Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

29.12.2011, 07.02.2012 ja 13.03.2012). Vara omanikuks sai avaldaja oma isa järgi pärides ning enamus nimetatud korteriomandi kaasomandiosadest (5/8) kuulub avaldaja emale Ester Veele, kelle jaoks on see aadress olnud alates 1965. aastast alaliseks elukohaks. Avaldaja on töötu ning raha puudumisel on selle võla tasumine olnud ilma lähedaste abita võimatu. Avaldaja on kohtutäiturile oma olukorda selgitanud ning soovib võlgnevust tasuda. Avaldaja vähendanud nõutavat summat lähedaste abiga kahel korral, 23.09.2011 ja 25.10.2011, tasudes kohtutäituri büroos sularahas kummalgi korral 50 eurot ning otsinud edaspidigi võimalusi olukorrast väljapääsuks. Vaatamata nimetatud maksete tasumisele ning avaldaja selgitustele, alustas kohtutäitur vara sundvõõrandamise menetlust juba enne teise osamakse tasumist. Kohtutäitur ei ole 23.09.2011 ja 25.10.2011 tasutud summasid 04.05.2012 otsuse põhjenduses välja toonud. Kuna ülalmärgitud summad (2x50 eurot) tasuti kohtutäituri büroos, siis alles teise makse ajal (teostajaks oli Ester Vee) küsiti, et miks avaldaja ei ole sõlminud lepingut maksete tasumiseks ositi. Kuid kuna esimesel korral seda võimalust ei pakutud, siis ei olnud avaldaja teadlik taolise võimaluse olemasolust ning tollel korral sellise kokkuleppe sõlmimiseks avaldaja emal vastavad volitused puudusid. Sundvõõrandamisel hinnati vara esialgseks väärtuseks 4375 eurot, mida alandati korduvenampakkumiste toimumisperioodil 04.10.2011 kuni 13.03.2012 lõpuks 1384,28 euroni (viie kuu jooksul alanes vara väärtus 31,6%-ni esialgselt määratud vara väärtusest). Vara väärtuse ümberhindamise kohta teavitati avaldajat vastavasisulise akti eksisteerimisest, kuid akti koostamisel avaldaja seisukohta ei uuritud, samuti polnud avaldajat akti koostamise juurde kutsutud. Aadressile XXX, Tallinn on kohtutäitur lähetanud vaid ainult täitetoimingust teatamisi, mille raames edastati muuhulgas ka teadmiseks vara ümberhindamise akt. Avaldaja leiab, et teadmiseks edastamist ei saa võrdsustada seisukoha uurimisega, millele on võlgnikul seadusjärgne õigus. Kui avaldaja seisukohta oleks uuritud, oleks avaldaja taolises suuruses ja tempoga Vara ümberhindamisest keeldunud. Aadress XXX, Tallinn, kuhu kohtutäitur teateid saatis, ei olnud perioodil 04.10.2011 kuni 11.06.2012 avaldaja elukohaks. Sellele faktile viitas avaldaja ka kohtutäituri büroos suuliselt 23.09.2011, kui käisin esimest osamakset tasumas. Kõik kirjad anti kätte avaldaja emal Avaldaja sai vastava info emalt ajal kui korduvenampakkumised olid juba toimunud ning vara oli väidetavalt müüdud. Kohtutäitur on edastanud teate, justkui oleks pidanud 31.01.2012. toimuma järjekordne vara enampakkumine, kuid see on eeldatavasti toimunud hoopis 07.02.2012, kuid avaldajat ei ole selle enampakkumise toimumisest/edasilükkamisest 07.02.2012 kuupäevale teavitatud. Seega jääb selgusetuks, kas korduvenampakkumine toimus 31.01.2012 või hoopis 07.02.2012. Avaldaja kinkis oma kaasomandiosa oma vennapojale MV tingimusel, et tema tasub tekkinud võlgnevuse AS-ile E , kuid avaldaja ei teadnud ega saanudki teada, et kohtutäituril on õnnestunud temale kulunud korteriomandi osa juba sundvõõrandada (ei omanud vastavasisulist teadet ning kinkelepingut allkirjastades puudus Kinnisturaamatu kannetest kohtutäituri keelumärge tehingu tegemiseks). Enampakkumisel oli vara lõplik müügihind 1384,2, kohtutäituri nõue 290,07 eurot. Sellele lisandusid kohtutäituri tasud 99,70 eurot, täitekulud 0,48 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19,17 eurot. Kokku 409,42 eurot. Tulenevalt TMS § 57 kuulub enampakkumise müügihinnast alles jäänud summa avaldajale tagastamisele 974,78 eurot. Kuna avaldaja ei oma isiklikku toimivat pangakontot, siis ei ole talle tulnud ka ühtegi teadet kohtutäituri sooviga nimetatud summa tagastada nõnda nagu seda eeldab TMS §43 lg 2.

