Astnik Ehitus OÜ hagi OÜ Orvek vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. jaanuari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Orvek määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Orvek (registrikood: 10855145), esindaja Willem Ignatjev Vastustaja (hageja): Astnik Ehitus OÜ (registrikood: 10854335), esindaja advokaat Margus Kiir
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
24.jaanuari 2013 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Astnik Ehitus OÜ esitas 24.04.2012 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks Viru Maakohtu 21.03.2012 otsuse alusel, millega menetluskulud jäeti kostja ehk OÜ Orvek kanda. Kohtuotsus jõustus 21.04.2012. Hageja avalduses märgitu kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543,25 eurot (8 500 krooni) ja õigusabikulud kokku 1 503,79 eurot. Astnik Ehitus OÜ kasuks OÜ-lt Orvek väljamõistetavad menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku on 2 047,04 eurot. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.OÜ Orvek vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt nõuab Astnik Ehitus OÜ kohtumenetluses vahetunud kolmele lepingulisele esindajatele (Aleksei Naumkin, Marko Tiirik ja Margus Kiir) väidetavalt tehtud õigusabikulude hüvitamist, kuid TsMS § 175 lg 3 alusel mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Astnik Ehitus OÜ ei ole avalduses tõendanud ja põhjendanud asjaolusid, mis tingisid esindajate vahetamise vajaduse menetluses. Seega avaldaja ei ole õigustatud nõudma kolmele esindajale tehtud väidetavate kulutuste hüvitamist. Samuti leidis kostja, et Astnik Ehitus OÜ ükski arve ei kajasta tsiviilasja ning vajadust, milleks osteti õigusabi. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab Astnik Ehitus OÜ kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Orvek OÜ sai tagaseljaotsuse Viru Maakohtust e-postiga kätte 23.03.2012 kell 18.45 ning täitis otsuse viivitamata laupäeval 24.03.2012. Seega on viivisenõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2013 määrusega Astnik Ehitus OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras OÜ-le Orvek menetluskulud summas 1 518,66 eurot ning mõistis välja OÜ-lt Orvek Astnik Ehitus OÜ kasuks menetluskulude katteks 1 518,66 eurot. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus õigusabikulude hüvitamise kohustuse osas, kuid pooled vaidlevad õigusabikulude suuruse, nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiks eelkõige vaidluses läbitud kohtuastmete arvu ja nõude olemust. Käesoleval juhul ei viita ükski asjaolu tsiviilasja keskmisest keerukamale astmele: vaidlus sai lahenduse I astme kohtus tagaseljaotsusega ning nõue oli tavapärase võlaõigusliku sisuga. Maakohtus toimus 3 kohtuistungit, mis olid pikkusega 40 minutit, 15 minutit ja 9 minutit, tunnistajaid üle ei kuulatud. Kohtunikuabi analüüsis hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu:
1.Vem Grupp OÜ arved nr 167 (06.08.2010), nr 175 (21.09.2010) ja nr 178 (12.10.2010), toiminguks (menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduva menetluskulude
nimekirja alusel) hagiavalduse koostamine, ajakulu kokku 6 tundi, summa kokku 6000 krooni ehk 383,47 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtunikuabi oli seisukohal, et kokku 6 tundi hagiavalduse koostamiseks ei ole vajalik ega põhjendatud. Hagiavaldus on koostatud sisuliselt kokku 2-l leheküljel ning lisatud dokumendid kokku 11-l leheküljel. Lisade näol on tegemist originaaldokumentide koopiatega, mille suhtes on esindajal aega kulunud vaid nendega tutvumiseks. Kohtunikuabi leidis, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on lisadega tutvumisel ja hagiavalduse koostamisel ning lisadega komplekteerimisel kokku 2 tundi ja rahaliselt 2000 krooni ehk 127,82 eurot (ilma käibemaksuta).
