Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-12-37448

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Hanila valla kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED Hageja Tarmo Mereväli on 18.09.2012.a. esitanud hagi Hanila Vallavalitsuse vastu paludes välja mõista kostjalt Hanila vallavalitsuselt hageja Tarmo Mereväli kasuks kahju hüvitis summas 3800 eurot ja viivis põhivõlalt (s.o 3 500 eurolt) Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt peatus Tarmo Mereväli ́le 24.06.2012 kuuluv sõiduauto * registreerimismärgiga * Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus Mutionu baari ees. Autole kukkusid peale Virtsu Pargi tn 1 vastas kasvanud neljaharulise hariliku vahtrapuu kaks haru. Puuharude kukkumisest autole said viga auto katus, parem suunatuli, esikapott ja parem esitiib. Sellega tekitati auto omanikule kahju 3 500 eurot. Hageja taotleb kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 lg 1 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama. Nimetatud sätte kohaldamise esmaseks eelduseks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja autole langenud puu tõttu tekkis hagejale otsene varaline kahju summas 3 500 eurot. Kahju ulatuse kohta on hageja esitanud Artcolor OÜ sõidukiremondi eelkalkulatsiooni remondimaksumuse määramiseks, millest nähtuvad hageja hinnangul sõiduki taastamise vajalikud kulud /Lisa 2, tl 7/. Hageja pöördus Hanila Vallavalitsuse poole kahju hüvitamiseks, kuid vallavalitsus keeldus 26.07.2012.a. kahju hüvitamast, viidates sellele, et kahju on tekkinud vääramatu jõu mõjul. Virtsu Pargi tn 1 vastas kasvanud neljaharulise hariliku vahtrapuu juurepiirkond oli tugevasti nakatunud juuremädaniku tekitaja lamesüsikuga. Tunnustatud ekspert H. H. kinnitas eksperthinnangus, et autole langenud puuharude juured olid täielikult läbi mädanenud ning lisas, et mädanik oli ka püstistel kahel harul. Eksperthinnanguga on hageja hinnangul tõendatud, et autole langenud puu harud varisesid kaugele arenenud juuremädaniku tõttu /tl 8/. Mädanenud puu murdumist tuules ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Hageja taotleb kostjalt kohtu kaudu sõidukile tekitatud kahju ning ekspertiisi kulude hüvitamist summas 300 eurot, millest kostja on keeldunud /tl 13/. Hageja leiab, et kostja ei saa tugineda vääramatule jõule kui kahju hüvitamise kohustusest vabastavale asjaolule. Asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud

