Hageja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, Liivalaia 45 Tallinn 10145) hageja esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (Tartu mnt 2
15.korrus „City Plaza“ Tallinn 101145, fax: 685 09 51)
esindajad
Kostja: AS TA(registrikood XXX, XXX) kostja esindaja vandeadvokaadi abi Meree Punab (e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista AS-lt Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) AS TA (registrikood XXX) kasuks kostja menetluskulud summas 8 357,00 eurot (kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend seitse eurot). Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada AS-i Nordea Finance Estonia tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
2.Määruse ärakiri saata hageja esindajale ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse
elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Tsiviilasjas nr 2-11-36901 15.06.2012.a tehtud ja 11.03.2013.a jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus jättis rahuldamata AS Nordea Finance Estonia hagi AS TA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus AS Nordea Finance Estonia kanda. 17.07.2012.a AS Nordea Finance Estonia esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. 28.12.2012 Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 15.06.2012 otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis AS Nordea Finance Estonia kanda. Kohtuotsus jõustus 1.03.2013.a. 28.01.2013.a esitas AS Nordea Finance Estonia kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2012.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-36901 täies ulatuses ning teha asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. 11.03.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-73 Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis AS Nordea Finance Estonia kanda.
2.TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 25.04.2013 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tsiviilasjas nr 2-11-36901. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusest nähtuvalt AS TA kandis õigusabikulusid kokku 8551,15 eurot (ilma käibemaksuta). AS TA kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-36901 ja et ta on käibemaksukohuslane. Seetõttu on hüvitatava menetluskulu summa toodud ilma käibemaksuta. Kostja palub rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia AS TA kasuks välja tsiviilasjas nr 2-11-36901 kantud menetluskulud kogusummas 8551,15 eurot ning mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia AS TA kasuks määratud menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldusele on lisatud arved koos arvete juurde kuuluvate kulude aruannetega.
3.TsMS § 176 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. 4.04.2013 kirjaga nr 2666-13 Harju Maakohus edastas AS Nordea Finance Estonia lepingulisele esindajale 25.03.2013 esitatud AS TA avalduse koos lisadega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-36901. Menetluskulude avaldusele saab esitada põhjendatud vastuväiteid 10 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, siis teeb kohus määruse avaldaja menetluskulude kohta. Hageja esindajale tsiviilasjas nr 2-11-36901 menetluskulude kindlaksmääramise dokumendid on kättetoimetatud 9.04.2013.
4.19.04.2013 esitas hageja esindaja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, millega palub jätta AS TA avaldus esitatud kujul rahuldamata ja mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia välja AS TA kasuks tsiviilasjas nr 2-11-36901 kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5 287,33 eurot. Hageja hinnangul ei ole kostja poolt käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 8 551,15 eurot olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Punkt 2.4 kohaselt kostja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud põhjendamatult kõrge - mõistlik tunnitasu oleks olnud 110 eur/h. Põhjendused on toodud vastuväite punktides 2.4.1 kuni 2.4.5. Hageja, et käesoleval juhul saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenusele mõistliku tunnitasu kohaldamist, so määras, mis ei ületa 110 eur/h, millisel juhul on hüvitatavad kulud ka ettenähtavad. Punkt 2.5 järgi kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse ajakulu 69 tundi 54 minutit on olnud põhjendamatu ja ebavajalik – põhjendatud ja vajalik kulu oleks olnud 48 tundi 4 min. Põhjendused on toodud vastuväite punktides 2.5.1 kuni 2.5.11. Hageja märgib, et kokku tuleb kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse ajakulu vähendada seega vähemalt 27 h ja 50 min võrra (so 6 h + 21 h ja 50 min = 27 h ja 50 min) ning lugeda kostja lepingulise esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-11-36901 osutatud õigusteenuse ajakulu põhjendamatuks ja ebavajalikuks vähemalt osas, mis ületab 48 h 4 min (so kogukulu 69 h 54 min, millest on maha arvatud põhjendamatu ja ebavajalik kulu 21 h ja 50 min). Korrutades käesoleva menetlusdokumendi p-s 2.5.12 saadud ajakulu p-s 2.4.5 toodud mõistliku tunnitasu määraga, ei saa kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ületada 5 287,33 eurot (so 48 h 4 min x 110 eur/h = 5 287,33 eur), mistõttu palub hageja jätta nimetatud summat ületavas osas kostja menetluskulud hagejalt igal juhul välja mõistmata. 22.04.2013 edastas kohus kostjale vastuväite. Kostjal on võimalus esitada nimetatud vastuväite osas oma seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. 22.04.2013 on kostja esindaja kätte saanud hageja 19.04.2013 vastuväite tsiviilasjas nr 2-1136901.