2.Vem Grupp OÜ arve nr 193 (10.12.2010), toiminguteks (menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja alusel) vastusega tutvumine ja 22.11.2010 seisukoha koostamine, ajakulu kokku 2 tundi, summa kokku 2000 krooni ehk 127,82 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja vastus, millega hageja esindajal tuli seisukoha koostamiseks tutvuda, on koostatud 3-l leheküljel, millele on lisatud dokumendid kokku 9-l leheküljel. Hageja 22.11.2010 seisukoht kostja vastusele on koostatud 5-l leheküljel, millele on lisatud dokumendid 22-l leheküljel. Kohtunikuabi märkis, et lisadokumentide näol on jällegi tegemist koopiatega, mida hageja esindaja pole ise koostanud, vaid millele on aega kulunud vaid komplekteerimiseks. Seega luges kohtunikuabi arvel märgitud ajakulu 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks esitatud mahus, s.o summas 127,82 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Vem Grupp OÜ arve nr 196 (12.01.2011), toiminguteks (menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja alusel) vastusega tutvumine ja 14.01.2011 seisukoha koostamine, ajakulu kokku 2 tundi, summa kokku 127 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja vastus, millega on hageja esindaja kohustatud tutvuma seisukoha koostamiseks, on koostatud 4-l leheküljel, hageja seisukoht kostja vastusele on koostatud samuti 4-l leheküljel, millele on lisatud dokumendid kokku 6-l leheküljel. Seega luges kohtunikuabi arvel toodud ajakulu 2 tundi vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks esitatud mahus, s.o summas 127,82 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Vem Grupp OÜ arve nr 225 (28.06.2011), toiminguteks (menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja alusel) viivisearvestus, tõendite esitamine, kliendiga nõupidamine, ajakulu kokku 1,5 tundi, summa kokku 75 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et arve esitamise seisuga oleks hageja kohtule esitanud eraldi koostatud viivisearvestuse. Viivise arvestamist käsitletakse ainult hagiavalduses ja selle koostamise eest on ajakulu esimesena analüüsitud arvete alusel menetluskuluna arvestatud. 29.06.2011 on hageja esitanud kohtu nõudel uuesti tõendid, mis olid lisatud hagiavaldusele, kuid olid kohtunõude kohaselt loetamatud. Tõenditele on lisatud 0,5 leheküljeline selgituskiri. Kohtunikuabi luges lihtsa sisuga selgituskirja koostamiseks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi ja rahaliselt 25 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu nõupidamiseks kliendiga jättis kohtunikuabi arvestamata, kuna nimetatud toiming ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav ega kohtu poolt hinnatav.
5.Bellum Õigusabi OÜ arve nr 132/2011, toiminguteks materjalidega tutvumine, asja ettevalmistamine ja 17.10.2011 kohtuistungil osalemine, ajakulu kokku 2 tundi, summa kokku 170 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohtuistung 17.10.2011 algas 12.00 ja lõppes 12.15, seega kestis 0,25 tundi. Kohtunikuabi leidis, et käesoleval juhul oli menetluses esindaja vahetamine hageja enda valik, mitte põhjendatud ega vajalik ega tulenenud tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.
