lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-22482/2

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-22482/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-22482

Tsiviilasi

XXX, XXXja Jõelähtme valla kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr XXX (kandemäärus nr XXX)

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Avaldaja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Avaldajate I ja II lepinguline esindaja: Kristina Sepp Avaldaja III: Jõelähtme vald, aadress Postijaama tee 7, 74202 Jõelähtme küla, Harju maakond e-post [email protected] Avaldajate lepinguline esindaja: notar Priidu Pärna, e-post [email protected]

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Anda kinnistamisavaldus kande tegemise otsustamiseks tagasi kohtunikuabile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Avaldajad esitasid Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkohta 24. aprillil 2013 kinnistamisavalduse (notar Priidu Pärna, ametitoimingute raamatu registreerimise nr XXX). Avalduse sisuks on Jõelähtme valla kasuks hoidumisservituudi kandmine kinnistusraamatusse vastavalt avaldajate (arendajate) ja valla vahelise sama kuupäeva lepingu (edaspidi „leping“) p-le 4.
2.Avaldust lahendav kohtunikuabi andis 10. mai 2013 kandemäärusega nr XXX kinnistamisasjas nr XXX avalduse lahendamise üle Harju Maakohtu kohtunikule. Kandemäärus koos avalduse ja sellele lisatud dokumentidega saabusid Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja samal päeval.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-13-22482

ASJAOLUD JA KOHTUNIKUABI MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Avalduses taotlevad avaldajad kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse – Hoidumisservituudi Jõelähtme valla kasuks kandmist vastavalt lepingu p-le 4, mis on sõnastatud järgmiselt: „4.1. Arendaja ja Vald on kokku leppinud koormata Kinnistu esimesel järjekohal tähtajatu isikliku kasutusõigusega Valla kasuks, mille kohaselt Kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoiduma XXX asuva kinnistu detailplaneeringus kavandatud kruntidele ehitusloa taotlemisest olukorras, kus detailplaneeringu kohane või detailplaneeringu ala teenindamiseks vajalik infrastruktuur pole nõuetekohaselt välja ehitatud.
4.2.Arendaja ja Vald on kokku leppinud Kinnistu koormamises isikliku kasutusõigusega. Arendaja lubab ning Vald avaldab soovi kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus (ehitusloa taotlemisest hoidumiskohustus) Jõelähtme vald, kasuks, vastavalt 24.04.2013.a sõlmitud lepingu punktile 4.1.“
4.Kohtunikuabi leiab, et ehitusloa taotlemisest hoidumiskohustus ei saa olla isikliku kasutusõiguse sisuks ja seda kannet teha ei saaks. Isikul on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ehitusloa saamiseks ja kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus väljastada ehitusluba ning keeldumisel teha põhjendatud otsus. Kohaliku omavalitsuse ja omaniku (konkreetse praeguse omaniku) kokkuleppega ei saa välistada isiku õigust taotleda ehitusluba ja teha hoidumiskohustust siduvaks järgmiste igakordsete omanike suhtes.
5.Eelneva põhjal ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 3 alusel soovib kohtunikuabi kohtu seisukohta järgmistes küsimustes: − kas kohaliku omavalitsuse ja omaniku (konkreetse praeguse omaniku) kokkuleppega saab välistada isiku õiguse taotleda ehitusluba; − kas selliselt kokkuleppega ja kande tegemisega saab tekitada asjaõiguslikku seost kinnistu igakordse omaniku suhtes ( et kandega tekiks asjaõiguslik seos- antud omanik on nõus loobuma ehitusloa taotlemise õigusest, ja kinnistu võõrandamisel, on ka järgmine uus omanik kaotanud õiguse pöörduda kohaliku omavalitsusse avaldusega ehitamisloa saamiseks); − kas selline kokkulepe saab olla isikliku kasutusõiguse sisuks; − kas kokkuleppega saab ära võtta isiku õigust pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole; − kas lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine on lubatav.

KOHTUNIKU SEISUKOHT

6.Avaldajad taotlevad kinnistusraamatus kande tegemist. Sellise avalduse lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p 10 ja 58. ptk sätete järgi hagita menetluses. Kinnistamisavalduse esitajad on selles menetluses avaldajad ja notar nende esindaja (Riigikohtu 9. märtsi 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-07, p 8 esimene lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika).
7.TsMS § 595 lg 2 p 3 alusel peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Käesolevas asjas on kohtunikuabi andnud sel alusel kandemäärusega asja menetlemise üle kohtunikule.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 51 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Sellest tuleneb, et kinnistusraamatusse saab kanda üksnes kinnisasju ja asjaõiguseid. Kohtunikuabi küsimustele vastamiseks tuleb seega esmalt selgitada, 2 (4)

