Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kokkulepitud graafikule ning käendaja ei täitnud samuti oma käenduslepingust tulenevat liisingvõtja kohustuse täitmise tagamise kohustust. Kuna nad ei maksnud ära liisingandja poolt neile antud tähtaja jooksul võlga, siis ütles hageja liisingvõtjale lepingu üles 04.12.2012 alates. Esialgses hagis kahe kostja vastu tõi hageja esile, et kostjate põhivõlg oli 11345,41 € (lk 1-3) ning viivis 11345,41 €, kuid pärast hageja ja OÜ AG vahelise kompromissi sõlmimist 19.09.2011 täpsustas hageja kogu võlgnevuse suurust ja hagi asjaolusid ning tõi esile, et põhivõlg oli mitte 11345,41 € vaid 11083,51 € (lk 145-146). Hageja tõi esile, et viivis lepingu lõpetamisest 04.12.2009 kuni hagi esitamiseni 09.06.2011 oli suurem kui põhivõlg ja selle tõttu vähendas hageja viivisenõuet põhivõla suuruseni 11083,51 €. Pärast lepingu ülesütlemist laekus liisinglepingu katteks perioodil 14.12.09-07.12.2010 kokku 2071,44 eurot. Liisingueseme kindlustamisega seotud kulud olid 130,32 eurot, võlg oli 810,65 € seisuga 28.12.2009. Edaspidised tasumata osamaksed olid 12313,98 €. Hageja pidas kinni pärast lepingu ülesütlemist laekunud summadest võlgnevuse 130,32 €. Sõidukit ei saanud tagasi, mistõttu ei saanud seda ka võõrandada ja vähendada võimalikke nõudeid selle arvelt võlgnike vastu. Seega oli hagi esitamise 09.06.2011 ajaks võlg järgmine: tasumata osamaksed 28.12.09 seisuga 12213,98 € + pärast lepingu lõppemist laekunud 2071,44 €- võlg 940,97 €(810,65€+130,32€) =11083,51 ja viivis vastavalt 11083,51 € Kuna kohus kinnitas hageja ja kostja OÜ AG vahelise kompromissi, siis täpsustas hageja nõuet S. M vastu ja palus temalt välja mõista selle osa viivisevõlast, mida kompromiss ei hõlmanud ehk viivise 8083,51 eurot (11083,51€- 3000€). Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: liisingleping koos tingimustega, käendusleping, maksegraafik, lepingu ülesütlemise teated, väljastusteated, vara akt Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal ei ole võlga hageja ees, kuna hageja ja AG OÜ sõlmisid kompromissi kogu võla osas. Maksegraafikus sisalduvad tulevikumaksed ei ole sissenõutavaks muutunud. Menetlus on lõpetatud asjas. Lisaks leppis kostja AG OÜ hagejaga kokku, et S. M ei nõuta enam mingeid võlgnevusi. Kompromissiga vähendas hageja oma nõuet ega jaganud oma nõudeid solidaarvõlgnike vahel. Kompromissist tulenevalt on hagejal õigus nõuda kompromissi pooltelt kogu viivist vaid siis, kui nad viivitavad makse tasumisega enam kui 14 päeva. Seega, kui need tingimused ei täitu, siis saab hageja nõuda neilt viiviseid vaid kompromissi ulatuses 3000 kr. Läbirääkimised kinnitasid seda, et poolte tahe oli hõlmata kompromissiga kogu nõue, mitte üks osa sellest ja jätta see käendaja kanda. Kuna kompromiss hõlmab kogu nõuet, siis ei saa kostjal olla kohustusi enam hageja ees Põhivõlgnik on kohustust täitnud. Kostja palub viivist vähendada 1278,32 euroni, kuna ta on töötu ja tal on alaealine laps. Ka riigilõivu väljamõistmine täies ulatuses ei ole põhjendatud. Tõendid: kompromiss ja sellega seotud kirjavahetus hagejaga, sünnitunnistus, Töötukassa tõend. Kohtu põhjendused Hageja ja S. M vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ AG vahel oli sõlmitud liisingleping nr XXX, millest tulenevate kohustuste täitmist tagas hageja ja S M vahel 01.04.2008 sõlmitud