2-12-37448

mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja esitas 15.10.2012.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ei võta kostja hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu /tl 33-36/. Kostja leiab, et ei ole süüdi hagejale tekkinud kahjus ning ei vastuta kahju tekkimise eest. Kostja ei vaidle, et murdunud puu asus valla territooriumil, kuid kuna kostja on täitnud hoolsuskohustust ja kõnealuses piirkonnas on puude seisukorda jälgitud ning ka puid vastavalt vajadusele maha raiutud, siis on kostja nõutavas mahus üritanud tagada puude ohutuse. Asjaolu, et hageja poolt tellitud ekspertiis tuvastas puu nakatumise juuremädaniku tekitaja lamesüsikuga, ei tõenda, et kostja on süüdi hagejale kahju tekkimises. Puu harude murdumist ei tinginud mädanik, vaid juhtumi ajal valitsenud ilmastikuolud, so tugev rajutuul. Kostja juhib tähelepanu, et hageja poolt tõendina esitatud eksperthinnangus ei ole ilmastikuolusid arvestatud. Kuna rajutuul on asjaolu, mida kostja kuidagi mõjutada ei saa, siis ei ole asjakohased kostja paljasõnalised väited kostja hoolsuskohustuse rikkumise kohta. Tormituules võivad murduda ka terve puu oksad ja harud. Kahju tekkimist oleks saanud vältida ainult hageja ise. Juhtumi toimumise ajal oli Virtsus 24.06.2012.a. tugev tuul, stabiilselt 10,2 m/s ja puhanguti 20 m/s. Kostja on seisukohal, et tegemist on vääramatu jõuga ning hageja ei ole ise üritanud vältida kahju tekkimist. Tuule kiirus 17,2-20,7 m/s on Beaufort’i skaalal 8 palli, mis tuulekiiruse skaalal tähendab rajutuult või tormist tuult. Järelikult põhjustas kahe haru murdumise ja kahjujuhtumi tekkimise rajutuul, mis on käsitletav vääramatu jõuna ja hageja vastupidised väited ei pea paika. Käesolevas asjas parkis hageja ise oma sõiduki tee äärde, kusjuures kõnealune teeäär on tihedalt puudega ääristatud. Ilm oli tormine juba enne sõiduki parkimist, seega pidanuks hageja mõistma, et tegemist on raskete ilmastikutingimustega. Parkides rajutuule tingimustes oma sõiduki suurte puude alla, siis ei ole ta ise näidanud üles piisavat hoolsust ega üritanud võimalikku kahju ära hoida. Seega kostja ei saa olla süüdi ega vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kahju tekkimise vastutus on vähendatud, kui kannatanu on oma tegevusega teinud võimalikuks kahju tekkimise või suurenemise. Eelkirjeldatud põhimõte tuleneb ka VÕS §-st 139. Seoses hageja poolt esitatud kahjunõude suurusega märgib kostja, et tekkinud kahju ulatus on selgitamata ja tõendamata. Hageja poolt esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik selgelt tuvastada, millised kahjustused sõidukile tekkisid, seega ei saa pidada põhjendatuks hageja poolt väidetud vajalikke remonttöid. Kahjustatud sõiduk on *, väljalaskeaastaga * ning hageja väitel on vajalik teostada remonttöid summas 3500 eurot. Kostja arvates tõendab nõude ilmselget ülepaisutatust ka asjaolu, et remondiks väidetavalt vajaliku summa eest on käesoleval ajal võimalik osta täpselt samaväärne sõiduk, seega sellises mahus remontimine võiks viia juba hageja alusetu rikastumiseni. Hetkel on müügiportaalis www.auto24.ee väljalaskeaastaga 1999-2001 * sõidukid müügis hindadega 3300-3999 eurot (Lisa 1 – väljavõte müügiportaalist), seega on samasuguse sõiduki maksumus samas suurusjärgus väidetavalt vajalike remonttööde maksumusega. Hageja ei ole tõendanud kahjustuste ulatust, kuid pole ka väitnud, et sõiduk oleks muutunud täiesti kastutuskõlbmatuks. Puuharude kukkumisel said viga auto katus, parem suunatuli, esikapott ja parem esitiib, kirjeldatud vigastused ei luba mitte mingil juhul eeldada, et sõiduk oleks muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega arvestades samaväärse sõiduki hetkelist turuväärtus, ei ole kuidagi põhjendatud nõutava kahjuhüvitise suurus, sest kui sõiduki remontimine reaalselt maksab 3500 eurot, tähendaks see seda, et kahju tekkimise tagajärjel vähenes sõiduki väärtus sisuliselt nullini ja see tuleks nüüd täies ulatuses taastada. Kuna sõiduk ei hävinenud juhtumi tagajärjel, siis ei saa pidada põhjendatuks remonttöid, mille maksumus on samaväärne sõiduki turuväärtusega. Kahjuhüvitis kuuluks oluliselt vähendamisele.