17.04.2012.a. esitas avaldaja täitetoimingu peale kaebuse, mille rahuldamisest kohtutäitur oma otsusega keeldus. Otsusest teavitas kohtutäitur avaldajat jällegi aadressile XXX Tallinn saadetud tähitud kirjaga, mille võttis 12.05.2012 vastu taas vastu avaldaja ema. Info vastava otsuse kohta jõudis avaldajani 11.06.2012, sest XXX polnud perioodil 04.10.2011 kuni 11.06.2012 avaldaja alaline elukoht. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on avaldaja seisukoha uurimata ning täitetoimingu toimumise tähtajast teatamata jätmisega rikkunud TMS § 82 lg 3, § 84 lg 3 ja § 100 lg 5 toodud täitetoimingute olulisi tingimusi. Kohtutäitur Risto Sepa seisukoht Kohtutäitur alustas 29.02.2008 võlgniku suhtes täitemenetlust. Võlgnik sai täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte 06.03.2008. Kohtutäitur seadis võlgnikule 1/8 mõttelises osas kuuluvale kinnisasjale reg nr xxx käsutamise keelumärk 08.09.2011 arestis kohtutäitur võlgnikule 1/8 mõttelises osas kuuluva kinnisasja ro nr xxx ning määras vara avaliku enampakkumise toimumise ajaks 04.10.2011 kell 16.00. Kinnisomandi müügiga määrati tegelema AS Pindi Kinnisvara kutseline maakler JE. Kohtutäitur määras kogu korteriomandi hinnaks 35 000 eurot, millest tulenevalt oli võlgnikule kuuluva 1/8 omandiosa hinnaks 4375 eurot. Enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Lisaks avaldati kuulutus 10.09.2011 Eesti Päevalehes. 04.10.2011 kell 16.00 peetud enampakkumisel puudusid osalejad, mistõttu kohtutäitur palus 05.10.2011 kinnisomandi müügiga tegeleva maakleri käest arvamust. Maakler leidis, et kaasaomandi müük oleks isegi 25% hinna alandamisega vähetõenäoline, kuna puudub huvi nii väikese korteriomandi vastu. 13.10.2011 edastas kohtutäitur võlgnikule ja ülejäänud kaasomandi osade omanikele 04.10.2011 kinnisasja enampakkumise akti, selle nurjumise akti ja 11.10.2011 vara ümberhindamise akti nr 027/2008/291 ning teavitas, et 07.11.2011 toimub avalik suuline kordusenampakkumin Vara uueks alghinnaks määrati 3281,15 eurot. Kordusenampakkumine toimus 07.11.2011 kell 11.00, alghinnaga 3281,25 eurot. Kuulutus ilmus väljaandes Ametikuld Teadaanded, kuid enampakkumisel osalejad puudusid. 24.11.2011 edastas kohtutäitur võlgnikule teate 07.11.2011 kinnisasja enampakkumise akti, selle nurjumise akti ja 09.11.2011 vara ümberhindamise akti nr 027/2008/291 ning teatas, et 20.12.2011 kell 13.30 toimub vara avalik suuline kordusenampakkumine alghinnaga 2460, 94 eurot. 02.12.2011 esitas Tallinna kohtutäitur Priit Petter sissenõudega ühinemise avaldus 06.12.2011 lubas Risto Sepp Priit Petteril osaleda täitemenetluses 027/2008/291. 29.12.2011 toimunud enampakkumine nurjus, kuna puudusid osalejad. Kohtutäitur Risto Sepp edastas MVle 20.12.2011 kinnisasja enampakkumise akti, selle nurjumise akti ja 21.12.2011 vara ümberhindamise akti nr 027/2008/291 ning teatas, et 31.01.2012 kell 15.30 toimub vara suuline kordusenampakkumine alghinnaga 1845,71 eurot. Kordusenampakkumise kuulutus ilmus 29.12.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 30.01.2012 kinnitas korterimüügiga tegelev maakler JE, et korteriosa vastu on huvi, kuid huvilised ei söenda osta kaasomandiosa.