käenduslepingu nr XXX käendaja vastutuse maksimumsummaga 24920,73 € (lk 6). Samuti ei ole vaidlust selles, OÜ AG ei täitnud liisinglepingust tulenevaid liisingmaksete tasumise kohustusi vastavalt kokkulepitud graafikule ning hageja ütles liisingvõtjale lepingu üles alates 04.12.2012. Vaidlus puudus ka selles, et hagi esitamise 09.06.2011 ajaks võlgnes OÜ AG hagejale põhivõlga 11083,51 ja viivist vastavalt 11083,51 €. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja S. M ei ole täitnud käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, ehk ei ole tasunud hagejale OÜ AG tekitatud võlga ega viivist. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut liisinglepingule, tingimistele, maksegraafikule, käenduslepingule, võla teatele, lepingu ülesülemise teatele, kirjadele ning vara üleandmisaktile. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna hageja ütles liisinguvõtjale tema poolt kohustuste rikkumise tõttu üles, siis on hagejal õigus nõuda liisinglepingu täitmist ehk võlgnevuse tasumist ning tasumisega viivitamise korral viivist ning käendajalt käenduskohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, ja § 367 lg 1 ja § 65 lg 1 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi. Vaidlus on selles, kas kostjal on pärast hageja ja OÜ AG vahel sõlmitud kompromissi veel mingeid kohustusi hageja ees. VÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja loobub nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu, peavad teised solidaarvõlgnikud kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. 10.09.2011 saavutasid AS DnB Liising ja OÜ AG kompromissi, mille kohus kinnitas määrusega (lk 57-60). Kompromissiga on ühinenud menetlusväline kolmas isik SK. Määruse kohaselt on OÜ AG võlg kokku 12617,55 €, sellest põhivõlg on 8978,44 €, viivise võlg on 3000 € ning riigilõivu võlg on 639,11 €. Kompromissi p 1.7 sätestab, et kui võlgnikud rikuvad kompromisslepingus märgitud maksete tasumise tähtaega üle 14 päeva, siis kohustuvad OÜ AG ja SK tasuma võlausaldajale viivisevõla 11345,41 €. Kompromissi p 1.4. sätestab maksegraafiku selliselt, et võlgnikud peavad tasuma kogu võla 12617,55 € igakuiselt alates 28.09.2011 300 € kaupa kuni viimase makseni 317,55 € 28.02.2012. Seega ei ole kompromissis eraldi sätestatud, millal tasutakse võlg, viivis ja lõiv, vaid kogu võlg on jagatud ära iga kuu peale viimase makseni. Kompromissi ei ole kaasatud S. M , samuti ei ole ta sellega muul viisil ühinenud ja tema suhtes ei ole kompromiss ka kinnitatud ning tema suhtes ole kompromissiga menetlus lõppenud. Hageja ei ole tema suhtes hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud, mistõttu kompromissi kinnitamisel hageja ja OIÜ AG ning SK vahel lõppes menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi hageja hagis OÜ AG vastu, mitte hageja hagis S. M vastu. Seega, kui hageja sõlmis AG OÜ-ga kompromissi ning vähendas nii põhivõla nõuet kui viivisenõuet (viivisenõue jäi 3000 kr-le koos tingimusega maksetähtaja rikkumise korral tasuda

viivis 11345,41 €) ehk loobus osaliselt nõudest AG OÜ vastu, ei tähenda märgitu seda, et käendaja S. M ei peaks ülejäänud ulatuses kohustust hageja ees täitma. Vastupidiselt on tal VÕS § 66 lg 1 järgi ülejäänud võlgnetavas osas kohustus hageja ees täita. VÕS § 66 lg 2 sätestab, et kui võlasusaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. S. M poolt kohtule esitatud hageja ja AG OÜ juhatuse liikme e-kirjavahetusest (lk 179-189) kompromissi sõlmimiseks nähtub, et AG OÜ on avaldanud tahet, et kompromissis osaleks SK ning palunud selgitust, miks hageja peab vajalikuks S. M osalemist kompromissis. Hageja ei ole sellele vastanud, kuid on märkinud, et käenduslepingut ei ole ta nõus S. M üles ütlema (lk 183, vastus 09.08.2011). Lisaks on märkinud, et