2-12-37448

Kostja arvates tuleb kahjuhüvitise hindamisel arvestada, et sõiduk ei olnud uus. Sõiduk oli registreeritud 2001.aastal, seega tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida hageja saaks sellest, et tema sõidukit remonditakse uute varuosadega. Arvestades väidetavalt vajaliku remonttöö maksumust, mis on sisuliselt samaväärne taolise sõiduki praeguse turuväärtusega, siis võiks hageja nõude rahuldamise korral saada kasu, mille tulemusel võib tema sõiduki väärtus põhjendamatult tõusta, mis aga ei ole ega saa olla kahju hüvitamise eesmärgiks. Hageja väitel tuli tal tellida kahjunõude tõendamiseks ekspertiis põhjusel, et kostja pidas end vastutusest vabanenuks vääramatule jõule tuginedes. Kostja juhib siinkohal tähelepanu, et hageja toodud põhjendus vajaduse kohta tellida ekspertiis on vastuoluline ja väär. Nimelt esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude 17.07.2012.a. (Lisa 2) ning kostja esitas nõudele 25.07.2012.a. vastuse. Vastuses kahjunõudele, seega 25.07.2012.a. kirjalikus dokumendis, väljendas kostja seisukohta, et vääramatu jõu tõttu ei ole ta kahju tekkimise eest vastutav. Hageja poolt tellitud ja OÜ Arborest poolt läbiviidud ekspertiis aga kannab kuupäeva 10.07.2012.a., seega tellis hageja ekspertiisi enne kostja seisukoha kättesaamist. Järelikult on ebaõige kostja väide, et ekspertiis tuli tellida kostja vastuväite tõttu. Kuna hageja on ekspertiisi tellinud varem, ei ole ekspertiisi kulude näol tegemist sisuliselt vajalike ja põhjendatud kulutustega ja hageja ei saa nõuda kostjalt kantud kulutuste hüvitamist. Liiatigi välistab ekspertiisi kulu nõudmise kostjalt asjaolu, et ekspertiis ei tõenda kostja süüd ega vastutust puu murdumise ning hageja autole langemise eest. Hageja on esitanud 26.10.2012.a. vastuväited kostja seisukohtadele, mille järgi kostja oleks saanud hagejale kahju tekitanud õnnetuse ära hoida sellega, kui ta oma territooriumil olevate puude seisukorda jälginud oleks ja täielikult läbi mädanenud puud õigeaegselt eemaldanud. Antud juhul kostja seda ei teinud. Pehkinud või mädanenud puude kukkumist tuule käes ei saa pidada ettenägematuks, pigem võib seda pidada vägagi ettenähtavaks tagajärjeks. Kostja väide, et tormituules võivad murduda ka terve puu oksad, ei ole selles kontekstis asjakohane kuivõrd hageja on tõendanud, et puuharude kukkumine hageja autole oli tingitud mädanikust /tl 46-49/.

MENETLUSE KÄIK

24.09.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohtuistungil 04.12.2012.a. jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada /tl 90-93/. Hageja esindaja leiab, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et puu murdus juuremädaniku tõttu. Hageja parkis sinna, kuhu ei olnud keelatud parkida. Pehkinud puu kukkumist on võimalik ette näha, mida on võimalik hoolsal tegutsemisel väldita. Tuule tugevus keskmiselt 7-10 m/s, puhanguti 21 m/s ei ole Eesti oludes erakordne, et seda pidada vääramatus jõuks. Kostja esindaja vaidles kohtuistungil hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et vallal oli kohustus tagada puude heakord ja ära hoida puude kukkumisest tingitud kahju. Kostja leiab, et puid on hooldatud ja puudub süü kahju tekkimisel. Kostja esindaja avaldas, et tekkinud kahju ulatus on välja selgitamata ja tõendamata. Kostjal puudub veendumus, et hageja kahju oli nii suur, et välja tuli vahetada auto katus, kapott, esitiib ja suunatuli. Kohus määras 04.12.2012.a. kohtuistungil täiendavate tõendite kogumise. 17.12.2012.a. on kostja esitanud seisukoha, mille järgi ei ole hageja kahjunõude esitamisel arvesse võtnud ilmastikuolusid. Kostja on varasemalt selgitanud, et juhtumi toimumise ajal oli Virtsus tugev tuul, stabiilselt 10,2 m/s ja puhanguti 20 m/s. Kostja jääb arvamusele, et selliseid ilmastikuolusid tuleb käsitleda vääramatu jõuna ning hageja ise ei üritanud kuidagi vältida kahju tekkimist. Kostja esitab käesolevaga väljavõtted Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmavaatluse ajaloolistest andmetest. Kaardilt, millele on märgitud tuule kiirus 24.06.2012.a. kell 00:00, on näha, et Virtsus oli viidatud ajal tuule kiirus stabiilselt 10,2 m/s ja puhanguti 20 m/s (Lisa 1 – EMHI tuule kaart). Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, kui

