liikmete valimiseni. Faktiliselt toimus uute nõukogu liikmete valimine alles 14.09.2010 aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures
Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2012 jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-10-45247 on tuvastatud vastavate üldkoosoleku otsuste tühisus. Seega on asjas kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest üheselt selge, et kostja kui hageja nõukogu liikme ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks vähemalt kuni 14.09.2010 ning faktiliselt järgmiseks 3-aastaseks ametiajaks (kuni 18.01.2013), kuna tänaseni ei ole aktsionärid võtnud vastu õiguspärast otsust uute nõukogu liikmete valimise kohta ega ka otsust kostja tagasikutsumise kohta hageja nõukogu liikme kohalt.
34.Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga aktsionäride 25.05.2011 korralise üldkoosoleku protokollile (t II kd lk 39-41) ning leiab jätkuvalt, et nimetatust nähtuvalt on hageja nõukogu liikmete tasustamise küsimusi arutatud ning leitud, et kinnitades 2009. majandusaasta aruande, on aktsionäride üldkoosolek nõustunud hageja ja nõukogu liikme vahelise tehinguga, millega määrati kostja kui nõukogu liikme tasuks 25 600 krooni kalendrikuus. Arvestades, et 25.05.2011 korraline üldkoosolek kinnitas hageja 2010. majandusaasta aruande, siis järeldub analoogia alusel hageja enda seisukohtadest, et kinnitades 2010. aasta aruannet, nõustuti ka hageja ja kostja kui nõukogu liikme vahelise tehinguga, mille alusel tasuti kostjale nõukogu liikme tasu kuni 31.05.2010. Ilmselgelt ei ole mõeldav ühtedele ja samadele asjaoludele vastandliku hinnangu andmine, mistõttu tuleb 2010. majandusaasta aruande kinnitamisele omistada nõukogu liikme tasude maksmise osas samasugune tehingut heakskiitev tähendus, nagu on hageja omistanud 2009. majandusaasta aruande heakskiitmisele. Maakohus on jätnud eeltoodud asjaolud sisulisi põhjendusi esitamata tähelepanuta.
35.Nõukogu liikme tasu maksmine ei toimunud õigusliku aluseta. Eelnevalt käsitletust on ilmne, et kostja kui hageja nõukogu liikme ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks vähemalt kuni 14.09.2010 (aga faktiliselt kuni 18.01.2013), mistõttu puudub alus käsitleda hagejale faktiliselt väljamakstud nõukogu liikme tasu perioodil 18.01.-31.05.2010 alusetult saaduna. Juhul, kui ringkonnakohus nõustub kostja seisukohtadega tema kui nõukogu liikme ametiaja pikenenuks lugemise osas, tuleb hageja nõue nõukogu liikme tasu tagastamiseks jätta rahuldamata.
36.Alternatiivselt märgib kostja, et temale nõukogu liikme tasu maksmine hageja aktsionäride poolt tuleb lugeda 2010. majandusaasta aruande kinnitamise kaudu heaks kiidetuks. Maakohus ei ole vastavaid asjaolusid analüüsinud ega neile sisulist hinnangut andnud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kostja selgitused, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et faktiliselt jätkas kostja heas usus hageja nõukogu liikme kohustuste täitmist ka pärast 18.01.2010 ning et tööd nõukogu liikmena on kostja poolt reaalselt tehtud. Maakohus on jätnud alusetult kohaldamata VÕS § 1034 lõike 3, mille alusel on kostjal õigus rahalisele hüvitisele. Alternatiivselt oleks kohus pidanud kohaldama VÕS § 1018 lõiget 1 ja § 1023 lõiget 3, millistest samuti tuleneb põhimõte, et kostja on õigustatud saama asjaajamise eest mõistlikku tasu.