Kohtunikuabi selgitas, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Samuti ei sõltu tsiviilasja keerukus toimikute mahust, käesoleval juhul koosneb tsiviilasi nr 2-10-49698 kahest toimikust, millest viimane koosneb suuremal määral menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud dokumentidest. Kohtunikuabi leidis, et põhjendatud on arvestada tutvumine materjalidega, mis on esitatud alates viimasest eelmise esindaja tehtud toimingust, s.o 14.09.2011 toiminud kohtuistungist kuni 17.10.2011 kohtuistungini. Seega on põhjendatud uue esindaja tutvumine kostja 10.10.2011 esitatud seisukohtadega, mis on koostatud 5-l leheküljel ning millele on lisatud tõendid 3-l leheküljel. Põhjendatud ei ole uue esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel suuremas osas, kui selleks oleks aega kulunud eelmisel esindajal, kes oli vaidluse asjaolude ning senise menetluskäiguga kursis. Seega luges kohtunikuabi arvel toodud toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi, summas 127,50 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Alvin Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arve nr 146J (30.09.2011), toiminguteks materjalidega tutvumine ja taotluse koostamine, ajakulu kokku 3 tundi, summa kokku 255 eurot (tunnitasu 85 eurot, ilma käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 28.09.2011 kohtule esitanud taotluse tõendite vastuvõtmiseks ning hageja taotluse täpsustuse, mis on koostatud sisuliselt kokku 2,5-l leheküljel ning millele on lisatud tõendid kokku 5-l leheküljel. Sarnaselt eelmises punktis kirjeldatule leidis kohtunikuabi ka selle arve puhul, et esindaja vahetamine oli hageja enda valik ning ei olnud põhjustatud tsiviilasja keerukusest ega mahukusest. Seega jättis kohtunikuabi uuel esindajal materjalidega tutvumiseks kulunud aja arvestamata ning leidis esitatud arve põhjendatud ja vajaliku olema 1,5 tunni eest summas 127,50 eurot (ilma käibemaksuta) taotluse tõendite vastuvõtmiseks ning hageja taotluse täpsustuse koostamiseks.
7.Alvin Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arve nr 159J (02.11.2011), toiminguteks kohtule hagiavalduse tervikteksti koostamine, ajakulu 1,5 tundi, summa 127,50 eurot (tunnitasu 85 eurot, ilma käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohus kohustas hageja esindajat esitama kohtule korrektne hagiavaldus (17.10.2011 kohtuistungi protokoll I kd tl 176). Seega on hagiavalduse tervikteksti koostamine vajalik, kuid kohtunikuabi leidis, et selleks kulunud arvel märgitud aeg 1,5 tundi ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja esindaja poolt kohtule edastatud hagiavalduse terviktekst on sisuliselt samade asjaoludega nagu esialgne hagiavaldus, ka nõuded on samad. Kui nimetatud dokumendi oleks koostanud hageja esialgne esindaja, oleks selleks kulunud tunduvalt vähem aega ning kuna esindaja vahetamine menetluse keskel oli tingitud hageja enda soovist, on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse tervikteksti koostamiseks 1 tund. Seega on arve põhjendatud summas 85 eurot (ilma käibemaksuta).
8.Alvin Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arve nr 172J (02.12.2011), toiminguks kohtule esitatud vastuväitele seisukoha koostamine, ajakulu 1,5 tundi, summa 127,50 eurot (tunnitasu 85 eurot, ilma käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja vastuväide kohtu tegevusele on sisuliselt koostatud ühel lehel. Hageja seisukoht kostja vastuväitele on koostatud 2,5-l leheküljel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, sisaldab viidet Riigikohtu lahendile, mis omakorda eeldab senise kohtupraktika analüüsi. Kohtunikuabi arvestas oli põhjendatud ajakuluks seisukoha koostamisel 1,5 tundi ja rahaliselt 127,50 eurot (ilma käibemaksuta).
9.Alvin Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arve nr 59J (02.04.2012), toiminguteks ettevalmistus istungiks ja kliendi esindamine kohtuistungil, ajakulu kokku 1,8 tundi, summa 153 eurot (tunnitasu 85 eurot, ilma käibemaksuta).