2-12-37448

puuharu murdus rajutuule tingimustes, sest taolised ilmastikutingimused ei ole kuidagi hageja kontrolli all. Lisaks on kostja selgitanud, et vald on igati täitnud hoolsuskohustust ning kõnealuses piirkonnas puid vastavalt vajadusele ka maha raiunud /tl 99/. 17.12.2012.a. on hageja esitanud täiendavad tõendid ja seisukoha, mille järgi OÜ Artcolor sõiduki remondi eelkalkulatsioonist sõiduki ülevaatus 05.07.2012.a., et sõiduki katuseplekk, kapott ja parem esitiib on deformeerunud ja purunenud on parem suunatuli ning vajavad vahetust /tl 106-08/. Dokumendist nähtub, mida sisaldavad remondikalkulatsioonis esitatud montaaži- ja demontaaži hind, pleki- ja värvimistööde hind. Remondikalkulatsioonis on toodud varuosade hinnad on kasutatud detailide hinnad, seega ei rikastuks hageja auto parandamisega või varuosade vahetamisega alusetult. Lisaks on kohtule esitatud OÜ Auto Stock remondikalkulatsioon, millega hageja tõendab, et remondikalkulatsioon hinnaga 3500 eurot on auto taastamise õiglane kulu. Hageja esitab kohtule OÜ Auto Stock koostatud sõidku ülevaatuse akti, millel on fikseeritud sõiduki vigastused, mis tõendab õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Samuti leiab hageja, et õnnetuse toimumise ajal ei olnud rajutuult, esitades kohtule tõendina fotod Virtsu Jaanitulelt. Fotodelt ei ole näha kostja poolt kirjeldatud tormi. 03.01.2013.a. on kohus teinud kohtunõude poolt seisukohtade täpsustamiseks /tl 146-147/. 18.01.2013.a. on kostja esitanud seisukohad, mille järgi Kostja jääb seisukohale, et vald on hoolsuskohustust täitnud ja märgib veelkord, et kõnealuses piirkonnas on puude seisukorda jälgitud ning ka puid vastavalt vajadusele maha raiutud /tl 151-155/. Kostja esitab tõendina vallavanema antud selgitused teostatud hoolduse kohta (Lisa 1). Valla kohustuseks on tagada oma territooriumil haljasalade korrashoid, kuid mitte kuskil ei ole sätestatud, millises mahus tuleks hoolsuskohustust täita ja ohtlikke puid eemaldada. Vallal ei ole võimalik kõigi puude kontrollimine ekspertiisi teel, sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Suuremamahuliste teeäärtest puude ja põõsaste eemaldamise tööde teostamiseks on sõlmitud neljaks aastaks töövõtuleping nr * 25.03.2011.a Teknoteel OÜ-ga (Lisa 2 – leping). Ilmastikutingimusi ei ole arvestatud hageja poolt tõendina esitatud eksperthinnangus, mistõttu ei saa kuidagi nõustuda, et puu harude murdumise tingis puu väidetav nakatumine juuremädaniku tekitaja lamesüsikuga. Hageja ei ole tõendanud, et puu murdus selle nakatumise tõttu juuremädanikuga, samuti ei ole tõendatud kostja kohustuse rikkumine hoolsuskohustuse täitmisel. 18.01.2013.a. on hageja esitanud seisukohad, mille järgi Hageja tugineb esmalt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele kostja poolt (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7; KoKS § 6 lg 1 ja Hanila valla avaliku korra ja heakorra eeskirja § 5 lg 1) ning juhul kui kohus esimest nõuet ei rahulda, palub hageja kohtul nõue rahuldada lähtudes kostjapoolsest üldisest käibekohustuse rikkumisest (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5). Eksperthinnanguga on tõestatud, et autole langenud puu harud varisesid kaugele arenenud juuremädaniku tõttu. Mädanenud puu murdumist tuules ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja oleks saanud haige puu murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida (pehkinud puu või selle harud õigeaegselt maha võttes) /tl 173-176/. 01.04.2013.a. määras kohus kirjaliku menetluse ja andis tähtaja seisukohtade esitamiseks /tl 196/. 22.04.2013.a. on kostja esitanud lõplikud seisukohad, mille järgi on kostja hoolsuskohustust võimalikul parimal viisil täitnud /tl 201-203/. Teknoteel OÜ teostab töid vastavalt valla poolt teavitamisele. Töövõtjale lihtsalt öeldakse või kirjutatakse, milliste teede või tänavalõikudega tuleb konkreetsel hooajal tegeleda. Kostja on lähtunud mõistlikkuse põhimõttest ning tegelenud ohtlike puude langetamisega, mistõttu ei saa kostja olla süüdi selles, et hageja autole kukkus puuharu. Lisaks leiab kostja jätkuvalt, et kahjujuhtum toimus rajutuule tingimustes, mistõttu puu langemine oli tingitud tugevast tuulest, mitte kostja tegevusest või tegevusetusest. Kostja rõhutab, et hageja poolt tõendina esitatud fotod sõiduki kahjustustest on tehtud 12 päeva peale väidetava kahjujuhtumi toimumist, mistõttu ei ole tõendatud, et 05.07.2012.a. fikseeritud