37.Sõiduauto kostja kasutusse andmine toimus kooskõlas aktsionäride lepinguga, tagamaks aktsionäridele tehtavate väljamaksete proportsionaalsus. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et esitatud tõenditest ei nähtu tõsikindlalt, et hageja andis sõiduki kostja kasutusse üksnes põhjusel, et tagada aktsionäridele tehtavate väljamaksete proportsionaalsus. Jääb arusaamatuks, mis asjaoludel oleks kohus pidanud tuvastama, et kostja sai sõiduauto kasutusõiguse üksnes eeltoodud põhjusel. Ei ole oluline, kas sõiduauto anti kostja kasutusse üksnes aktsionäride lepingus kokkulepitu elluviimiseks või oli selleks ka alternatiivseid kaalutlusi, kuna juhul, kui isegi üheks põhjuseks oli aktsionäride lepingus sisalduva kokkuleppe täitmine, siis järeldub sellest üheselt, et sõiduki kasutamine on toimunud õiguslikul alusel.
38.Maakohus on käsitlenud kostja poolt e-kirjades tehtud ettepanekuid kostja teadmata OÜ-le Net Systems tehtud väljamaksete ja võimaldatud hüvede tasakaalustamiseks ning aktsionäride lepingus kokkulepituga vastavusse viimiseks. Maakohus on jätnud asjakohased tõendid sisuliselt analüüsimata põhjendusel, et T K ja hageja juhatuse liige M K ei ole kostja ettepanekutele vastanud ning TsÜS § 68 lõike 4 järgi ei loeta tegevusetust ega vaikimist üldjuhul tahteavalduseks. Samas jättis maakohus tähelepanuta TsÜS § 68 lõike 3 ning VÕS § 9 lõike 1 ja § 20 lõike 1 ning asjaolu, et vahetult pärast kostja poolt OÜ-le Net Systems tehtud väljamaksetest teada saamist on asunud kõik osapooled (sealhulgas hageja) ühiselt tegutsema eesmärgiga võimaldada kostjale kui hageja aktsionäri OÜ Featherie Invest seaduslikule esindajale rahalisi hüvesid ulatuses, mis viiksid hageja poolt aktsionäridele tehtavad väljamaksetena käsitletavad sooritused proportsiooni aktsionäride osalustega (61/39). Tõendid, asjaolud ning hageja faktiline tegevus kinnitavad sõiduauto kasutamise osas kostja poolt kirjeldatud kokkuleppe saavutamist. Maakohtu poolt usutavaks peetud versioon, mille kohaselt sõlmis hageja kostja huvides 3-aastase kestusega liisingulepingu (maksumusega 70 093.64 eurot käibemaksuta) sõiduauto osas üksnes tulenevalt kostja kui nõukogu liikme positsioonist, ei ole loogiline ega sobitu tuvastatud faktiliste asjaoludega. Lisaks ei oma asjas tähtsust maakohtu poolt esiletoodud asjaolu, et kostja poolt 2009. aasta aprillis saadetud e-kirjades mainitud 39%-le vastav hüvitis 333 098 krooni ei ole vastavuses sõiduki liisingulepingujärgse maksumusega.
39.Erinevalt maakohtust on kostja seisukohal, et sõiduauto kasutusõiguse andmine lisaks kostjale ka tema pereliikmetele tõendab samuti, et sõiduk ei olnud mõeldud kostjale kui nõukogu liikmele ametialaseks kasutamiseks. Sellise laiendatud kasutusõiguse andmine viitab pigem erikokkulepetele ning sellele, et sõiduki kasutusse andmine ei olnud seotud nõukogu liikme staatusega, vaid sõiduki kasutusse andmist käsitleti aktsionärile tehtud väljamaksena aktsionäride lepingu tähenduses.
40.Kuivõrd kostja kui nõukogu liikme ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks kuni 18.01.2013, siis kui lähtuda maakohtu poolt püstitatud eeldusest, et kostjal oli sõiduki kasutusõigus kuni nõukogu liikme ametiaja lõppemiseni, on ilmne, et kostja kasutas autot kuni selle Swedbank Liising AS-ile tagastamiseni 30.05.2012 õiguspäraselt ning hageja nõue sõiduki kasutuseeliste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
41.Kostja jääb täies ulatuses maakohtus esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kindlustus- ja liisingumaksete tasumine hageja poolt käsitletav kahjuna.