Tsiviilasja toimikust nähtub, et 07.03.2012 kohtuistung kestis 9 minutit, kuna kostja seaduslik ega lepinguline esindaja ei ilmunud kohtuistungile ega olnud ka teatanud mitteilmumise põhjustest. Hageja esindaja ei saanud ega pidanudki aga teadma, et kostja esindajad istungile ei ilmu, seetõttu valmistus hageja esindaja ilmselgelt istungiks, kus pidi üle kuulatama ka tunnistaja N. A.. Kohtunikuabi luges kohtuistungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni ning istungil viibitud ajaks 10 minutit ehk 0,17 tundi, kokku seega 1,17 tundi ja rahaliselt 99,45 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku luges kohtunikuabi hageja põhjendatud ja vajalikeks lepingulisele esindajale tehtud kuludeks 975,41 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtunikuabi oli seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt, hagiavaldus esitati 08.10.2010). Käesolevas tsiviilasjas on hageja põhjendatud õigusabikulud 975,41 eurot, seega jäävad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused lubatud piirmäära ning on kohased ühe läbitud kohtuastme kohta. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördujale seadusega pandud kohustus ja selle suurus on sätestatud seaduses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 8 500 krooni ehk 543,25 eurot. Poolte vahel riigilõivu hüvitamise kohustuse osas vaidlust ei ole. Kohtunikuabi leidis, et riigilõiv 543,25 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunikuabi, tutvunud tsiviilasja toimiku ja esitatud dokumentidega, rahuldas Astnik Ehitus OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostjale OÜ Orvek menetluskulud kokku summas 1 518,66 eurot (õigusabikulud 975,41 eurot + riigilõiv 543,25 eurot). OÜ-l Orvek tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Orvek OÜ esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2013 määruse ja teha asjas uue määruse, millega hüvitada ainult hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole Astnik Ehitus OÜ tõendanud, põhjendanud ega põhistanud asjaolusid, mis tingis kolme esindaja vahetamise vajaduse menetluses ning, et tsiviilasja lahendamine oli eriti keeruline, mis sundis kolme lepingulise esindaja osalemise ja nende vahetamise vajaduse (TsMS § 175 lg 3). Astnik Ehitus OÜ poolt kohtule esitatud kuludokumendid on oma sisult vastuolulised ja põhjendamatud ning ei kajasta otsest seost nimetatud kohtuasjaga. Esitatud maksedokumendid ei oma tõenduslikku tähtsust kantud õigusabikulude tõendamise ning kulude rahalise suuruse määramise menetluses. Kohtul oli alus hüvitada ainult hageja esimesele esindajale tehtud menetluskulud (Vem Grupp OÜ) õigusabile vaid juhul, kui kuludokumentidest oleks ilmnenud esindaja tegevuse seos tsiviilasjaga nr 2-10-49698, kuid Vem Grupp OÜ arvetel ja Astnik Ehitus OÜ maksekorraldustel puudub seos käesoleva kohtuasjaga. Astnik Ehitus OÜ on VemGrupp OÜ õigusabi püsikliendiks. Lähtudes TsMS § 230 lg-st 1 Astnik Ehitus OÜ ei ole õiguslikult ja läbipaistvalt tõendanud oma nõudeid menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja sellele lisatud dokumentidega. Määruskaebuse esitaja juhtis maakohtu tähelepanu ülaltoodud asjaoludele. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 ning ei põhjendanud, miks kohus ei nõustunud OÜ Orvek vastuväidetega.
Astnik Ehitus OÜ omab õigust ainult esimese astme kohtule esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõivusumma hüvitamisele. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab Astnik Ehitus OÜ kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.OÜ Astnik Ehitus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt; 1) on maakohus arvestanud asjaoluga, et erinevate esindajate kasutamine ei tekitaks teisele poolele täiendavaid menetluskulusid ning on vastavas osas kulusid ka vähendanud, põhjendades oma seisukohti. Nii näiteks esindajaga Marko Tiirik seonduvaid kulusid vähendati. Samad kulud kaasneks ka kogu menetluse jooksul ühe esindaja kasutamisel, kuna ükski kuludest ei seondu esindaja vahetumisest tulenevate asjaoludega; 2) on kaebuse esitaja paljasõnaliselt esitanud vastuväite kõikidele kuludele, kuid pole ühtegi oma kahtlustust püüdnud tõendada, seega vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Kulud on põhjendatud ja maakohtu määrus on seaduslik ja põhjalik, kajastades tasustatud toimingute sisu, eesmärki ja vajadust; 3) on kummaline kaebuse esitaja vastuväide