31.01.2012 enampakkumine nurjus, kuna puudusid osalejad. Kohtutäitur edastas võlgnikule 31.01.2012 kinnisasja enampakkumise akti, selle nurjumise akti ja 07.02.2012 vara ümberhindamise akti nr 027/2008/291 ning teatas, et 13.03.2012 kell 14.00 toimub aktis märgitud vara suuline kordusenampakkumine alghinnaga 1384,28 eurot. Kordusenampakkumise kuulutus sisestati väljaandesse Ametlikud Teadaanded. 13.03.2012 toimunud viienda enampakkumise ainus osaleja oli RVOÜ, mida esindas juhatuse liige EV. Enampakkumine algas kell 14.00 ja lõppes kell 14.35. Kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 027/2008/291 sõlmiti 13.03.2012, millega ostja RVOÜ kohustus tasuma võlgnik MV kuuluva 1/8 kaasomandiosa korteriomandist nr xxx eest 1384,28 eurot. 25.03.2012 mõisteti võlgnikult välja kohtutäituri lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. Täitekulu väljamõistmise otsus koos selgitava tabeliga edastati võlgnikule 25.03.2012. Kordusenampakkumise akt täiteasjas edastati 24.03.2012 sissenõudja esindajale Lindorff Eest AS-ile, kes kinnitas akti kättesaamist 26.03.2012. 13.04.2012 saatis võlgnik seoses täiteasjaga 027/2008/291 kohtutäitur Risto Sepale elektroonilise kirja, milles avaldas soovi võlgnevus tasuda. 17.04.2012 vastati võlgniku ekirjale ja teavitati teda sellest, et kohtutäitur Risto Sepal ei ole enam võlgniku vastu nõudeid, kuna täiteasi on lõpetatud. 04.2012 esitas võlgnikkohtutäituri tegevusele kaebuse, soovides vaidlustada täitetoimingu menetlemise protsessi. Võlgnik avaldas soovi vaidlustada kinnisasja enampakkumise alghinda, korduvenampakkumisi ja nendega seotud täitemenetluse kulusid paludes tühistada 13.03.2012 toimunud kordusenampakkumise tulemus. 26.04.2012 kell 9.30 toimus kohtutäitur Risto Sepa büroos võlgniku kaebuse läbivaatamine, millest teavitati võlgniku ja sissenõudjat. Kaebuse läbivaatamisele võlgnik ja sissenõudja ei ilmunud. Kohtutäitur möönab, et läbiviidud täitemenetluses nr 027/2008/291 on täitmisteade, arestimise akt, enampakkumise akt ning kohtutäituri tegevusele esitatud kaebus kätte toimetatud võlgniku lähikondsele või isikule, kes elab samal aadressil. Nimetatud dokumendid adresseeriti MV nimele ning toimetati kätte lihtväljastusteatega Eesti Post AS-i vahendusel võlgniku elukoha aadressil. MV aadress oli kohtutäiturile teada sissenõudja 13.02.2008 täitmisavalduselt. Ka täitedokumendil HMK 14.05.2007 tsiviilasjas nr 2-07-9776 on võlgniku elukohana märgitud XXX Tallinn. Kuivõrd kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel ning kontrollis võlgniku elukohta kahest õigus kindlast registrist, puudub kohtutäituril kahtlus, et võlgnik ei olnud teadlik temale adresseeritud dokumentidest. Sama aadress oli võlgniku elukohana märgitud ka kaebusele vastuse esitamise ajal. Kohtutäitur leiab, et tuginedes eeltoodule ja TsMS § 313 lg 1, lg 2 ja § 322 lõikele 1 sai MV või pidi kätte saama temale edastatud täitmisteate, arestimise akti, enampakkumise akti ning otsuse kohtutäituri tegevusele dokumentide edastamise päeval. Lisaks leiab kohtutäitur, et kaebus on esitatud hilinemisega. MV sai kohtutäituri 04.05.2012 otsuse kätte 12.05.2012, kuid kaebaja on esitanud kaebuse maakohtule 19.06.2012 s.o 28 päeva hiljem. Seega on kaebus esitatud hilinemisega.