42.Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab menetluskulude jaotuse ka juhul, kui ringkonnakohus ei peaks vaidlustatud otsust muus osas muutma. Maakohus on põhjendamatult jätnud sõiduauto tagastamise nõudega seotud hageja menetluskulud TsMS § 168 lõike 5 alusel kostja kanda. Kostja jääb oma 28.06.2012 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde, millistega maakohus põhjendamatult arvestanud ei ole. Põhjendatud oleks kostja kanda jätmine maksimaalselt 37/100 ning hageja kanda vastavalt 63/100 asjas kantud menetluskuludest. Seejuures tuleks täies ulatuses jätta hageja kanda sõiduauto tagastamise nõudelt tasutud riigilõiv 2077.13 eurot. Lisaks eeltoodule on maakohus põhjendamatult ignoreerinud TsMS § 163 lõiget 1, jagades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätnud küll resolutsioonis hageja menetluskulud 89/100 ulatuses kostja kanda, kuid ei ole käsitlenud üldse kostja menetluskulude jaotust. Kostja menetluskulud tulnuks viidatud sätte ja kohtu argumentide alusel jätta vähemalt 11/100 ulatuses hageja kanda.
Vastustaja seisukoht
43.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
44.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses osaliselt kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saadud nõukogu liikme tasu summas 5845.55 eurot. Lisaks tuleb otsus tühistada osaliselt summa osas, mille maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena sõiduauto kasutamise eest. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Samuti tuleb uuesti jaotada menetluskulud.
45.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostja volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid äriühingu põhikirjas märgitud kolmeaastase tähtaja möödumisel ja puudub alus lugeda volitusi pikenenuks järgmiseks tähtajaks (kuni 18.01.2013). Aktsiaseltsi nõukogu liikme valimine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ja seega saavad sellesisulisi tahteavaldusi (erandjuhul ka kaudseid) teha vaid aktsionärid. TsÜS § 68 lõike 3 kohaselt on kaudseks tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
46.Käesolevas asjas selliseid aktsionäride tegusid, milledest saaks järeldada nende ühist tahet pikendada kostja volitusi nõukogu liikmena järgmiseks kolmeks aastaks, tõendatud ei ole. Kostja 08.02.2010 e-kirjast ja selle lisadest (t I kd lk 87-90) nähtub, et kostja oli nõus enda volituste pikendamisega järgmiseks perioodiks ja ette oli valmistatud aktsionäride korralise koosoleku protokoll, mille päevakorras oli seoses tähtaja möödumisega nõukogu liikmete (sealhulgas kostja) tagasikutsumine ja samade liikmete uuesti valimine. Samas oli see ette valmistatud äriühingu juhatuse liikme, mitte teise aktsionäri poolt (kostja vastus t I kd lk 79) ja seega ei saa sellest järeldada aktsionäride ühist tahet. Sellist järeldust ei saa teha ka 15.04.2010 nõukogu koosolekust (protokoll t I kd lk 61), sest sõltumata asjaolust, et kohal viibisid mõlema aktsionäri juhatuse liikmed (T.K ja kostja), ei vormistatud seda koosviibimist aktsionäride üldkoosolekuna ega valitud uut nõukogu (või pikendatud eelmise volitusi), vaid kinnitati ainult 2010. aasta üldkoosoleku päevakord ja selle ühe punktina „4. uute nõukogu liikmete valimine seoses A A ja M Ku nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisega.“. Kui aktsionäridel oleks olnud tol ajal ühine tahe pikendada kostja volitusi nõukogu liikmena (valida ta uueks tähtajaks nõukogu liikmeks), siis ei nähtu tsiviilasja materjalidest takistusi, miks ei oleks saadud koosolekut vähemalt selle päevakorra punkti osas vormistada aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusena ja nõukogu koosseis seaduses ettenähtud vormis ära otsustada. ÄS § 296 kohaselt kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid, on üldkoosolek õigustatud võtma otsuseid vastu ka siis, kui selle kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Kostja kui nõukogu liikme volituste pikenemise küsimuse lahendamisele ei avalda mõju 14.09.2010 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsustused ega asjaolu, et jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud nende tühisus.