2-12-37448

kahjustused on tekkinud otseselt 24.06.2012.a. sündmuse ehk puu sõidukile langemise tagajärjel. Kuna puudub kostja süü ja põhjuslik seos kostja tegevuse ning hagejale tekkinud kahju vahel, tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Kui isik pargib rajutuule tingimustes oma sõiduki suurte puude alla, siis ei ole ta ise näidanud üles piisavat hoolsust ega üritanud võimalikku kahju ära hoida. Seda asjaolu tuleb asja lahendamisel arvestada, seega kostja ei saa olla süüdi ega vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kahju tekkimise vastutus on vähendatud, kui kannatanu on oma tegevusega teinud võimalikuks kahju tekkimise või suurenemise. 22.04.2013.a. on hageja esitanud lõplikud seisukohad, mille järgi Isegi kui õigusaktides ei ole sätestatud, millises mahus tuleks ohtlikke puid eemaldada, tuleb pidada vallavalitsuse kohustuseks seda, et ta teeks kõik, mis tema võimuses, et hoida ära täielikult läbimädanenud puude kukkumise tihti kasutatavas kohas /tl 206-209/. Mõistlikul isikul on põhjust eeldada, et kohas, kus toimuvad igal aastal jaanipäevapidustused ning mille läheduses on iganädalaselt külastatav Mutionu baar, ei lange talle või tema autole peale pehkinud puud. Seda on aga võimalik saavutada üksnes seeläbi, kui vallavalitsus teostab oma territooriumil asuvate puude seisukorra üle korrapärast järelevalvet. Kui kostja oleks tõepoolest oma hoolsuskohustust täitnud ning võtnud täielikult läbimädanenud puud maha enne hagejale kahju tekitanud õnnetust, ei oleks puu hageja autole kukkuda saanud ning kannatanul poleks kahju tekkinud. Niisiis on kostjapoolse hoolsuskohustuse täitmata jätmine põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kui kostja oleks tõepoolest oma hoolsuskohustust täitnud ning võtnud täielikult läbimädanenud puud maha enne hagejale kahju tekitanud õnnetust, ei oleks haige puu hageja autole kukkuda saanud ning kannatanul poleks kahju tekkinud. Niisiis on kostjapoolse hoolsuskohustuse täitmata jätmine põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-12-37448

millest nähtub, et 05.07.2012.a. teostatud ülevaatusel on tuvastatud, et deformeerunud katuseplekk, kapott, parem esitiib ja purunenud on esimene suunatuli, mis vajavad vahetust. Samuti vajavad remontimist parem A-piilar ja parem esitiiva alune plekk /tl 110/. Teise dokumentaalse tõendina on hageja esitanud OÜ Auto Stock remondikalkulatsiooni ja sõiduki ülevaatuse akti 04.07.2012.a., millest nähtub, et parem esitiib, kapott, A-piilar ja katuse plekk on deformeerunud, parem on suunatuli purunenud jne, hinnates parandamise maksumuseks 3493,28 eurot /tl 111-130/. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud sõidukile tekkinud kahjustused ja kulutused, mis on vajalikud esialgse olukorra taastamiseks. Kostja väited, mille järgi ei ole uuritud tõendid usaldusväärsed, kuna on õnnetusest ligi 12 päeva hiljem koostatud ja puu kukkumine ei saanud kaasa tuua kõiki ülevaatusel märgitud kahjustusi ei ole veenvad. Kohtule on esitatud kahe erineva äriühingu koostatud sõiduki ülevaatuse aktis tuvastatu, millest nähtuvad kahjustused sõiduki osadele, on loogilises seoses puu kukkumise asendiga, mis nähtub sündmuse toimumise ajal tehtud fotodelt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (RKTKo 3-2-1-137-07, 13). Kohus on kostjale selgitanud tõendite esitamise vajadust, mis on jäetud tähelepanuta /tl 147/. Kohus leiab ka, et tegemist on mõistlike kulutustega. Kostja on esitanud tõendina auto24.ee väljatrükid, mille järgi on remondikulud samaväärsed auto maksumusega ja on seetõttu ülepaisutatud. VÕS § 132 lg 1 ja 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ja kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et remondikulud on auto parandamiseks mõistlikud kulud ja ebamõistlikuks ei muuda kulusid asjaolu, et need on samaväärsed auto turuväärtusega. Tuleb võtta arvesse, et auto mitmed detailid on saanud kahjustada ja vajavad väljavahetamist, mis on teinud remondi kulukaks. Kohtule esitatud Artcolor OÜ kalkulatsioonist nähtub, et parandustööde käigus kasutatakse kasutatud varuosasid, seetõttu on ka ainetud väited, et hageja võiks kahju hüvitamisel alusetult rikastuda. Kostja ei ole esitanud vastuväidet ega tõendanud, et auto väärtus oleks olnud enne sündmust oluliselt väiksem turuväärtusest, mis tooks kaasa kahjuhüvitise vähendamise. Kohus leiab, et ekspertiisi tellimine hageja autole kukkunud puu üle enne kohtumenetlust on olnud vajalik ja põhjendatud. VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega loeb kohus eksperdile tasutud 300 eurot põhjendatud kuludeks, sest eksperthinnangus tuvastatud asjaolud, so juuremädaniku olemasolu, on olnud asjas määrava tähendusega ja kostja on kohtumenetlusele eelnevalt keeldunud hüvitise maksmisest /tl 13/.