Täitemenetluse kestel on võlgnik tasunud vabatahtlikult kahel korral 50 eurot 23.09.2011 ka 25.10.2012, millest sissenõudjale kanti 40 eurot ja kohtutäituri tasuks võeti 10 eurot. Esimese makse tegi võlgnik esimese enampakkumise kuulutuse saamise järgselt ning teise enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja ümberhinnatud vara enampakkumise kuulutuse kättesaamise järgselt. Kohtutäitur juhib tähelepanu maksete laekumise ajastatusele ning selgitab, et ei omanud võlgniku mistahes sidet enne märgitud maksete laekumisi sularahas, hoolimata asjaolust, et täitmisteade oli võlgniku poolt kätte saadud 06.03.2008. Kohtutäitur leiab, et ei müünud vaidlusalust korteriosa liiga kiiresti, kuna kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur täitemenetluse läbi viima viivituseta. Kohtutäitur märgib, et on lähtunud hinna alandamise arvutamisel TMS § 100 lõikest 5 õigesti. Kohtutäitur leiab, et kui võlgnik oleks üles näidanud edasist maksedistsipliini või jälginud seda vähemalt poole eelnevalt tasutu ulatuses, ei oleks kohtutäituril olnud õigust enampakkumise läbiviimiseks (TMS § 97 lg 1). Kohtutäitur leiab, et võlgnik ei olnud piisavalt motiveeritud võlgnevuse täielikust likvideerimisest, hoolimata teadlikkusest läbiviidavate enampakkumiste osas. Kohtutäitur on seisukohal, et vara ümberhindamise seisukoha küsimine TMS § 100 lg 5 sätete tähenduses ei ole kohtutäiturile imperatiivse tähendusega norm. Kui võlgnik või sissenõudja oleks kohtutäituri eelnevale küsimisele keelduvalt vastanud ei peaks kohtutäitur enda tehtud ettepanekust erinevalt otsustama, kuna see on võlgniku või sissenõudja tahe Kohtutäituri eesmärk on täitemenetluse viivituseta läbi viimane Viivitus on täitemenetluses kahjulik nii võlausaldajale kui ka võlgnikul Võlgnikule ja sissenõudjale toimetati kätte läbiviidud täitemenetluses kõik ümberhindamise aktid, kuid kaebust määratud hinnale kohtutäiturile ei esitatud. Kohtutäitur asub eeltoodule tuginedes seisukohale, et ümberhindamise akti juurde kohtutäitur võlgnikku või sissenõudjat kutsuma ei pea ning seisukoha küsimata jätmisega ei rikuta poolte õigust kohtutäituri tegevuse või tegemata jätmise peale kaebuse esitamist. 31.01.2012 ja 07.02.2012 enampakkumise edasilükkamise kohta märgib kohtutäitur, et märgitud kuupäevadel ei toimunud üks edasi lükatud enampakkumine vaid kaks eraldi enampakkumist. Kohtutäituri 04.05.2012 otsuse punktis 12 on kohtutäitur eksinud, märkides enampakkumise toimumise päevaks 07. veebruar 31. jaanuari asemel, mida tõendavad 29.12.2011 täitetoimingust teatamine ja 07.02.2012 täitetoimingust teatamine Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik on olnud teadlik kõikidest läbiviidud enampakkumistest täiteasjas nr 027/2008/291. Kohtutäitur palub jätta kaebus 04.05.2012 otsusele täiteasjas nr 027/2008/291 rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kaebusega, kohtutäituri vastusega kaebusele ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et MV kaebus kohtutäitur Risto Sepa 04.05.2012 otsusele täiteasjas nr 027/2008/291 tuleb rahuldada. Kaebuse esitamise tähtaeg

Kohtutäitur möönab, et läbiviidud täitemenetluses nr 027/2008/291 on täitmisteade, arestimise akt, enampakkumise akt ning otsus kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse kohta kätte toimetatud võlgniku lähikondsele või isikule, kes elab samal aadressil. Kaebaja on märkinud, et ei elanud aadressil, kuhu kohtutäitur dokumente saatis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõike 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikul Kaebaja on märkinud, et ei elanud ega ela ka käesoleval hetkel Tallinnas, XXX. Nimetatud aadressil elab kaebaja ema. Seega ei saa nimetatud aadressil saadetud 04.05.2012 otsust lugeda MV kättetoimetatuks kohtutäituri poolt märgitud ajal s.o 12.05.2012. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 04.05.2012 otsuse sai kaebuse esitaja avalduses märgitu kohaselt kätte 11.06.2012 ning esitas kaebuse 04.05.2012 otsusele 19.06.2012. Seega on kaebus 04.05.2012 kohtutäituri otsusele esitatud tähtaegselt. 04.05.2012 kohtutäituri otsusest Kohus leiab, et kohtutäitur on 04.05.2012 kaebuses asunud sisuliselt hindama 13.03.2012 enampakkumise kehtivust. Täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Seega puudub kohtutäituril pädevus enampakkumise akti kehtivuse üle otsustamiseks ning 04.05.2012 kohtutäituri otsus täiteasjas nr 027/2008/291 tuleb tühistada. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku vara on enampakkumisel müüdud tuleb võlgnikule koheselt (nt võlgniku poolt esimese kirja kohtutäiturile saatmisel) selgitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise korda ja tähtaegu. Samuti tuleb võlgnikule selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise saavutab võlgnik vaid kohtusse kaebuse esitamisel ning et kohtutäituril puudub õigus enampakkumisele hinnangu andimiseks. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtul

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.