47.Küll aga annavad kohtumenetluses esile toodud ja tõendatud asjaolud alust järeldada, et faktiliselt jätkas kostja nõukogu liikme ülesannete täitmist ka peale volituste tähtaja lõppu ning nii äriühing kui teine (enamus)aktsionär olid sellest teadlikud ja aktiivselt kasutasid kostja teenuseid nõukogu liikmena edasi kuni juunikuu lõpuni. 15.04.2010 toimus nõukogu koosolek, kus kostja osales ja mille protokollile kirjutas ta kõrvuti teiste nõukogu
liikmetega alla. 20.01.2010 esitas juhatuse liige kostjale äriühingu 2009. aasta bilansi ja kasumiaruande, samad ka novembri- ja detsembrikuude 2009 kohta (t I kd lk 91-92), 23.02.2010 esitas taas bilansi ja kasumiaruande (samas lk 93), 19.03.2010 andmed eelarve täitmise kohta (samas lk 94), 26.05.2010 andmed esimese 4 kuu eelarve kohta (samas lk 96) ja 28.06.2010 andmed aprilli- ja maikuude kohta (samas lk 97). T I kd lk 95 e-kirjast nähtub, et 14.04.2010 küsis juhatuse liige kostjalt 2009. aasta majandusaruande kohta kinnitust, et saaks selle allkirjastada ja saata audiitorile.
48.ÄS § 333 lõike 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogu kiitma heaks juhatuse koostatud aastaaruande. Puuduvad tõendid, et kostja oleks neid dokumente küsinud kui aktsionäri seaduslik esindaja või et juhatuse liige oleks igakuiseid aruandeid ja allkirjastamata majandusaasta aruannet saates pidanud silmas kostjat kui vähemusaktsionäri juhatuse liiget. Seadus ei näe ette aktsionäri õigust saada teavet äriühingu igapäevase majandustegevuse kohta. Vastavalt ÄS § 287 lõikele 1 on aktsionäril õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul. ÄS § 332 lõike 4 kohaselt peab juhatus tagama aktsionärile võimaluse tutvuda juba allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemat kaks nädalat enne üldkoosolekut. Kostja väidet, et juhatuse liikme ja kostja vahel jätkus peale 18.01.2010 samasisuline tegevus, kui see toimus enne nimetatud kuupäeva, kinnitab 2009. aasta ja selle novembri- ning detsembrikuude kohta aruannete esitamine 20.01.2010. Et majandusaasta aruannete saatmine nõukogu liikmele oli tavapärane, tõendab e-kiri 06.04.2009 (t I kd lk 116-117), kust näha, et kostjale kui nõukogu liikmele oli äriühingu juhatuse liikme poolt saadetud tutvumiseks 2008. aasta majandusaasta aruanne. Sellisest juhatuse liikme tegevusest saab järeldada, et tegemist oli tavapärase praktikaga suhtlemises nõukogu liikmega, kes vastavalt ÄS §-le 316 teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle – juhatus saatis igakuiselt nõukogu liikmele igapäevast majandustegevust kajastavaid aruandeid ning tõendatud on, et selline tegevus jätkus veel juunikuus 2010.
49.Seega sisuliselt jätkas kostja nõukogu liikme ülesannete täitmist suulise käsunduslepingu alusel, mida ei saa aga samastada nõukogu liikme lepinguga, milline lõppes 18.01.2010. Vastavalt VÕS §-le 619 on käsundiandja kohustatud käsundisaajale osutatud teenuste eest tasu maksma, kui selles oli kokku lepitud. Kuna pooled jätkasid suhet nõukogu liikme lepingu tingimustel (teistsuguseid tingimusi ei ole kumbki pool esile toonud), siis oli kostjal õiguslik alus saada hagejalt tasu osutatud teenuste eest ning hagejal puudub alus makstud tasu tagasi saada. Eelpool analüüsitud tõendid lükkavad ümber hageja väited selle kohta, nagu ei oleks kostja vaidlusalusel perioodil tegelikkuses nõukogu liikme ülesandeid täitnud.
50.Lisaks on äriühingu vastuoluline tegevus (esmalt aktsepteerida hageja tegevust mitme kuu vältel ja maksta selle eest tasu, 1,5 aasta möödumisel aga pöörduda tasu tagasi saamiseks kohtusse) vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, sama sätte lõike 2 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine muuhulgas selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Olukorras, kus kostjalt nõutakse tagasi saadud tasu tema poolt osutatud teenuste eest, kuid äriühingul ei ole võimalik saadud teenust selle iseloomust tulenevalt tagasi anda, viiks nõude rahuldamine olukorrani, kus kostjale tekib kahju – ta on sellisel juhul osutanud tasulist teenust tasuta.
51.Sõiduauto kasutamisega seotud nõude osas on kolleegium seisukohal, et kogutud tõendid ei anna alust nõustuda maakohtuga, nagu saaks lugeda tõendatuks hageja väite, et sõiduauto anti hageja poolt kostja kasutusse nõukogu liikme ülesannete täitmise ajaks. Sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Ka ei selgu maakohtu otsusest, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Otsuse punktist 17 nähtub, et maakohus on
tuginenud 15.11.2011 kohtuistungil kostja lepingulise esindaja poolt öeldule, et „kostja valdusfirma Channon Trading OÜ poolt tellitud ja liisitud sõiduauto vormistati ringi hageja nimele, kuna hilisemalt formuleerus ettepanek, et mõistlikum on säilitada nõukogu liikmetele hageja kulul sõiduautosid kasutada.“ Poole lepingulise esindaja seletus ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluses TsMS § 229 kohaselt. Ka ei saa seda lugeda asjaolu omaksvõtuks TsMS § 232 lõigete 2 ja 4 alusel ega hagi õigeksvõtuks TsMS § 440 lõike 1 mõttes. Tsiviilasja materjalide alusel tuleb nõustuda apellandiga selles, et maakohtu viide kostja esindaja poolt välja öeldule on kostja vastuväiteid ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kogumit arvestades ekslik. Kostja on esimesest vastusest alates vaielnud vastu hageja väitele, et tegemist oli nn ametiautoga kasutamiseks nõukogu liikme volituste ajal.
52.TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja on küll väitnud, et andis sõiduki kostja kasutusse nõukogu liikme kohustuste täitmise ajaks VÕS § 626 lõike 1 mõttes, kuid tõendeid oma väite tõendamiseks ei esitanud. Kuna kostja vaidles hageja väitele vastu, tuli hagejal oma nõuet tõendada. Puuduvad igasugused tõendid, millede alusel saaks järeldada, et kostja oli kohustatud enda kasutusse saadud sõiduautot kasutama vaid konkreetsel viisil – nõukogu liikme ülesannete täitmiseks. Vastupidi – sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et selle kasutajatena olid määratletud ka kostja perekonnaliikmed, kel aga puudus igasugune puutumus hageja nõukoguga. Lisaks tõendab hageja arusaama sõiduki kasutamisega seotud asjaoludest tema juhatuse liikme käitumine – mais 2010 tasuti ära kostja poolt esitatud sõiduki hoolduse arve (t I kd lk 127-129). Seega pidi hageja veel siis olema seisukohal, et kostjal on seaduslik alus sõidukit kasutada. Seega kui hageja oleks olnud seisukohal, et sõiduk oli antud kostjale kasutada vaid nõukogu liikme volituste ajaks, oleks hageja lisaks arve tasumisele nõudnud sõiduki tagastamist (ilmselt oleks vastav nõue selleks ajaks juba esitatud). Tagastamise nõude esitamine on tõendatud alles 29.09.2010 kirjaga, mille kättesaamise kohta kostja poolt vaidlus puudub (t I kd lk 22-23). Hageja väited varasemate suuliste nõuete esitamise kohta tõendatud ei ole.