5.29.04.2013 esitas kostja esindaja vastuse AS Nordea Finance Estonia vastuväitele AS TAmenetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tsiviilasjas nr 2-11-36901. Kostja palub jätta hageja vastuväited tervikuna tähelepanuta: rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus; mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia AS TA kasuks välja tsiviilasjas nr 2-11-36901 kantud menetluskulud kogusummas 8551,15 eurot; mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia TAAS kasuks määratud menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja põhjendused: (p 5) Hageja on põhjendanud oma seisukohta sellega, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on väidetavalt olnud põhjendamatult kõrge – mõistlik tunnitasu oleks olnud 110 eur/h.
(p 6) Kostjale jääb nii eeltoodud väide kui hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12 arusaamatuks. Viidatud lahend on kriminaalkohtu lahend, mis kinnitab põhimõtet, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Hageja käesoleva tsiviilasja raames ei saa asuda seisukohale, et kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks peaks millegipärast olema 110 eurot – viidatud põhimõte (kaitsjatasu teatav vähendamine tulenevalt vajadusest hoida kokku riigi vahendeid) tuleneb kriminaalkohtu lahendist, ja ei oma kostja hinnangul mingit tähendust tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel. (p 7) Kostja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei oma mingit tähtsust see, et hageja enda esindaja tunnitasu on väidetavalt olnud 97 eurot või et kostja esindaja tunnitasu on varieerunud sõltuvalt sellest, kas õigusabi on osutanud vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi. Kostjale jäävad selgusetuks hageja väited selle kohta, et 110 eurost kõrgema tunnitasu kohaldamine oleks olnud õigustatud vaid siis, kui vaidlus oleks olnud keerukas. Kostja on seisukohal, et vaidlus oli keerukas. Siiski ei näe seadus ette, et tehtud kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel omaks eraldi tähendust esindaja tunnitasu suurus, kui see ei erine tavapärasest advokaadi tunnitasust – hageja on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu vahemikus 110-140 eurot ei erine tavapärasest advokaadi tunnitasust. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumiteks on siiski õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg. (p 8) Hageja on märkinud, et kulude aruande kohaselt on tegelenud kostja lepinguline esindaja 08.02.2012.a ja 09.02.2012.a nõudeavalduse koostamise ja esitamisega OÜ GM pankrotimenetluses (selgitustes oli ekslikult viide TA pankrotimenetlusele). Kostja kinnitab, et ei ole arvestanud viidatud pankrotimenetluse kulu käesoleva tsiviilasja kulude sisse – arvutades kokku kohtule esitatud arvetel oleva õigusabikulu, oleks see 8759,15 eurot. Seega on pankrotimenetlusega seotud kulu maha arvatud (kostja nõuab hagejalt menetluskulude kindlaksmääramise raames 8551,15 eurot). (p 9) Hageja on asunud seisukohale, et pärast vastuse kohtule esitamist ning enne hageja täiendavate seisukohtade saamist 29.02.2012.a puudus kostjal igasugune vajadus hagimaterjalide täiendavaks analüüsimiseks, samuti poolte seisukohtadega täiendavaks tutvumiseks, büroosiseseks nõupidamiseks ja kirjavahetuseks (arvele nr 120430 lisatud kulude aruandel 14.12., 22.12., 29.12.2011.a ning 06.01.ja 09.02.2012.a toimingutena märgitud tegevused). Kostja peab igati tavapäraseks, et enne määratud kohtuistungit vaadatakse asja materjalid üle ja analüüsitakse, kas esineb vajadus uute taotluste esitamiseks. Seega ei vasta tõele hageja väited, et kostjal puudus igasugune vajadus hagimaterjalide täiendavaks analüüsimiseks, samuti poolte seisukohtadega täiendavaks tutvumiseks, büroosiseseks nõupidamiseks ja kirjavahetuseks. (p 10) Kostja ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et ilmselgelt liigne on olnud ilmselgelt arvetele nr 121115 ja 122019 lisatud kulude aruannetest nähtuv apellatsiooniastmes teostatud toimingute ajakulu kokku 32 h ja 30 min (vastavalt 25,10 h ja 7,4 h). Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse ajakulu tuleb hageja hinnangul apellatsiooniastmes vähendada põhjendamatu ja ebavajaliku 21 h ja 50 min võrra (so 32 h 30 min – 10 h 40 min = 21 h 50 min). Hageja on eeltoodut põhjendanud asjaoluga, et aruannete kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonkaebuse koostamisele 5 h, samal ajal on kostja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 25,10 h, so enam kui 5 korda kauem aega. Hageja vastavasisulised väited on kostja hinnangul paljasõnalised. Hageja märgib, et on esitanud vastuväite lisadena vaid valiku hageja arveid. Kostja rõhutab, et hageja apellatsioonkaebus oli 11 lk pikk, tihedas kirjas, mistõttu vastuse projekti koostamine eeldas menetlusdokumendi selguse huvides mh näiteks ka eelnevalt selle struktuuri paikapanekut. Kostja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esinevate väidete ümberlükkamiseks ei piisa pelgast kostja eelnevate
menetlusdokumentide kopeerimisest, mistõttu apellatsioonkaebuse koostamine ja sellele vastamine 5 h raames ei ole seega eluliselt usutav. (p 11) Paljasõnaliseks jääb hageja väide, nagu oleks kostja põhjendamatult kulutanud apellatsiooniastmes kohtuistungiks valmistumisele oluliselt kauem aega kui esimese astme kohtu istungiteks valmistumisele. Võrreldes kostja esindaja 07.03./09.03, 18.05./21.05 ning 12.12./13.12.2012.a toimingutele kulunud aega, on apellatsiooniastmes istungiks ettevalmistamisele kulunud 6,8 h, ja esimeses astmes üle 8 tunni.
6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et kostjal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas kostja kantud lepingulise esindaja kulud on menetluskulud.
7.Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 25. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohast (2.12.2010 määrus nr 3-2-1-132-10, P 10), TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumiteks on õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg.
8.Hinnanud kostja esindaja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et kostja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. 7.09.2011 arvele nr 111163 lisatud kulude aruande järgi on osutatud teenust 26.08.2011 büroo sisene arutelu - 0,30 tundi, tasu 42,21 eurot; 11.04.2012 arvele nr 120430 lisatud kulude aruande järgi on osutatud teenust 29.12.2011 büroo sisene nõupidamine, büroosisene kirjavahetud - 0,70 tundi, tasu 85,93 eurot; 14.08.2012 arvele nr 121115 lisatud kulude aruande järgi on osutatud teenust 24.07.2012 büroo sisene nõupidamine - kokku 0,60 tundi, tasu 66,02 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi tuleb välja mõista õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus suuruses. Kohtunikuabi hinnangul ei ole alust lugeda eespool märgitud õigusabi toiminguid
kostja põhjendatud menetluskulude hulka. Seetõttu tuleb kogu ajakulust 68 tunnist 20 minutist maha 1 tund 60 minutit. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ning hinnanud ja analüüsinud kostja esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust, samuti analüüsinud hageja vastuväiteid ja kostja seisukohta, kohtunikuabi seisukoht on, et kostja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 66,6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik ning tasu summas 8357,00 eurot on põhjendatud ja vajalik, mis kuulub hüvitamisele.
9.TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on summas 8357,00 eurot. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja nr 2-11-36901 hind on 66 804,87 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg-st 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 96 000 euro suuruse tsiviilasja hinna korral võib olla maksimaalselt 19 200 eurot. Kostja õigusabikulude suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kui menetluskulu summas 8357,00 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja summas 8357,00 eurot (õigusabikulud).
kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud
10.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludelt tuleb tasuda hagejal menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.jaanuari 2013 oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated).
11.TsMS § 178 lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 466 lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga
rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.