käibemaksu osas. Avaldaja kinnitas, et on käibemaksukohuslane ja ei ole nõudnud käibemaksu hüvitamist. Eeltooduga arvestas ka maakohus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS §-de 667, 659 ja § 657 lg 1 p-i 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 24. jaanuari 2013 määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada ka sellega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või tehtud aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. TsMS § 175 lg 3 alusel mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega, et tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 on välistatud mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine, mistõttu kuuluvad hüvitamisele ainult Aleksei Naumkin (Vem Grupp OÜ) menetluskulud. Nähtuvalt maakohtu vaidlustatud määruse põhjendustest, on kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestanud sellega, et hageja poolt erinevate esindajate kasutamine ei tekitaks teisele poolele täiendavaid
menetluskulusid ning on osaliselt kulusid vähendanud. Oluline on siinjuures, et erinevaid esindajaid ei kasutatud üheaegselt, vaid esindajad on menetluse kestel muutunud. Toimikus olevatelt advokaadibüroo arvetelt ja spetsifikatsioonidelt nähtuvalt osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi kokku 1 546,29 euro eest. Maakohus luges sellest põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 975,41 eurot, vähendades taotluses esitatud summat 570,88 euro võrra. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on esindajate vahetumisega seonduvalt vähendanud Bellum Õigusabi OÜ arve nr 132/2011 (17.11.2011) alusel arvestatud ajakulu kahelt tunnilt 1,5 tunnile. Maakohus on õigesti arvestanud sellega, et esindaja vahetamine ei tooks kaasa põhjendamatuid lisakulutusi, vaid oleks samaväärne sellega, kui esindaja oleks jäänud samaks. Samuti on maakohus nimetatud asjaolu arvestanud Alvin Rödl & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvete nr 146J (30.09.2011), 159J (02.11.2011) ja 59J (02.04.2012) puhul, vähendades hüvitamisele kuuluvaid summasid vastavalt 255 eurolt 127,50 euroni, 127,50 eurolt 85 euroni ja 153 eurolt 99,45 euroni. Seega ei ole maakohus rahuldanud esindajate vahetamisest tulenevaid suuremaid menetluskulu nõudeid. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu seoses OÜ Bellum Õigusabi OÜ arvega nr 132/2011 (17.10.2011) sellele, et toimikust nähtub esindaja vahetamise põhjus – M. Kiir on saatnud kohtule e-kirja (I kd tl 175), milles selgitab, et hageja esindamine kohtuistungil erakorraliselt M. Tiiriku poolt on seotud asjaoluga, et M. Kiir on samaaegselt kohtuistungil Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumajas. Seega tulenes esindaja vahetamine osaliselt ka soovist vältida menetluse venimist.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited kulude mitteseotusest tsiviilasjaga on tõendamata ja alusetud. Maakohus on oma määruse põhjendustes hinnanud iga esitatud arvet ja selles sisalduvad toiminguid nii eraldi kui ka õigusabile tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust kogumis.
10.Ringkonnakohus arvates on maakohus asja keerukust ja mahukust arvestades õigesti ning põhjendatult lugenud vajalikuks ja põhjendatud õigusabi osutamise ajaks 13 tundi ja 10 minutit. Asja on menetletud ühes kohtuastmes, tegemist on tavapärase võlaõigusliku nõudega ning menetlus kestis ligikaudu 1,5 aastat. Maakohtus toimus kolm kohtuistungit (kestusega 40, 14 ja 9 minutit). Tsiviilasja võib pidada nii sisuliselt kui ka teostatud menetlustoimingute mahult ja kestuselt keskmiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas on hageja põhjendatud õigusabikulud 975,41 eurot, seega jäävad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused lubatud piirmäärade vahemikku. Hagiavalduse kohtusse esitamise ajal 08.10.2010 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt hagilt hinnaga kuni 100 000 krooni (käesolevas tsiviilasjas hagi hind 4 616,21 eurot ehk 72 228 krooni) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 50 000 krooni ehk 3 195,58 eurot.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, määruskaebuse esitaja vastuväide käibemaksu osas on asjakohatu, kuna avaldaja kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane ja ei ole nõudnud käibemaksu hüvitamist ning maakohus on selle asjaoluga arvestanud.
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.