53.Samas puudub pooltel vaidlus selle üle, et ajavahemikul 05.05.2009 kuni 30.05.2012 kasutas kostja hageja poolt liisitud sõiduautot kasutamise eest tasu maksmata. Kolleegium on seisukohal, et kirjeldatud olukorras tuleb hageja ja kostja vaheline õigussuhe sõiduauto kasutamisel kvalifitseerida tähtajatu tasuta kasutamise lepinguna VÕS § 389 mõttes. Nimetatud lepingu kohaselt kohustab üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutajale) üle eseme tasuta kasutamiseks.
54.Kuna tasuta kasutamise lepingu sõlmimise aluseks on reeglina pooltevahelised isiklikud suhted, siis iseenesest on usutavad kostja väited, millede kohaselt andis hageja sõiduauto kostja kasutusse põhjusel, et kompenseerida kostjale kui vähemusaktsionärile (läbi selle seadusliku esindaja) aktsionäride vahelisest lepingust tulenevas proportsionaalses ulatuses (39%) hageja poolt enamusaktsionärile OÜ-le Net Systems enammakstud summasid. Seega võis tasuta kasutamise lepingu sõlmimise aluseks olla aktsionäride kokkulepe, mida äriühingu juhatus täitis. Samas äriühingu ja sõiduki kasutaja (kostja) vahelises õigussuhtes omab sellise kokkuleppe olemasolu tähtsust vaid juhul, kui selles oleks olnud kokku lepitud sõiduki kasutamise tähtaeg või tähtaja saaks tuletada kasutamise eesmärgist. Tsiviilasjas kogutud tõenditest kasutamise tähtajas kokkulepet ei nähtu. Ka ei anna tähtaega (kostja poolt väidetult liisingulepingu lõppemiseni) tuletada esitatud tõendite (kostja, hageja nõukogu esimehe (enamusaktsionäri seadusliku esindaja) ja äriühingu juhatuse liikme vaheline e-kirjavahetus kevadel 2009 (t I kd lk 116-119), sõiduki ostu ja liisimisega seotud dokumentaalsed tõendid (t I kd lk 113-115, 121-125)) kogumist. Seega võis äriühing kasutusse andjana VÕS § 393 lõikest 3 tulenevalt sõiduki tasuta kasutamise lepingu igal ajal üles öelda ja nõuda eseme tagastamist.
55.Lepingu ülesütlemise avaldusena saab käsitleda hageja 29.09.2010 kirja (t I kd lk 22), milles paluti sõiduk tagastada hiljemalt 12.10.2010. Tegemist oli kestvuslepingu ülesütlemisega VÕS § 195 lõike 3 mõttes, millest tuleneva tagastamiskohustuse sisu määrab VÕS § 189. Kui eset nõutud tähtajaks ei tagastata, rikub kasutaja lepingust tulenevat tagastamiskohustust, satub viivitusse ja tema suhtes on kasutada andjal õigus kasutada VÕS §-s 101 ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Eeltoodu alusel ei saa kolleegium nõustuda maakohtu poolt sõiduki kasutuseelise väljamõistmisel VÕS § 1037 rakendamisega. Viidatud säte reguleerib isikute vahelisi lepinguväliseid (deliktiõiguslikke) suhteid, kuid käesolevas asjas on tuvastatud, et sõidukit kasutati lepingu alusel. Lepingu ülesütlemisel (taganemisel) lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub selle sisu (see muutub esmajoones tagasitäitmisele suunatud võlasuhteks).
