Kohtulahend

AS-i DNB Pank menetluskulud 15,8% ulatuses SM kanda ja SM menetluskulud 84,2 % ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu 16.11.2012 otsus jõustus 18.12.2012. AS DNB Pank esitas 04.12.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on vastavas kohtumenetluses teinud kulutusi summas 1278,23 eurot, s.o hagimenetluses tasutud riigilõiv. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja mõista välja kostjalt menetluskulu summas (1278,23x15,8:100) 201,96 eurot. Kohus edastas 27.02.2013 määrusega hageja avalduse kostjale. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele Kostja esitas 19.03.2013 vastuväite hageja avaldusele. Asjas 2-11-26904 on kohus rahuldanud hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 15,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 84,2% ulatuses hageja kanda. 04.12.2012 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles avaldab, et on vastavas menetluses kandnud kulutusi summas 1 278,23 eurot, ning palub mõista kostjalt välja 15,8% eelnimetatud summast ehk 201,96 eurot. 19.09.2011 määruse resolutsiooni punkti 1.1.3. alusel on hagejale hüvitatud 50% tema menetluskuludest ehk 639,11 eurot. Kostja on antud menetluses kandnud kulutusi summas 561 eurot (561 x 84,2 / 100 = 472,36). Kostja palub mõista hagejalt välja menetluskulu summas 472,36 eurot. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 16.11.2012 otsus, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus, jõustus 18.12.2012. Hageja esitas 04.12.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 15,8% ulatuses menetluskulud seoses riigilõivu tasumisega summas 201,96 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 1278,23 eurot (lk 23). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1278,23 euro ulatuses, millest 15,8% on (1278,23 x 0,158) 201,96 eurot. Seoses kostja

vastuväitega, et hagejale on Harju Maakohtu 19.09.2011 määrusega juba hüvitatud 639,11 eurot tasutud riigilõivust, märgib kohus, et kõnealuse määruse alusel hüvitati hagejale 50% riigilõivust, kuna hageja ja OÜ Grant sõlmisid kompromissi. Samas on Harju Maakohtu 19.09.2011 määrusega jäetud hagejale pool riigilõivust tagastamata, kuna SM osas jäi asi jätkuvalt menetlusse. Kohus leiab, et seetõttu on vastavas suuruses riigilõivu (201,96 eurot) väljamõistmine SM suhtes käesoleval juhul põhjendatud ning see ei vii ka hageja alusetu rikastumiseni. Seega hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 201,96 euro ulatuses. Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidetest nähtuvalt avaldust, mille kohaselt kostja palub hagejalt välja mõista 84,2% ulatuses menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 472,36 eurot. Kostja tõendite kohaselt on kostjale esitatud seoses õigusabiteenustega arve 561 euro osas (lk 167), arve on väljastanud IK, keda kostja on käsitlenud oma esindajana. Harju Maakohtu 23.05.2012 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus ei ole lubanud IK kostja esindajaks, kuna tal ei ole õigusalaseid teadmisi (lk 138). Kohus märgib, et tulenevalt eeltoodust ei ole IK käesolevas asja kostja esindaja ning tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 nõustaja kulusid ei hüvitata, mistõttu tuleb kostja taotlus IK seotud kulutuste hüvitamiseks rahuldamata jätta. Nähtuvalt 02.10.2012 volikirjast on kostja volitanud ennast edaspidises menetluses esindama OÜ K ja CK, kuid kostja ei ole kõnealuse esindajaga seoses esitanud ühtegi kuludokumenti. Kuna kostja on 19.03.2013 avalduses kinnitanud, et kõik asjassepuutuvad kuludokumendid on kostja poolt kohtule esitatud, asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole seoses lepinguliste esindajatega rohkem kulutusi tekkinud. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata jätta. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.