E K hagi pankrotihaldur Kauri Rattuse vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse E Ki määruskaebus liik esindaja Menetlusosalised ja nende Hageja: E K (isikukood xxxxxxxxxxx), vandeadvokaat Veikko Toomere esindajad Kostja: Bonnard Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kauri Rattus, esindaja vandeadvokaat Üllar Aedna Kolmas isik: OÜ Fuxia Holdings (registrikood 12130400), esindaja Enn Talp Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. veebruari 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kõik menetluskulud jäävad hageja, E Ki kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.E K esitas 13.11.2011 Harju Maakohtule hagi Bonnard Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kauri Rattuse vastu Bonnard Kinnisvara OÜ pankrotivara müügiks korraldatud elektroonilise enampakkumise tühistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja vara enampakkumist korraldades täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 84 sätestatud enampakkumisest teatamise korda ja §-s 88ɪ sätestatud elektroonilise enampakkumise korda. Selle tulemusena kaotas hageja huvitatud isikuna võimaluse osaleda enampakkumisel.
3.Kostja palus vastuses hagiavaldusele jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei ole enampakkumise vaidlustamiseks õigustatud isik. Ta ei ole võlgniku võlausaldaja ega muu pankrotimenetlusest puudutatud isik, kelle õigusi Bonnard Kinnisvara OÜ vara enampakkumine puudutab. Hageja vaidles sellele taotlusele vastu, leides, et enampakkumine puudutab tema õigusi ja tal on õigus enampakkumist vaidlustada, sest enampakkumise objektiks olid transpordimaad, mille kaudu pääseb hageja oma elukohaks olevale kinnistule ning tootmismaa, millel asuva pumbamaja kaudu toimub hageja kodu veega varustamine.
4.31.05.2012 menetlusdokumendis palus kostja jätta hagi § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leiab jätkuvalt, et hagejal puudub õigus nõuda Bonnard Kinnisvara OÜ pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja ta viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-12 p-s 18 märgitud seisukohtadele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Kohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
6.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja võlgniku võlausaldaja ega muu pankrotimenetlusest puudutatud isik, kelle õigusi Bonnard Kinnisvara OÜ vara müük puudutab. Hageja kirjeldas oma huvidena täitemenetlusse mittepuutuvaid asjaolusid, oma seoseid oksjonil müüdud maaga tulenevalt tema elukohast ja oletusi, mida kolmas isik oksjonilt ostetud maaga võib teha. Alusetu on eeldada, et kolmas isik oksjoni võitjana kavatseb rikkuda hageja seaduslikke õigusi.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus asus lahendi nr 3-2-1-39-12 p-s 18 seisukohale, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Kolleegiumi arvates ei saa anda pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu tõlgendusest, puudub hagejal õigus nõuda Bonnard Kinnisvara OÜ pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Kohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei andnud hagejale võimalust vastata kostja 31.05.2012
taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 328 lg 2 kohaselt peab kohus tagama poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus ei näe ette, et kohtul oleks võimalik seda kohustust eirata kostja taotluse korral hagi läbivaatamata jätmiseks. Vaidlustatud määruses on küll kirjas, et kostja olevat edastanud 31.05.2012 taotluse ise hageja esindajale ja kolmandale isikule, kuid kohtule ei saa olla teada, kas hageja või hageja esindaja kostja taotluse kätte sai. Kohus ei saatnud kostja 31.05.2012 taotlust hagejale ega andnud vastamiseks tähtaega.
9.Ilma kohtult tähtaega saamata on pooltel võimalik esitada avaldusi ja/või taotlusi kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus ei andnud hagejale tähtaega kostja 31.05.2012 taotlusele vastamiseks, seega ei ole hageja ühtegi menetlustähtaeg mööda lasknud ning tal on jätkuvalt õigus kostja taotlusele vastata.
10.Kohus tegi kiirustades ja hagejale vastamiseks võimalust andmata üllatusliku määruse, mis rikub hageja õigusi. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 423 lg 2 p-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2 ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-39-12. Käesoleval juhul ei ole kumbki õigusnorm asjakohane ja ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samuti ei ole asjakohane viidatud Riigikohtu lahend, kuna lahendi asjaolud on oluliselt erinevad käesoleva tsiviilasja asjaoludest.
11.Hageja taotles enampakkumise tühistamist tulenevalt seadusega ettenähtud nõuete eiramisest pankrotihalduri poolt pankrotivara enampakkumismenetluses. Hagi läbivaatamata jätmine tähendab sisuliselt väärkontseptsiooni kinnitamist, mille kohaselt võib pankrotihaldur enampakkumise korraldamisel vabalt eirata seadusega ettenähtud nõudeid. Vastused määruskaebusele
12.Kostja ja kolmas isik paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
15.Kohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
16.Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-39-12 p-s 18, millele ka maakohus vaidlustatud määruses viitas, et PankrS § 136 lg 1 sõnastuse ja pankrotiseaduse mõtte kohaselt ei ole pankrotimenetluse osalistel, sh isikutel, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Seega ei ole ka hagejal sellise hagi esitamise õigust ja kohus ei pidanud hagi menetlema.
17.Asjaolu, et kohus ei saatnud kostja 31.05.2012 taotlust hagejale ega andnud vastamiseks tähtaega, ei ole oluline menetlusnormi rikkumine, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kostja kinnitas kohtule, et ta edastas oma 31.05.2012 taotluse ise hagejale. Hageja seda määruskaebuses ümber ei lükka.
Määruskaebuses ei too hageja esile selliseid väiteid ega asjaolusid, mis oleks andnud aluse teha teistsugust otsustust, kui tegi maakohus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei saa nõuda pankrotimenetluses korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei oleks tema võimalikud väited asja lõpplahendust mõjutanud.
18.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud vaidlustatud kohtumääruses. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.