kui AG OÜ täidab maksegraafikut korrektselt, ei pöördu ta SK ja S. M suhtes täituri poole. Seega ei ole hageja väljendanud mitte üheski kostja esitatud tõendis seda, et ta loobuks osaliselt põhivõlast ja viivistest kõigi võlgnike, so nii S. M kui AG OÜ vastu. Seega ei ole kostja tõendanud väidet, et kompromiss sõlmiti selliselt, et hagejal ei ole S. M suhtes nõuet või et kompmissi-välisest võlast on hageja loobunud nii OÜ AG kui ka S. M suhtes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks loobunud osaliselt viivistest nii AG OÜ kui ka S. M suhtes ja seega ei vabane S. M VÕS § 66 lg 2 järgi temalt kompromissi ületava viivise maksmise kohustusest. Hagi täpsustuste kohaselt oli viivisevõlg hagi esitamise seisuga 11083,51 €, kompromissi järgi peab OÜ AG tasuma 3000 € viivist. Hageja nõuabki kostjalt seda vahet ehk 8083,51 €. Viivise arvestuse üle vaidlus puudus. Kuna VÕS § 65 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarvõlgnikelt kas neilt eraldi või koos, kas täies ulatuses või ositi, siis saab hageja nõuda VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 65 lg 1 ning § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 alusel S. M kui käendajalt käenduskohustuse täitmist 8083,51 € ulatuses. VÕS § 118 lg 6 ja § 162 lg 1 alusel saab viivist vähendada kohustatud poole taotlusel siis, kui see on ebamõistlikult suur, sj tuleb arvestada kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole huve, poolte majanduslikku seisundit. Kostja palus vähendada viivist. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemääraselt suur (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10). Hagi täpsustuste kohaselt oli põhivõlg hagi esitamise ajal 11083,51 €, kompromissist nähtuvalt oli OÜ AG võlga vähendanud ehk põhivõlg oli 8978,44 € , mida võeti arvesse kompromissi sõlmimisel (vt p 1.2). Seega ei ületa tegelikult S. M nõutav viivis 8083,51 € põhivõlga 8978,44 €. Küll aga leiab kohus, et kui nõutav viivis jääb alla põhivõla, siis võib ka seegi viivis olla ülemäära suur, kui arvestada kõiki asjaolusid VÕS § 162 lg 1 järgi. Poolte esitatud väidete kohaselt on OÜ AG tasunud pärast kompromissi 3900 € (hageja esitatud 18.10.2012 kinnitus, kostja 22.10.2012 esitatud arvestus). Seega täidab põhivõlgnik kohustust. Kostja esitatud Eesti Töötukassa 28.09.2012 õiendiga on kostja tõendanud, et ta võetud töötuna arvele 28.09.2012, lapse sünnitunnistustega on ta tõendanud, et tal on alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustust tuleneb tal seadusest. Kostja varanduslikku olukorda ning kohustuse täitmist põhivõlgniku poolt hinnates, leiab kohus, et viivis 8083,51 € on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada 1278,32 €-ni, mille suurust möönis kostja ka ise.

Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 65 lg 1 ning § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 113 lg 1, lg 8 ja § 162 lg 1 alusel välja mõista viivist 1278,32 €. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus § 163 lg 1 alusel menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 15,8 % ulatuses (1278,32/8083,51*100). Nii jäävad hageja menetluskulud 15,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 84,2 % ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 123 lg 1 ning kuni 30.06.2012 kehtinud § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse tsiviilasja hind hagi esitamise aja seisuga põhivõla nõude järgi. Hagi esitamise ajal oli hageja põhivõla nõue 11345,41 €. Seega on hagihinnaks 11345,41€.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.