2-12-37448

hooldamise käigus. Käesolevas asjas on puu murdumisel ja hoolsal tegutsemisel hüpoteetiline kausaalsus, st kui kostja oleks võtnud läbi mädanenud puud maha enne hagejale kahju tekitanud õnnetust, ei oleks haige puu hageja autole kukkuda saanud ning kannatanul poleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Põhjendamatu on kostja seisukoht, et üksnes ilmastikuoludest tingituna on puu kukkumine toimunud, mille tõttu ei vastuta hageja vääramatu jõu poolt tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et autot ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuules murdunud mädanenud puu. Läbimädanenud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus mädanenud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida (RKTKo 32-1-111-03, p 13). Kohus leiab, et kostja oli kohustatud tulenevalt KoKS § 6 lg 1 ja Hanila valla avaliku korra ja heakorra eeskirja § 5 lg 1 ära hoidma ohu, mis tekib läbimädanenud puude kukkumise tagajärjel, mida kostja ei ole ka vaidlustanud. KoKS § 6 lg 1 sätestab omavalitsusüksuse ülesandena kohustuse mh korraldada antud vallas või linnas valla teede ja linnatänavate korrashoidu ning Hanila valla avaliku korra ja heakorra eeskirja § 5 lg 1 kohaselt peab Hanila vald tagama vallale kuuluvate kohalike teede, tänavate, parkide, väljakute ja haljasalade korrashoiu. Kohus leiab, et rikutud sätete eesmärk oli kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest, sest kostja oli kohustatud hoolitsema puude heaolu eest, et haiged puud kõrvaldada ja ära hoida käesoleva asja esemeks olevaid sündmuseid (VÕS § 1045 lg 3). Seadusest tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmisega on kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.

2-12-37448

Asja materjalidest nähtuvalt on kannatada saanud sõiduki kasutaja on parkinud puu alla, mille johtuvalt pidi kostja hinnangul kannatanu mõistma kahjuliku tagajärje saabumist. Kostja on esitanud tõendina EMHI ilmakaardi ja tabeli, millest nähtub, et sündmuse toimumise ajal 24.06.2012.a. puhus Virtsus tugev tuul, puhanguti 20 m/s /tl 102-103/. Kostja leiab, et hageja ei ole ise üles näidanud piisavat hoolsust, kui parkis rajutuulte tingimustest auto suurte puude alla ega üritanudki võimalikku kahju ära hoida. Hageja on esitanud fotod Virtsu Jaanitulelt, mis on tehtud alates 22:00, millega alusel hageja leiab, et sündmuse ajal ei olnud tormi, sest lõke põleb kõrge leegiga ja inimesed poseerivad piltidel rahulikult /tl 131-136/. Kohus leiab esitatud fotodele tuginedes, et ei ole tõendatud kostja väide, et hageja oleks tormituulte tingimustes auto puu alla parkinud. Kostja esitatud EMHI andmed ei näita sündmuskohal valitsenud olukorda, mida hageja pidi vahetult tajuma parkimise ajal, et võimalikku ohtu ära hoida, mis annab üksnes indikatiivse ettekujutuse milliseks võis ilm öö jooksul kujuneda. Juhul, kui kostja hinnangul võis sündmuskoha puude alla parkimise ohtlikkus olema inimestele arusaadav, siis pidi kostja kohtu hinnangul ise temalt oodatavat mõistlikku hoolsuskohustust järgides korraldama parkimise selliselt, et avalikult kasutatavas kohas ei oleks teeäärsed puud ohuks teiste isikute varale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.