Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
08.05.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-24117
Tsiviilasi
MV kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp ́a 04.05.2012 otsusele täiteasjas nr 027/2008/291
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja MV(isikukood XXX elukoht XXX, e-post XXX); Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post [email protected]).
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud MVesitas 19.06.2012 kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Seppa 04.05.2012 otsusele täiteasjas nr 027/2008/291. Harju Maakohtu 14.01.2013 määrusega rahuldati MV kaebus ja tsiviilasja menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda. Harju Maakohtu 14.01.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 31.01.2013. MV esitas 21.02.2013 kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt taotleb avaldaja 63,91 euro ulatuses riigilõivu ja 120 euro ulatuses esindaja kulude hüvitamist.
Kohus edastas 11.03.2013 puudutatud isikule avaldaja avalduse, mille puudutatud isik sai 13.03.2013 kätte, kuid vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 14.01.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 31.01.2013. Avaldaja esitas avalduse 21.02.2013, seega on avaldaja esitanud avalduse tähtaegselt ja see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud seoses riigilõivuga 63,91 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 120 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kaebuselt 63,91 eurot (kd I lk 51). Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud, et avaldaja on käesolevas menetluses tasunud 63,91 eurot riigilõivu, mistõttu puudutatud isikul tuleb see avaldajale hüvitada. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja sellele lisatud õigusabi osutamise lepingust nähtuvalt on avaldajal tekkinud kohustus tasuda käesolevas menetluses lepingulisele esindajale 120 eurot seoses kaebuse ettevalmistamise, dokumentide hankimise, kohtus esindamise ja muude toimingutega. Avaldaja esitatud andmete kohaselt kulus avaldaja esindajal kokku 3 tundi, millest 2 tundi hõlmasid avalduse ettevalmistamist ja 1 tundi istungil osalemist. Järgnevalt analüüsib kohus, millises summas tuleb avaldaja esindajale hüvitada õigusabi osutamine. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 väljendatud seisukohast peaks hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad TsMS § 175 lg 4 järgi kehtestama Vabariigi Valitsus. Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub kohtuväliste kulude kohta üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kuigi esmajoones käib see säte hagita menetluse osaliste menetluse tõttu saamata jäänud sissetuleku või sõidukulude kui kohtuväliste kulude (vt TsMS § 144 p-d 2 ja 3) hüvitamise kohta (analoogselt TsMS § 162 lg 2 teisele lausele hagimenetluse kohta), on kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate kulud.
Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Samale seisukohale on kolleegium jõudnud ka varem (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10, p 14). Tulenevalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist tuleb käesolevas asjas avaldaja esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322, mille § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Käesoleva menetluse vältel kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.11.2011 määruse nr 169 § 1 kohaselt oli töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. Nähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 § 7 lg-st 3 on kohtu pädevuses määrata tunnitasu 1-10 kordse tunnipalga alammäära piires. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, mistõttu on antud juhul põhjendatud võtta aluseks keskmine tunnitasu kordaja, mis on 5. Seega on antud juhul tunnitasu määr (5 x 1,80) = 9 eurot. Võttes arvesse, et avaldaja esindaja osutas õigusabi 3 tunni ulatuses, tuleb avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja esindaja menetluskulud summas (9 x 3) = 27 eurot. Kokku tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada 90,91 eurot, millest 63,91 eurot on riigilõiv ja 27 eurot esindaja kulud. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.