Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 37 880,57 eurot. Poolte laenusuhted tekkisid juba 11.08.2010 kui pooled sõlmisid laenulepingu summale 172 000 krooni. Nimetatud leping vormistati 11.01.2011 uueks lepinguks summaga 24 000 eurot. Põhilaenu saldosumma moodustas 11.01.2012 19 957,71 eurot. Perioodil 11.01.2012-12.02.2013 tasus kostja hagejale põhisummalt 794,06 eurot. 12.02.2013 seisuga oli laenusumma 19 136,65 eurot. Lisaks oli poolte vahel veel kaks laenulepingut, summades 14 000 eurot ja 8 000 eurot, mis ühendati 05.09.2011 üheks laenulepinguks. Nimetatud lepingut pikendati korduvalt ja vormistati ümber 16.12.2011, saldo põhisummalt moodustas sellel kuupäeval 21 186,35 eurot (põhisummalt 22 000 eurot oli välja makstud 813,65 eurot). Perioodil 16.12.2011-02.05.2012 tagastas kostja 1 840,20 eurot. 03.05.2012 kandis hageja kostjale 6 000 eurot, seega kujunes põhivõlaks 25 346,15 eurot. Perioodil 03.05.2012-16.01.2013 tasus kostja 6 629,23 eurot. Kokkuvõttes on nimetatud lepingust tulenev põhivõlg 18 716,92 eurot. Intressi on kostja hagejale tasunud 13 290,65 eurot. Seoses majanduslike raskustega peatas kostja augustis 2012 intresside väljamakse. Lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse tagastamiseks on kostja sõlminud püsikorralduslepingu ja tasub alates 16.01.2013 igakuiselt 604,57 eurot. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja ja kostja edasised seisukohad Hageja kinnitusel on väär esitatud väide, et hageja nõudmisel maksti osaliselt ka põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole kunagi sellist nõuet esitanud. Kostja on hagejale tasunud omaalgatuslikult intresse vahendusteenuste eest, mida on võimalik tõendada Skype vestluse väljavõttega. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud tõendid tähelepanuta, tegelikkusele ei vasta väide, et kostja on hagejale tasunud intresse vahendusteenuste eest. Kohtu põhjendused 29.04.2013 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kostja palus arutada asja ilma tema kohalolekuta. Hageja palus kostjalt välja mõista 44 186,29 eurot, nõude vähendamine tuleneb kostja poolt võlgnevuse vähendamisest. Puudub vaidlus, et kostja on tagastanud kostja vastuses märgitud raha, kuid hageja hinnangul on tegu olnud intressiga. Puudub vaidlus, et V N ning OK on sõlminud laenulepingud 16.12.2011 summas 22 000 eurot (t lk 6-9) ja 11.01.2012 summas 24 000 eurot (t lk 10-13), millega on seotud intressi tasumise graafikud ja laenulepingu pikendamise avaldus (t lk 14-18). Nimetatud lepingud on sõlmitud järgnevatel kuupäevadel sõlmitud laenulepingute ümbervormistamiste tulemusena: 11.08.2010 (t lk 50-55), 11.01.2011 (t lk 56-62), 11.08.2011 (t lk 64-69), 14.08.2011 (t lk 70-74) ja 05.09.2011 (t lk 75-80). Samuti puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale 16.12.2011 ja 11.01.2012 lepingute ning nende aluseks olevate lepingute alusel perioodil 11.08.2010-16.07.2012 kokku 26 805,53 eurot, mis on tõendatud kontoväljavõtetega (t lk 43-49). Vaidlus puudub ka kostja poolt arvestatud tasumisele kuuluvate intresside suuruse osas (t lk 38-40). Kostja on sõlminud püsikorralduselepingu hagejale võlgnevuse tagastamiseks (t lk 83-84), mille alusel on 16.01.2013, 15.02.2013 ja 15.03.2013 kostjalt hagejale üle kantud iga kord 604,57 eurot (t lk 41-42, 89-90 ja 135-136), kokku 1 813,71 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja ja kostja on 16.12.2011 lepingus kokku leppinud, et kostja tasub hagejale intressi vastavalt graafikule, 11.01.2012 lepingus on kokku lepitud intressimääras 23% aastas või intress vastavalt graafikule. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel on vaidlus selles, mille katteks kostja poolt tasutud summad arvestati. Kostja hinnangul on tasutud summad nii intressi kui põhivõla katteks. Hageja hinnangul tasuti summade arvelt intressi ja vahendustasu. VÕS § 88 lg 8 ja 9 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Lepingute punkt 1.1 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule, mistõttu võib eeldada, et poolte tahteks oli tagasi makstavate summade arvelt katta paralleelselt intressi ning põhisummat. Poolte vahel sõlmitud lepingutega ei ole kokku lepitud, milliste summade katteks millises järjekorras makseid tehakse, seega tuleb esimeses järjekorras lugeda tasutuks intressimakse ning teises järjekorras põhivõlgnevus. Kostja poolt esitatud intressi ja põhivõlgnevuse väljamaksmise tabeli ning kontoväljavõtete kohaselt on kostja tasunud hagejale igakuiselt kuni 16.07.2012 rohkem, kui arvestusliku intressi summa. Enammakstud summa tuleb teistsuguse kokkuleppe puudumisel VÕS § 88 lg 8 alusel lugeda põhivõla katteks tasutuks. Hageja on väitnud, et kostja tasus hagejale lisaks intresse vahendusteenuste eest, nimetatud väite tõendamiseks on hageja esitanud hageja ja kostja vahelise Skype kõnede väljavõtte (t lk 99-115). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole võimalik tõendada nimetatud väljavõtte ehtsust ja jätab nimetatud väljavõtte seetõttu tähelepanuta. Lisaks on esitatud väljavõte esitatud võõrkeelsena ja ilma tõlketa. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt tasutud summade suurusele, kuid tõendamata on hageja väide, et summade arvelt on tasutud hagejale ka intresse vahendusteenuste eest, tuleb kostja poolt hagejale tasutud summad arvestada esmajärjekorras intresside ja teises järjekorras põhivõlgnevuse katteks. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt esitatud intresside arvestamise graafikule, seega puudub vaidlus tasumisele kuulunud intressisummade osas. Kohus on lähtunud esitatud kontoväljavõtetest ning intressi ja põhivõlgnevuse arvestamise ja tasumise graafikust ning jõudnud järgnevatele tulemustele. Kohtule esitatud kontoväljavõtete kohaselt on perioodil 11.08.2010-16.07.2012 kostja tasunud hagejale kokku 26 805,53 eurot. Kostja on tasunud hagejale 11.02.2012 lepingu ning selle aluseks olnud lepingute alusel kokku 12 904,39 eurot,

millest 8 374,38 eurot on tasutud intressi katteks ning 4 530,01 eurot põhivõla katteks. Seega kujuneb 11.02.2012 lepingu järgseks põhivõlaks 19 469,99 eurot. 16.12.2011 lepingu ning selle aluseks olnud lepingute alusel on kostja tasunud hagejale kokku 13 901,14 eurot, millest 4 916,29 eurot on tasutud intressi katteks ning 8 984,85 eurot põhivõla katteks. Seega kujuneb 16.12.2011 lepingu järgseks põhivõlaks 19 015,15 eurot. Kokku kujunes eeltoodust nähtuvalt hagi esitamise seisuga põhivõlgnevuseks 38 485,14 eurot. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejale 16.01.2013, 15.02.2013 ja 15.03.2013 iga kord 604,57 eurot, seega kokku 1 813,71 eurot. Hageja ei ole nimetatud summade laekumist vaidlustanud ning on hagiga nõutavat summat pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud summade võrra vähendanud. Kohus arvestab pärast hagi esitamist tasutud summa hagi esitamise seisuga väljaarvestatud põhivõlgnevusest maha, seega jääb võlgnevuseks 36 671,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 36 671,43 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.01.2013 kuni põhinõude 36 671,43 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 80% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.