56.Puudub vaidlus, et kostja sõidukit tähtaegselt ei tagastanud, vaid andis selle üle äriühingu esindajale alles liisingulepingu lõppedes 30.05.2012 (t II kd lk 16). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt seisnes hageja kahju selles, et saamata ise sõidukit kasutada, pidi ta tasuma liisingu- ja kindlustusmakseid (t I kd lk 5, II kd lk 47). VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjustatud isik tuleb lepingurikkumise korral asetada olukorda, kus ta oleks eelduslikult olnud, kui teine lepingupool oleks lepingut kohaselt täitnud. Käesolevas asjas esiletoodud asjaoludest nähtub, et hageja liisinguvõtjana oleks pidanud liisingu-, kohustusliku liiklus- ja vabatahtliku kaskokindlustuse makseid tasuma ka peale 13.10.2010 ning seda sõltumata sellest, kas sõidukit kasutas kostja või oleks ta seda teinud mõni hageja töötaja. Seega nimetatud maksete tasumist ei saa käsitleda hageja varalise kahjuna.
57.Küll aga võib kahjustatud isik VÕS § 132 lõike 4 teise lause kohaselt juhul, kui asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus-või kutsetegevuseks, kuid ta samaväärset asja ei kasuta, nõuda kohustatud isikult saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelis näitab, kui palju asja kasutamisvõimalus teatud perioodi jooksul majanduslikult väärt on ja seejuures ei oma tähtsust, et hageja, sõidukit tagasi saades, ei asunud seda aktiivselt kasutama, vaid garažeeris. Hageja on kasutuseelise tõendamiseks esitanud tõendeid sarnaste sõidukite üürihindade kohta (t II kd lk 168-181). Nimetatud tõenditest nähtuvalt oleks keskmist rendihinda arvestades kostjalt väljanõutav kasutuseelis vähemalt 1669 eurot ühe kuu kohta.. Hageja on hüvitist piiranud 1174.55 euroga (t II kd lk 46) ja maakohus võttis arvestuse aluseks 29 147.62 eurot 28 kuu kohta, seega 1040.99 eurot kuus. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt oma nõude väiksemas suuruses esitamine ei riku kostja õigusi ja seetõttu on võimalik ka selliselt arvestatuna hagi kasutuseelise osas rahuldada summas 20 819.80 eurot, see on 20 kuud x 1040.99 eurot.
58.Väljamõistetava rahasumma muutumisel tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Nii maakui apellatsioonikohtus kantud menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 163 lõikest 1, milline reguleerib kulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. Hageja poolt tasutud riigilõivu jaotamisel tuleb arvesse võtta ka TsMS § 168 lõiget 5. Maakohus võttis määrusega 14.08.2012 vastu hageja loobumise sõiduauto tagastamise nõudest, kuid jättis menetluskulud jaotada tsiviilasja lõpetavas lahendis. Hageja loobus põhjusel, et kostja tagastas sõiduki kohtumenetluse ajal. Kolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, nagu oleks ta sõiduauto tagastanud alles liisingulepingu lõppedes kooskõlas pooltevahelise kokkuleppega ja seetõttu ei saa tema tegevust lugeda nõude vabatahtlikuks
täitmiseks. Eelpool asus kolleegium seisukohale, et esitatud tõenditest ei nähtu sõiduki tasuta kasutamise kokkuleppe tähtajalisus ning et kostja pidi sõiduki tagastama hagejale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisteates antud tähtajaks, see on hiljemalt 12.10.2010. Seega selle nõude osas peaksid menetluskulud jääma TsMS § 168 lõike 4 alusel kostja kanda. Samas on võimalik seostada maakohtus kantud hageja menetluskuludest konkreetselt selle nõudega vaid riigilõivu summas 5034.55 eurot, millest 1⁄2 tagastamine hagejale on maakohtu poolt juba otsustatud 14.08.2012 määrusega ja millest teine pool tuleb jätta kostja kanda.
59.Ülejäänud menetluskulude osas on kolleegium seisukohal, et neid ei ole võimalik nõuete kaupa eristada ja seetõttu on mõistlik need jaotada ühe tervikuna. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 46,6% ja apellatsioonkaebus 59,5% ulatuses, siis on mõistlik ja õiglane jätta poolte kulud kummagi poole enda kanda (välja arvatud osaliselt riigilõiv, mille kohta võttis kolleegium seisukoha eelpool).
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.