2-13-22482 kas kohaliku omavalitsuse ja omaniku kokkulepe välistada omaniku õigus taotleda ehitusluba, võib olla asjaõiguse sisuks. Käesolevas asjas taotletakse piiratud asjaõigusena isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud (soodustatud isik), on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Hoidumisservituudina käsitletav isiklik kasutusõigus on olemuselt selline, mis vastab AÕS § 172 lg 1 teisele lausepoolele, st teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest soodustatud isiku kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Ehitusloa taotlemise õigus ei ole olemuselt omandiõigus. Nimelt sätestab ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 3, et ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel. Viidatud erisätete, aga eelkõige EhS § 23 lg 4 sõnastuse järgi on ilmne, et ehitusluba hoone ehitamiseks võivad taotleda ka muud isikud peale omaniku. Järelikult ei ole ehitusloa taotlemise õigus omandiõigus ja sellisest tegevusest hoidumine ei ole hõlmatud AÕS § 172 lg 1 teise lausepoolega. Senise põhjal saab vastata kohtunikuabi kolmandale ja viiendale küsimusele. Nimelt ei saa käesoleval juhul lepingu p-s 4.1 sisalduv kokkulepe ehitusloa taotlemisest hoidumiseks olla isikliku kasutusõiguse sisu ja lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine praegusel kujul ei ole lubatav.

9.Õiguskirjanduses on peetud võimalikuks, et isikliku kasutusõigusena kinnistusraamatusse kantava üldiselt sõnastatud hoidumisservituudiga seotakse võlaõiguslik kokkulepe, mis piirab teeniva kinnisasjaomaniku õigusi soodustatud isiku kasuks (nt Schwab, K. H. Asjaõigus, Tallinn, 1995, lk 319, p 3). Kohus kahtleb siiski, kas see peaks Eesti õigusruumis olema lubatav, kuid esitab selguse huvides vastused ka kohtunikuabi ülejäänud küsimustele.
10.Esimese ja neljanda küsimusega soovib kohtunikuabi sisuliselt teada, kas kohalik omavalitsus ja eraõiguslik isik (sh füüsiline isik) saavad leppida kokku, et isik hoidub teatavas küsimuses kohalikule omavalitsusele avalduse esitamisest. Võlaõiguslik kokkulepe on tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Kohus leiab, et isiku avaldamisõiguse piiramine kohaliku omavalitsuse suhtes on vastuolus avaliku korraga. Nimelt sätestab põhiseaduse (PS) § 46, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Kõnealuse sätte eesmärk ei ole niivõrd anda igaühele võimalus taolisi pöördumisi esitada, kui just tagada neile vastuste saamine, mis annab pöördumisele mõtte (PS kommentaar, § 46, p 3 esimene lõik). PS normid ei ole otsekohaldatavad tsiviilõiguste- ja kohustuste määramisel, küll aga on tühised tehingud, mis on vastuolus PS printsiipidega (Varul, P. jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2010, lk 274, § 86, p 3.3.5 teine lõik). Seetõttu on vaadeldav kokkulepe kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku vahel tühine. Öeldust tuleneb ühtlasi vastus teisele küsimusele, sest tühisel kokkuleppel puuduvad TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikud tagajärjed.
11.Eelneva põhjal leiab kohus, et kohtunikuabi küsimustele tuleb vastata järgmiselt: − kohaliku omavalitsuse ja omaniku (konkreetse praeguse omaniku) kokkuleppega ei saa välistada isiku õigust taotleda ehitusluba;

3 (4)

2-13-22482 − selliselt kokkuleppega ja kande tegemisega ei saa tekitada asjaõiguslikku seost kinnistu igakordse omaniku suhtes (et kandega tekiks asjaõiguslik seos – antud omanik on nõus loobuma ehitusloa taotlemise õigusest, ja kinnistu võõrandamisel , on ka järgmine uus omanik kaotanud õiguse pöörduda kohaliku omavalitsuse poole avaldusega ehitamisloa saamiseks); − selline kokkulepe ei saa olla isikliku kasutusõiguse sisuks; − kokkuleppega ei saa ära võtta isiku õigust pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole; − lepingu p-ga 4.2 taotletav kande tegemine praegusel kujul ei ole lubatav.

12.Kohus annab TsMS § 595 lg 3 alusel kande tegemise tagasi kohtunikuabile. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga.
13.TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 näeb ette, milliste maakohtu määruste peale registriasjades võib esitada määruskaebuse. Neist sätetest tuleneb, et puudub võimalus esitada määruskaebus käesoleva määruse peale.
14.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja